2-21-12840/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12840 Tsiviilasi K.-R. R. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.-R. R. (isikukood XXX; viibimiskoht: Tartu vangla, Turu 56, Tartu linn) Kostja I Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) Kostja II P. K. RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata K.-R. R. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) ja P. K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, diagnoosi tühistamiseks ja hagejale kohaldatud riskirühma tühistamiseks ning sellega seonduv menetlusabi taotlus. 2. Tagastada hagi koos lisadega K.-R. R. le. Selgitada K.-R. R. le, et ta peab vaidluse lahendamiseks pöörduma halduskohtusse. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. 4. Määrus toimetada kätte K.-R. R. le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. K.-R. R. esitas 16. augustil 2021 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) ja P.K. vastu ning taotluse samas asjas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Hagist nähtub, et 20. jaanuaril 2021 selgus XXX P. K. vastuvõtul, et XXX P. K. poolt hagejale omistatud diagnoosis – XXX, puudub tõenduspõhine haigusseisund ning P. K. on kohaldanud haigusloota XXXdiagnoosi ilma eriarsti XXXX

2-21-12840

nägemata ja vastuvõtuta. Selle tulemusena määras P.K. hageja riskirühma kinnipeetavaks, mille alusel vangla kohaldas kaitsevisolatsiooni alates 9. detsembrist 2020 kuni 3. maini 2021. Hageja palub tühistada täielikult temale määratud diagnoos XXX, tühistada ja lõpetada temale kohaldatud riskirühm ja välja mõista Tartu Vanglalt kui haldusorganilt ning XXX P. K. hageja kasuks tsiviilkahju hüvitisena 1000 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuded tulenevad rahulolematusest temale vanglas osutatud tervishoiuteenusega.

3. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus vaatab läbi tsiviilkohtumenetluses tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1).

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4).

Riigikohus on 28. juuni 2021 määruses nr 3-21-30 p 28 muutnud senist praktikat ja asunud seisukohale, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud kohtule hagiavalduse vangla XXX P.

K. ja vangla (Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu) vastu tervisekahju hüvitamise ning tervishoiuteenuse osutamise nõudes. Seetõttu kuulub käesoleva kohtuasja läbivaatamine halduskohtu pädevusse.

6. Vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule esitatust nähtub, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud ning vangla jättis kaebuse rahuldamata. Seega on kaebajal võimalik esitada kaebus halduskohtule.

7. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise hagi. Kohus jätab TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Soovi korral tuleb K.-R. R. l pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtusse. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on adresseeritud just Tartu Halduskohtule.

2-21-12840

9. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jääb menetlusse võtmata ka hagiga seonduv menetlusabi taotlus. Vajadusel on K.-R. R. l võimalik esitada halduskohtule uus menetlusabi taotlus.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik