2-20-11081/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11081

Kohtuasi

X (X) hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase

kahju tekitamisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Kivisaar Invest OÜ vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja/vastustaja): X (isikukood

XXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

advokaat Katrin Prükk (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja/vastumääruskaebuse esitaja): Kivisaare

Invest OÜ (registrikood 12986130, aadress Gonsiori tn 3-

20, Tallinn 10117), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Piret Kergandberg (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus osas, milles X-lt mõisteti

Kivisaare Invest OÜ kasuks välja menetluskulud 1710 eurot (käibemaksuga)

(resolutsiooni punkt 2) ületavas osas ning teha selles osas uus määrus, millega

vähendada X-lt Kivisaare Invest OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitist. Jätta Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus muus osas muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Jätta läbi vaatamata X hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase kahju

tekitamisest hoidumiseks.

2. Jätta menetluskulud X kanda. Välja mõista X-lt Kivisaare Invest OÜ kasuks

menetluskulud 1710 eurot (käibemaksuga). Kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb X-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1710

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Kivisaar Invest OÜ vastumääruskaebus jätta rahuldamata.

2-20-11081

5. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.

6. Määrata kindlaks Kivisaar Invest OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista X-lt välja Kivisaar Invest OÜ kasuks menetluskulud 180 eurot

(käibemaksuga).

7. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (180 eurot) Kivisaar Invest

OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 31.juulil 2020.a Harju Maakohtule hagi Kivisaare Invest OÜ (kostja) vastu,

milles palus kohustada kostjat hoiduma Nööripere kinnistult Rehe kinnistu elektrikilbini

kulgeva maakaablitrassi kahjustamisest (sh maakaabli lahtiühendamisest Rehe kinnistul

paiknevast elektrikilbist).

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi Nöörepere, kus asub hageja, tema

elukaaslase Y ja nende ühiste laste ja sugulaste alaline elukoht. Kinnisasi Nöörepere saab

elektrit eemal oleva kinnisasja Rehe liitumiskilbist maakaabli kaudu. Kinnisasi Rehe kuulub

hageja elukaaslasele Y-le. Kinnisasjal Rehe asub ebaseaduslik kaev ja pumbamaja. Ilma

kinnisasja Rehe omaniku nõusolekuta on veesüsteemist võtnud vett kinnisasja Kivisaare

valdaja. Kinnisasi Kivisaare kuulub kostjale. Kuni 03.juuli 2020.a sai pumbamaja elektrit

kinnisasja Rehe liitumispunktist. 09.juulil 2020.a tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-9878

määruse, millega kohustas kinnisasja Rehe omanikku Y taastama kinnisasja Kivisaare

veevarustust kinnisasja Rehe veesüsteemi rajatise kaudu. 27.juuli 2020.a määruse kohaselt võib

kostja seda teha Y eest ja kulul. Kohtutäitur ega kostja ei ole Y kirjalikult konkreetsetest

kinnisasja Kivisaare veevarustuse toimingutest teavitanud. 30.juulil 2020.a teatas kohtutäitur

Y-le, et kohtumääruseid kavatsetakse täita Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamise teel.

Kohtutäitur teatas, et kavatsetakse lahti ühendada kinnisasjalt Rehe kinnisasjale Nöörepere viiv

maakaabel. Nöörepere maakaabli lahtiühendamisel Rehe liitumispunktist lõhutakse Nöörepere

elektrisüsteem ning hageja pere ja koduloomad jäävad elektri, vee ja kanalisatsioonita. Sellega

tekitatakse hagejale kahju. Elektrivarustuse taastamiseks peab hageja elektrisüsteemi ümber

ehitama, mis on kallis.

3. Harju Maakohus võttis hagi 11.augusti 2020.a määrusega menetlusse ning määras kostjale

tähtaja hagile vastamiseks. Kostja vastas hagile 03.septembril 2020.a.

4. Hageja esitas Harju Maakohtule 15.oktoobril 2020.a taotluse hagi tagasivõtmiseks ja

menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on kostja vastuses hagile teatanud, et ei näe endal

õiguslikku alust ega sisulist soovi teha kinnisasjal Rehe mingeid toiminguid, mis võiksid hageja

kinnisasja elektrivarustust isegi teoreetiliselt või lühiajaliselt ohtu seade. Tulenevalt sellest

2-20-11081

kinnitusest võttis hageja hagi tagasi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja

hinnangul oli kostjal hagi esitamise ajal kavatsus kinnisasjalt Nöörepere kinnisasja Rehe

elektrikilbini kulgevat maakaablit kahjustada. Alternatiivselt palus hageja jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

5. Kosja ei esitanud vastuväited hagi tagasivõtmisele. Kostja märkis, et hageja on vääralt

leidnud, justkui oleks kostja hageja haginõude pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Kostja

on olnud algusest peale seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole mitte kunagi ei otseselt ega kaudselt

väitnud ega ka muul viisil andnud hagejale põhjust arvata, et kostja kavatseb mingilgi moel

kahjustada kinnisasjalt Nöörepere kinnisasja Rehe elektrikilbini kulgevat maakaablitrassi või

seda elektrikilbist lahti ühendada, siis puudus hagejal algusest peale igasugune faktiline ja

õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. Ilmselt sai ka hageja ise lõpuks pärast kostja

hagivastusega tutvumist sellest tõsiasjast aru ning tegelik põhjus hagi tagasivõtmiseks peitub

hoopis selle täielikus perspektiivituses.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt enda kasuks tsiviilasjas

kantud menetluskulud 3348 eurot (koos käibemaksuga) koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivisega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Osutatud õigusabi

tunnihind on 180 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusteenust 15,5 h ulatuses. Kostja

ei ole käibemaksukohustuslane.

6. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning leidis, et need on põhjendamatud. Tuleks

arvestada menetlusstaadiumi, milles hagi tagasi võeti. Vaidluse maht ei ole suur ja vaidlus ei

olnud keerukas. Ka menetlusdokumentide maht ei ole suur. Tuleb arvestada ka vaidluse eripära.

Suur osa kostja dokumentidest kordab kohtuasjas nr 2-20-9878 ja täitemenetluses esitatud

väiteid. Tegemist on olmevaidlusega. Esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Maht õigusabile

on vaidluse olemust arvestades mittevajalik. Põhjendatud õigusabi kulu on mitte enam kui 800

eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 23.novembri 2020.a määrusega hagi läbi vaatamata (resolutsiooni

punkt 1), menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

2484 eurot (käibemaksuga) ning määras, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 2).

8. Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2

alusel hageja kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks.

Kohus leidis, et kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist.

9. Hageja on hagis selgitanud, et 30.juulil 2020.a teatas kohtutäitur, et Tartu Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-20-9878 tehtud kohtumäärused kavatsetakse täita kinnisasja Nöörepere

elektrisüsteemi kahjustamise teel. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et

veevarustuse taastamiseks kavatsetakse kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi.

Hageja on hagiga esitanud kohtutäitur Sirje Tael 30.juuli 2020.a e-kirja (dtl 27), milles

kohtutäitur märgib järgmist: „Selgitan teile, et kohtutäitur ei taasta veevarustust, vaid taastajaks

on OÜ Kivisaare Invest OÜ. Kohtutäituri ülesanne on võimaldada täita OÜ Kivisaare Invest

kohtumäärust taastada veevarustust Rehe kinnistu pumpla kaudu. Juhul, kui hagi tagamisega

põhjustatakse menetlusosalisele kahju, on tal võimalik esitada kahju nõue isiku vastu, kes hagi

tagamist taotles.“ Eeltoodud kirjast ei järeldu, et kostja plaanib kinnisasja Nöörepere

2-20-11081

elektrisüsteemi kahjustada. Kohtutäitur üksnes selgitas hagejale, et juhul, kui kahju peaks

tekkima, siis on õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja põhistas oma väidet, et kostja plaanib

kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada kohtutäituriga 30.juuli 2020.a peetud

kirjavahetusega (dtl 88, dtl 73). Märgitud kirjadest ei nähtu, et kostjal oli kavatsus kahjustada

kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi.

10. Lisaks on kostja 07.augusti 2020.a seisukohas selgelt väitnud, et ta ei plaani kahjustada

kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi. Seda kinnitas kostja ka hagi vastuses 03.septembril

2020.a. Samas oli eeltoodu hagejale teada juba enne hagi esitamist, võttes arvesse, et

hagimaterjalist ei nähtu, et elektrisüsteemi kahjustamise väiteid on kostja esitanud. Kohus on

eeltoodut leidnud juba hagi tagamise lahendamisel, kuivõrd nentinud, et kostja on 30.juulil

2020.a Rehe kinnistul viibinud elektriku selgitusega põhistanud, et pumbamaja ja Nöörepere

kinnistu elektrivarustus on teineteisest sõltumatud, st tegemist on kahe erineva liiniga ning

nende samaaegne kasutamine ei takista teineteist. Pumba liitmine elektrisüsteemi ei kahjustaks

kuidagi kinnisasja Nöörepere elektriga varustamist. Kohus leidis, et ei ole alust eeltoodud

elektriku poolt antud seisukohas kahelda ning hageja ei ole elektriku väiteid ümber lükanud.

11. Hageja 10.augusti 2020.a menetlusdokumendist nähtub, et hageja ise ei olnud kindel, et

kostja kavatseb kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada. Nii märgib hageja, et „Juba

selline salatsemine (kohtu märkus: kostjale seisukoha esitamata jätmine selle kohta, milliseid

toiminguid kavatseb kohtutäitur ette võtta, et taastada kinnisasja Kivisaare veevarustus) näitab,

et hagejal on põhjust muretsemiseks ja võib olla vajadus õiguskaitseks.“ Seega ei olnud hageja

hagi esitamisel ise kindel, et kostja kavatseb kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada.

Hageja esitas hagi olukorras, kus tema õiguste kahjustamine tema poolt võimalikuks peetaval

viisil ei olnud kindel.

12. Eeltoodust tulenevalt võib jõuda järeldusele, et kostja käitumine ei andnud hagejale põhjust

kohtu poole pöördumiseks ning kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist.

Kostja ei ole hagejale enne hagi esitamist väitnud, et ta plaanib veevarustuse taastamiseks

kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka see,

et kostjal oleks vastav kavatsus tekkinud pärast hagi esitamist, kuid esitatud hagi tõttu oleks

kostja sellest kavatsusest loobunud.

13. Hageja on muuhulgas taotlenud menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, et jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Lisaks

ei ole hageja selgitanud, miks ta leiab, et kostja menetluskulude väljamõistmine temalt on

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

14. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 216

eurot, on põhjendatud. Riigikohus on 27.veebruari 2017.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16

leidnud, et tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Riigikohus on lahendi teinud

2017. aastal. Kuivõrd tegemist on üle 3 aasta taguse lahendiga ning tasumäärad on ajas tõusnud,

peab kohus 2020. aastal põhjendatuks tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

Arvestada tuleb käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust.

15. Kohus pidas menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks osaliselt. Võttes arvesse

hagivastuse mahtu ja sisu, pidas kohus 03.septembri 2020.a toimingule põhjendatuks 3 tundi.

Kostja on saanud hagi analüüsida ka 07.augusti 2020.a toimingu raames. 16.oktoobri 2020.a

menetlustoimingule pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks 1,5 tundi, kuivõrd 3 tundi on

ülepaisutatud. Võttes arvesse nimetatud menetlustoimingute mahtu ja sisu, on 1,5 tundi piisav

2-20-11081

hageja 15.oktoobri 2020.a taotlusega tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks. 07.augusti

2020.a märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik avalduses märgitud ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt pidas kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks 11,5 tunni ulatuses, summas 2484

eurot (sh käibemaks; 11,5 x 180 = 2070; 2070 x 20% = 2484). Menetluskulud tuleb hüvitada

koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

menetluskulud jäeti hageja kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja

kanda; juhul kui kohus jätab jõusse maakohtu määruse osas, millega menetluskulud jäeti hageja

kanda, vähendada menetluskulu suurust.

17. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt tuleb lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

mõttes hageja nõude rahuldanud. Kohtuasjas antud kostja kinnituse kaudu saavutas hageja oma

eesmärgi – kostja ei jäta teda elektrita.

18. Kohus asus tõendeid ebaõigesti hinnates käesolevas asjas põhjendamatult seisukohale, et

TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaldamise alused puuduvad.

19. Masinad, konkreetselt postil asuva liitumiskilbi ees asuv masin, takistas hageja kinnistu

elektrivarustuse katkestamist ‒ liitumiskilpi on ühendatud hageja kinnistult tulev maakaabel.

Kumbki masinatest ei takistanud Kivisaare kinnistuga veevarustuse loomist. Nimelt, selleks, et

luua Kivisaare kinnistuga veevarustus, ei olnud vaja pääseda pumbamajja ega avada

liitumiskilpi. Veevarustuse taastamiseks oli vaja ühendada pumbamajast väljuv toitekaabel

elektrivõrku. Selleks olid võimalused olemas, sh juurdepääs ühelt poolt pumbamajast väljuvale

toitekaablile ja teiselt poolt juurdepääs Rehe kinnistu maapinnal asuvale jaotuskilbile. OÜ

Kivisaare Invest ei kasutanud seda võimalust, vaid lahkuti veevarustust loomata. Järelikult ei

olnud OÜ Kivisaare Invest eesmärgiks 30.juulil 2020.a mitte lihtsalt Kivisaare kinnistu

veevarustuse loomine, vaid selle loomine hageja elektrisüsteemi kahjustamise kaudu (mis

rakendatud omaabi tõttu jäi teostamata). Kostja vastupidised kinnitused ei ole eluliselt

usutavad.

20. Ebaõigesti on kohus hinnanud 30.juuli 2020.a kirjavahetust täituriga. Täitur ütles telefonis

et Kivisaare veevarustuse loomine toimub hageja elektriühenduse kahjustamise teel. Täitur ei

lükanud seda väidet edasises kirjavahetuses ümber. Järelikult tuleb täituri telefonis öeldud väide

lugeda kirjavahetusega tõendatuks.

21. Maakohtu arvates on hageja esitanud hagi olukorras, kus tema õiguste kahjustamine ei ole

kindel. Ka siin on kohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Õiguskirjanduse kohaselt

piisab kahju tekitava tegevuse keelamise nõude puhul õigusvastase teo toimepaneku ohust. Et

oht oli käesoleval juhul reaalne, näitab kostja käitumine 30.juulil 2020.a.

22. Kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, on väljamõistetud

õigusabikulu põhjendamatu. Kohtuasi lõppes selle algstaadiumis. Seega peaksid väljamõistetud

menetluskulud olema minimaalsed. Hageja nõustub maakohtuga selles, et hagile vastuse

koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja 15.oktoobri 2020.a menetlusdokumendile

vastamise põhjendatud kulu 1,5 tundi. Hageja ei nõustu sellega, et hagi tagamise taotlusele

vastamise põhjendatud ajakulu on 6,5 tundi. Kostja kõige kaalukam menetlusdokument

maakohtus on hagivastus. Seega ei ole loogiline, et põhjendatud ajakulu vastusele hagi tagamise

taotluse peale on suurem, kui ajakulu hagivastusele. Seda enam, et suur osa sellest kordab

2-20-11081

talumiskohustuse vaidluses ja täitemenetluses esitatud väiteid. Nõustuda ei saa ka maakohtu

seisukohaga tunnihinde põhjendatuse kohta. Käesoleva juhul ei olnud tegemist keeruka

vaidlusega. Tunnihinne 216 eurot on käesolevas vaidluses ülemäärane.

23. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus tuvastas põhjendatult, et kostja ei ole

hagejale enne hagi esitamist väitnud, et ta plaanib veevarustuse taastamiseks kahjustada

Nöörepere kinnistu elektrisüsteemi ning et kostjal oleks vastav kavatsus tekkinud pärast hagi

esitamist, kuid esitatud hagi tõttu oleks kostja sellest kavatsusest loobunud. Maakohus on kostja

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollinud ega ole diskretsioonipiire

ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

Vastumääruskaebus ja menetluse edasine käik

24. Kostja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

kohus vähendas kostja menetluskulusid 4 töötunni võrra 15,5-lt töötunnilt 11,5-le töötunnile ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2484 eurot, ning teha kostja

menetluskulude kindlaksmääramise osas uus lahend, millega määrata kindlaks kostja

menetluskulude rahaline suurus summas 3348 eurot (kokku 15,5 töötunni ulatuses) ja mõista

need vastavas ulatuses hagejalt kostja kasuks välja.

25. Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja kohtu käsitlusega, et

hagivastuse mahtu ja sisu arvesse võttes on kohus pidanud selle menetlusdokumendi

koostamisele põhjendatuks 5,5 töötunni asemel 3 tundi. Tegelikkuses on lühema

menetlusdokumendi koostamine üldjuhul keerulisem ja ajamahukam kui pikema

menetlusdokumendi koostamine. Kostja eesmärgiks oligi koostada hagivastus võimalikult

ülevaatlikult. Kostja sai hagimaterjale analüüsida küll 07.augusti 2020.a menetlusdokumendi

koostamisel, kuid see ei tähenda, et ta oleks ilma täiendava läbilugemise ja analüüsimiseta

saanud koostada hagivastust. Hagimaterjalide suurt mahtu ja eelnevaid selgitusi arvesse võttes

on põhjendatud hagivastuse koostamise puhul pidada põhjendatud töömahuks 5,5, töötundi.

Kostjale jäävad arusaamatuks ka kostja 16.oktoobri 2020.a menetlusdokumendi puhul

koostamiseks kulunud 3 tunni vähendamise kaalutlused. Hageja 15.oktoobri 2020.a

menetlusdokumendis esitatud seisukohtade analüüsimisele (sh viited väga mitmetele

erinevatele tõenditele) ning nende suhtes omapoolsete põhjendatud seisukohtade

kujundamisele ja koostamisele (ning lisaks veel ka menetluskulude nimekirja koostamisele

kostja 19.oktoobri 2020.a menetlusdokumendi koosseisus) ei saa pidada põhjendatud

töömahuks kõigest 1,5 töötundi.

26. Hageja palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata. Puudub põhjus menetluskulu

suurendada, kuna väljamõistetud menetluskulud on ülemäära suured.

27. Harju Maakohus võttis kaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas vastavalt

TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud vastumääruskaebus on põhjendamatu, kuid

määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks

hüvitise summas 2484 eurot (käibemaksuga) ning teha selles osas uus määrus, millega

2-20-11081

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 774 euro võrra.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastumääruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks

kaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

29. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse ja

vastumääruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas,

milles määrus on kaebustega vaidlustatud, so osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja

määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa. Maakohtu määrus on

jõustunud osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata.

30. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude jaotust

puudutavas osas.

31. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p 18).

32. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire

ületanud. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotust puudutavas osas vaidlustatud

määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis

neid ei korda. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda,

arvestades, et kohtu ette toodud asjaolude alusel ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul võimalik

tuvastada TsMS § 168 lg-te 4–5 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu.

33. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja nõudeks kohustada kostjat hoiduma Nööripere

kinnistult Rehe kinnistu elektrikilbini kulgeva maakaablitrassi kahjustamisest (sh maakaabli

lahti ühendamisest Rehe kinnistul paiknevast elektrikilbist). Selleks, et jaatada kostja poolt

nõude rahuldamist pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 4 või 5 mõttes, tuli hagejal põhistada

kas faktiline maakaablitrassi kahjustamine kostja poolt või alternatiivselt sellise tegevuse

toimepanemise kavatsus. Hageja ei ole selles edukas olnud.

34. Hageja on tuginenud kohtutäituri 30.juuli 2020.a e-kirjale ning sellele eelnenud

telefonikõnele, milles kohtutäitur andis väidetavalt teada, et Kivisaare veevarustuse loomine

toimub hageja elektriühenduse kahjustamise teel. Hageja ei ole määruskaebusmenetluses uusi

tõendeid esitanud, kuigi see võimalus TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt olemas oli. Kirjavahetusest

kohtutäituriga (tlk 52-55) ei ole aga kostja väidetavat kavatsust kinnisasja Nöörepere

elektrisüsteemi kahjustamiseks ning väidetud kohtutäituri käitumist järeldada võimalik, kuna

kohtutäitur on üksnes selgitanud, et ei ole veevarustuse taastajaks, tema ülesandeks on

võimaldada kostjal täita kohtumäärust taastada veevarustus Rehe kinnistu pumpla kaudu ning

juhul kui hagi tagamisega põhjustatakse kahju, on võimalik esitada kahju nõue (tlk 54).

Nimetatud kavatsust ei tulene ka ülejäänud tõenditest, sh Y kirjast kohtutäiturile, millest nähtub

vaid see, et kohtutäitur vastas lõpuks, et konkreetselt teostatavate toimingute üle otsustab kostja

(tlk 55). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule tõendite ebaõige hindamine etteheidetav.

35. Maakohtule ei ole ette heidetav ka materiaalõiguse väär kohaldamine. On küll õige hageja

väide, et õiguskirjanduse kohaselt piisab kahju tekitava tegevuse keelamise nõude esitamiseks

õigusvastase teo toimepaneku ohust, kuid praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et

hagejale tema poolt väidetud õiguste kahjustamise reaalne oht kostja käitumisest tulenenuks.

Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu seisukohtadega.

2-20-11081

36. Kostja väidetavat soovi hageja õiguste kahjustamiseks ei põhista ka määruskaebuses

kirjeldatud kostja edasine käitumine 30.juulil 2020.a, st Rehe kinnistult lahkumine veevarustust

loomata. Hageja ei ole esile toonud ega põhistanud, et kostja teadis või pidi aru saama, et

veevarustuse taastamiseks oli olemas määruskaebuses kirjeldatud alternatiivne võimalus, mis

jäeti kasutamata ainult seetõttu, et kostja tegelikuks tahteks oli Nöörepere kinnistult Rehe

kinnistu elektrikilbini kulgeva maakaablitrassi kahjustamine. Ringkonnakohtule nähtub kostja

käitumisest pigem vastupidine. Kostja on ka hagi tagamise taotlusele vastates selgitanud, et tal

puudus kohtumääruse alusel õiguslik alus võõrale kinnisasjale elektrijuhtme viimiseks või

sinna generaatori paigutamiseks ning käitamiseks (tlk 83 pöördel). Pealegi nähtub tsiviilasja

edasistest materjalidest, et hageja ise taastas Kivisaare kinnistu veevarustuse läbi Rehe kinnistul

asuva veesüsteemi elektrivarustuse taastamise (tlk 139 pöördel).

37. Maakohtule ei ole etteheidetav ka kaalutlus, kas kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest

nähtuvalt võis hagejal hagiavalduse esitamisega esineda reaalne õiguskaitse vajadus ja kas

hageja on kohtusse pöördunud põhjendatult. Arvestades hagiavaldusest loobumise fakti ning

selle tagajärjena seaduses sätestatud võimalusi menetluskulude jaotuse määramisel tuligi kohtul

seda teha.

38. Kuivõrd hageja oma väiteid kostja poolsest Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamise

kavatsusest (ei enne ega pärast hagi esitamist) põhistada ei ole suutnud, ei ole ka kostja poolt

kohtumenetluse jooksul hagejale antud kinnitus, et tal ei ole kavas hageja õigusi tema poolt

kirjeldatud viisil rikkuda ning ka ei anna Tartu Maakohtu 09.juulil 2020.a ja 27.juulil 2020.a

kohtumäärused õigust katkestada Nöörepere kinnistu elektrivarustus (tlk 83 pöördel), käsitletav

nõude rahuldamisena pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 4 või lg 5 mõttes. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul seaduslik alus menetluskulude ümberjagamiseks hageja

määruskaebuses taotletud viisil.

39. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude

kindlaksmääramist puudutavas osas.

40. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

41. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS

§ 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10).

42. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule selles osas ette heita diskretsioonipiiride

ületamist nii kostjale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse kui ühe tööühiku

hindamisel.

2-20-11081

43. Maakohus eksis selles, kui lähtus ühe tööühiku hinna põhjendatuse kontrollimisel vaid

aastate jooksul eelduslikult tõusnud õigusabi hindadest. Erinevalt maakohtust on

ringkonnakohus, arvestades asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud

menetlusdokumente ja tõendeid ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, seisukohal, et

kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) põhjendatud

suuruseks saab 216 eurot (käibemaksuga) asemel pidada 180 eurot (käibemaksuga). Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist eriti keeruka vaidlusega, kohaldada ei olnud vaja

seaduse või õiguse analoogiat ega ka Euroopa Liidu või välisriigi õigust. Kohtuvaidlus lõppes

eelmenetluse staadiumis. Kostja on esitanud kokku kaks menetlusdokumenti, so vastused

hageja

esitatud

hagi

tagamise

taotlusele

ning

hagiavaldusele.

Kostja

esitatud

menetlusdokumentide maht ei ole suur, ka esineb nendes kordusi.

44. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus oma seisukohta põhjendanud osas, milles

leidis, et kostjale 07.augustil 2020.a osutatud õigusabi toimingu osas on kogu sellele kuulunud

aeg, so 7 h, põhjendatud. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus hagiavalduse ning hagi

tagamise taotluse ning neile esitatud vastuste sisu ja mahtu, asja kestvust ja keerukust, samuti

kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni seisukohal, et kostjale 07.augustil 2020.a osutatud

õigusabi toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 7 h asemel 5 h.

45. Asjakohane ei ole hageja arvamus, et hagi tagamise taotlusele vastamise ajakulu ei tohi olla

hagile vastuse koostamisele kuluvast ajast suurem. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja

enda valikute tulemusena kujunenud olukord, kus kostjal tuli paratamatult seoses hagi tagamise

taotlusega esile tuua nii taotluse lahendamiseks kui vaidluse sisu mõistmiseks olulised faktilised

asjaolud. Seega pole ebaloogiline ega ka ebamõistlik, et hagi tagamise taotlusele esitatud vastus

on võrreldes sellele järgnenud hagivastusega mahukam.

46. Ka ei ole alust vähendada ajakulu pelgalt põhjusel, et kostja menetlusdokumentides esitatud

seisukohad sisaldavad muudes menetlustest kajastatud väited. Selline põhimõte ei tulene

menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivatest sätetest ega ka selle alusel väljakujunenud

kohtupraktikast. Õigusvaidluste olemust ja kohatist läbipõimitust arvestades pole välistatud, et

osaliselt või tervikuna kattuvad asjaolud toovad endaga kaasa ka sarnaste või kattuvate

seisukohtade esitamise erinevates menetlustes. See asjaolu ei anna iseenesest alust jätta

menetlusdokumendi koostamisega seotud menetluskulusid kindlaksmääramata või ainuüksi sel

põhjusel väljamõistetavate kulude summat vähendada. Kohtul tuleb igas konkreetses asjas

hinnata selle asjaga seotud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

47. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt,

vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 2 h võrra ning kostja kasuks

väljamõistetavate menetluskulude hüvitist seega 774 euro võrra (2484-1710=774). Kostjale

osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 1710 eurot (käibemaksuga)

(9,5x180), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Nimetatud summalt tuleb hagejal

tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

48. Võttes arvesse eeltoodut, on ringkonnakohus seoses vastumääruskaebuse väidetega

seisukohal, et maakohtu määrus on kostjale osutatud õigusabiteenuse ajakulu vähendamise

osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, vaidluse kestvust ja keerukust ning kostja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, õiglane ja põhjendatud ning selles osas puudub seaduslik

alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav ja

arusaadav, kohus on kostja lepingulise esindaja töö mahtu piisavalt analüüsinud ning oma

2-20-11081

otsustust põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust

tulenevalt selles osas maakohtu seisukohtadega ning neid ei korda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Kuna hageja määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata,

jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja

kanda.

50. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

51. Kostja 26.juulil 2021.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes

menetluskulusid

järgnevalt:

18.detsembril

2020.a

E.Arrase

määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2 h; 18. detsembril 2020.a Kivisaare

Invest OÜ määruskaebuse koostamine 2 h; 26.juulil 2021.a menetluskulude nimekirja

koostamine 0,25 h. Eelnimetatud töödest puudutab menetluskulude jaotust 1,5 h. Kostjale

osutatud õigusteenuse tunnitasu on 184,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja taotleb

menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 276,60 eurot ning viiviste

väljamõistmist hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik

menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega.

52. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetluskulude jaotuse üle vaidlusega seoses

määruskaebusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja sellega seoses menetluskulude

nimekirja koostamiseks, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks ja vajalikuks pidada 1,5 h ja 0,25 h asemel 1 h.

53. Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas on ringkonnakohus samasugusel

seisukohal nagu määruse põhjendustes eespool, st et põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks

tuleb asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning kostja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada 180 eurot (käibemaksuga). Vaidlust

menetluskulude jaotuse üle ei saa käesoleval juhul pidada eriliselt keerukaks ega mahukaks.

Kostja vastus seonduvalt menetluskulude jaotusega on lühike ja lakooniline, ka ei ole hageja

määruskaebus seda puudutavas osas kuigi mahukas. Menetluskulude nimekirjaga seoses on

menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).

54. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 180 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et

hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebeõigus

55. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

2-20-11081

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/