2-19-12043/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12043

Kohtuasi

X hagi Y ja Q OÜ vastu vara ebaseaduslikust valdusest

väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.augusti 2020.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 11.augusti 2021.a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

XXX, e-post:XXX)

Kostjad:

1) Y (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX)

2) Q OÜ (registrikood XXXXXXX, aadress XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Jelena Lehter (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X 11.augusti 2021.a apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 10.augusti 2020.a otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

4. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle

esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-12043

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 12.augustil 2019.a Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu vara

väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Tsiviilasja menetluse käigus täpsustas

hageja nõudeid seoses täiendava kostja kaasamise vajadusega ning palus kohustada kostjat Y

andma hagejale üle sõiduauto Dodge Nitro otsene avaldus või alternatiivselt kohustada kostjat

Q OÜ-d andma hagejale üle sõiduauto Dodge Nitro otsene valdus. Alternatiivselt palus hageja

kohustada kostjaid solidaarselt andma hagejale üle sõiduki otsene valdus.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus jättis 10.augusti 2020.a otsusega hagi rahuldamata kõigis hageja nõuetes

ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja menetluskuludena kostja Y

kasuks kulud õigusabile summas 690 eurot ning kostja Q OÜ kasuks kulud õigusabile summas

450 eurot ning viivised menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 17.septembril 2020.a.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja hagi rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata,

kuna see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

6. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

7. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli hagejal maakohtu menetluses lepinguline esindaja. TsMS

§ 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise

ja teadmisega. TsMS § 225 lg 1 kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus

vastaspoole ja kohtu suhtes volistuse tagsaivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega.

Hageja

lepinguline

esindaja

teatas

oma

esindusõiguse

lõppemisest

alles

pärast

apellatsioonkaebuse saabumist ringkonnakohtusse, so 11.augustil 2021.a. Arvestades, et

varasemaid sellelaadseid teateid hageja lepinguline esindaja kohtule esitanud ei ole, tuleb

käesoleval juhul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda sellest, et hageja

2-19-12043

lepingulisel esindajal oli esindusõigus olemas nii maakohtu otsuse tegemise ajal kui ka selle

kättetoimetamise järgselt hageja lepingulise esindajale, so 17.augustil 2020.a.

8. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamisel kohaldataks TsMS § 62 lg 1 järgi

tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub

tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00.

Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument

jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16.mai

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12 ning Riigikohtu üldkogu 21.aprilli 2015.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).

9. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades maakohtu otsuse hageja lepingulise esindajale kätte

toimetamise aega, hakkas TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30 päevane apellatsioonitähtaeg

apellandi jaoks kulgema alates 18.augustist 2020.a ja lõppes 16.septembril 2020.a kell 24.00.

Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse alles 11.augustil 2021.a,

seega hilinenult. Apellant ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud.

10. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt

võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates

möödalastud tähtaja lõppemisest.

TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud viiekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg. Menetlustähtaja

ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja

ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus

ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest

(praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest). Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg

ei ole ennistatav tähtaeg (vt Riigikohtu 02.mai 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 7).

11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks puuduks seaduslik alus isegi juhul, kui apellant oleks esitanud põhjendatud tähtaja

ennistamise taotluse, kuivõrd see tulnuks esitada hiljemalt 10.juulil 2021.a.

12. Kuna apellant on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning

möödalastud tähtaja ennistamine ei oleks võimalik isegi vastava põhjendatud taotluse esitamise

korral, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keelduda.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.

2-19-12043

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse juhul, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ja tagastab selle, et kaebust ei ole kohtule esitatud.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

14. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi

kanda.

Kuna

kohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlusse

võtmast,

puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud.

15. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/