1-18-6892/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U MÄ Ä R US

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6892 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Priit Tõnisson ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid T.O osas

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung

T.O, isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx, Karistusaja kestus: 26.07.2018 - 22.08.2022 Vandeadvokaat Mart

Sikut määratud korras kaugkohtuistung 23.08.2021 RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.O temale Tartu Maakohtu 20.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6892 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. T.O-le katseaeg kestusega kuni 22.08.2022. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. T.O KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega kuni

22.08.2022, mille jooksul kohustada teda - järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoorium

i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. , 8 T.O-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvita alkoholi; ma

 otsima endale töökoha või võt ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul ma p vanglast vabanemist; ärast

 olles andnud selleks kohtuistungil nõusoleku, alluma ja läbima alkoholivastase sõltuvusravi;

 teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate /või isikutega (välja arvatud pereliikmed)

 läbima kriminaalhooldaja poolt määratava agressiivust käsitleva sotsiaalprogrammi.

6. T.O

Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. T.O Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. ja tema kaitsjale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale

9. T.O Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

10. Välja mõista T.O-lt menetluskuluna riigituludesse 81.60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Mart Sikuti poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK T.O on Tartu Maakohtu 20.09.2018. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.02.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2769 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti T.O-le kohtuotsuste kogumis 4 aastat 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti vangistuse kandmise algust alates 26.07.2018.

10.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla ei toeta

kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib avaldas, et

ennetähtaegset vabanemist.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab

isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. on

T.O kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise 2/3 ajaks on T.O temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle aasta, so üle 2/3.

Seega on KarS § tingimisi enne tähtaega -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on süüdimõistetu enda korteriga, kus elas ka enne vangistust. Eluaseme ostis 2016.a emalt päranduseks saadud korteri müügiga saadud tulu eest. Kodukülastuse tulemusel tuvastati, et tegemist on ühetoalise ahiküttega korteriga, mis on elamiskõlblik, kuid halvas . Seega on seisus. Hetkel ei ela kõnealuses korteris kedagi, seega elama asuks üksinda isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- -

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

T.O puhul on positiivne, et teda pole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Tõsi on samas see, et ta on vanglas karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo. Ta lõi kaasvangi ning hetkel ongi kandmas selle eest liitkaristust koos karistusega varasemalt toime pandud kuriteo eest. Vangistusasutuse iseloomustusest ja kohtuistungil antud ütlusest nähtub, et T.O tunnistab toimepandut ja kahetseb. Kinnipeetav on o sa võtnud või võtab järgmistest rehabiliteerivatest programmidest:

 2018-

2021 on osalenud psühhiaatrilistel nõustamistel.

 28.08.2019 20.09.2019 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Osales –

tundides aktiivselt. Tunnistab, et alkoholi tõttu on olnud palju probleeme, kaasaarvatud praegune vangistus. Leiab, et kui on liigselt tarvitanud, ei suuda end kontrollida nii hästi. Kinnipeetaval on probleeme põhjus tagajärg seoste - loomisega

isegi, Koduses keskkonnas tarbib kui vastuolud tuuakse teiste poolt talle välja. alkoholi pigem lõõgastuseks või selleks, et magama jääda. Samas on tal töö juures võimalik lahjat alkoholi tarbida Sellest võib järeldada, et viibib tihti alkoholi keskel . ja on sellest mõjutatav Tunneb ise vajadust psühholoogi järele. Võimalusel võiks .

teda tulevikus määrata ka VAM programmi, et õppida võimetele kohast enda -

kontrollimise meetmeid ja konfliktilahendusoskusi.

 12.05.2021 alustas osalemist Agressiivsuse asendamise treeningus.

 on osalenud vangla majandustöödel . Töökohustuse täitmisega alates 2018.aastast probleeme olnud ei ole.

 2021 III kvartalisse on planeeritud osalemine programmis Sotsiaalsete oskuste treening.

Kohtu hinnangul senisest vangistuse käigust võib järeldada, et T.O on siiski suuteline kinni pidama kehtestatud reeglitest. Tegemist on isiku esimese vangistusega 50-aastase elu jooksul. Ka kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et isik on oma vaimsete võimete piires teadvustanud tegelikult enda käitumise lubamatust ja motiveeritud selles korrektuure tegema.

Riskifaktorit uute kuritegude toimepanemise võimaluse arvestamisel suurendab kahtlemata süüdlase alkoholi tarbimine. Vangistusasutus on märkinud, et alkoholi hakkas T.O tarvitama juba 14- alkoholi aastaselt. Enne vangistust tarbis praktiliselt iga päev aasta aega järjest kanget

(viina). On kuritegusid pannud toime alkoholi kuritarvitamise tõttu. Tunnistab, et alkohol muudab teda vägivaldseks, ärritub kergesti. Sõnab, et vene ajal otsis probleemile lahendust, sai ka ravi, et töölt lahti ei lastaks. Kuid kui tervis halvenema hakkas ning tööl ei saanud vanaviisi enam käia, hakkas rohkem jälle tarvitama. 2015 kohtuekspertiisi akti kohaselt alkoholisõltuvus

2005. aastast. Ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kinnipeetav vangistuses läbis, läbiviija avaldas, et stress tekitab süüdlases olukordi, kus isik hakkab tarbima alkoholi.

Kinnipeetav tunnistab, et probleem on. Kohtuistungil T.O avaldas, et soovib vabanedes alkoholivastase ampulli panna on ka nõus, et kohus määrab isiku katseajaks alkoholivastasele sõltuvusravile. Kinnipeetav selgitab, et sõltuvus on olnud pikka aega päevakorras ning sellest ei saa ise jagu, kuna endal puudub distsipliin ja tahtejõud. Loobub ka sõpradest, kellega alkoholi koos tarvitas. Eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval on tekkinud soov sõltuvus kontrolli alla seada ning seetõttu on otstarbekas kohustada isikut alluma ja läbima katseajal alkoholivastane sõltuvusravi, keelata teadlik suhtlemine alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega (va perekonnaliikmed ). Nimetatud abinõud võivad kaasa aidata isiku resotsialiseerumisele ning sõltuvuse ohjeldamisele ning vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski.

K

omakorda, et ainena vangistusasutuses vägivaldse kuriteo toimepanemine näitab üksnes

alkohol ei ole probleemide algpõhjus. Kuivõrd rehabiliteeriv programm Agressiivsuse asendamise treening võib kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise tõttu jääda pooleli, siis ei saa loota ka selle võimalikule rehabiliteerivale mõjule ning alust võib , et isik jätkab olla karta oma varasemate käitumismustritega. Need aga materjalidest nähtuvalt viitavad isiku kergele ärrituvusele ja suutmatusele enda käitumist kontrollida, mida küll võimendab alkohol, kuid mis ei pruugi olla vägivaldsuse põhitegur. ega tuleb isikul läbida katseajal kriminaalhooldaja Se

poolt määratav sotsiaalprogramm, milline käsitleb agressiivsust. Kohus loodab samuti, et tööandja toetus lahendab isiku rahalised vajadused, aga on ka moraalseks toeks kinnipeetavale õiguspärase eluviisi hoidmisel.

Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et T.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra on

kaitsmise huvidega. Kohus loodab ollile allutamine ja talle , et kinnipeetava käitumiskontr

erinevate lisakohustuste määramine aitab siiski uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kinnipeetav on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumine ja/või uue kuriteo sooritamine on aluseks tema kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks.

Menetluskulud

T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.08.2021.a kohtuistungist määratud korras advokaat Mart Sikut. Kaitsja esitas 23.08.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 81.60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 81.60 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.O-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik