2-21-10017/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10017 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A M vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 8055,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja T I; Kostja A M (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Mlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg summas 6100 eurot, intress summas 810,52 eurot, lepingu haldustasu summas

15 eurot, viivis summas 606,99 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A Mlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis alates 23.06.2021 kuni põhinõude summas 6100 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja A M kanda.

6. Välja mõista kostjalt A Mlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud: riigilõiv summas 500 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

7. Välja mõista kostjalt A Mlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse A M vastu, milles palub kostjalt välja mõista kostja ja xxx OÜ vahel 20.09.2019 sõlmitud tarbimislaenu lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse summas 6100 eurot, intressi summas 810,52 eurot, lepingu haldustasu summas 15 eurot, viivise summas 606,99 eurot ja sissenõudekulud summas 35 eurot. Lisaks eelnevale palus hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx OÜ 20.09.2019 lepingu, mille kohaselt andis xxx OÜ kostjale laenu 6100 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena ajavahemikul 20.10.2019 – 20.09.2022. Kostja jättis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata, jättes osamaksed tasumata. 24.03.2020 ütles laenuandja laenulepingu üles. 10.04.2020 loovutas xxx OÜ oma nõude kostja vastu hagejale.

2. 29.06.2021 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Kostja vastuväited

3. 01.07.2021 esitas kostja vastuse, milles märkis, et tunnistab hageja nõuet, kuid tal pole võimalik võlgnevust korraga tasuda.

4. Kohus on kostjale 01.07.2021 kirjaga selgitanud, et tal on võimalik sõlmida hagejaga võlgnevuse osamaksetena tasumiseks kompromiss, mille kohus saab kinnitada. Sama kirjaga andis kohus kostjale tähtaja hagejaga läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks kuni 05.08.2021. Kohus kohustas kostjat hiljemalt 06.08.2021 teatama, kas tal õnnestus hagejaga kompromiss sõlmida või mitte. Kumbki pool pole kohut kuni käesoleva ajani kompromissi sõlmimisest teavitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Hageja palus kostjalt välja mõista tarbimislaenu lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 6100 eurot, intressi 810,52 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, viivise 606,99 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks eelnevale palus hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6100 eurot, intressi 810,52 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 606,99 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hageja esitas kohtule hagi, kuna kostja ei täida tarbimislaenu lepingust nr 10209 tulenevat võlakohustust. Kuigi kostja võttis 01.07.2021 vastuses hagi õigeks, on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 500 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Samuti on hageja palunud mõista väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv 500 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot ning viivis nimetatud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik