1-08-17214/99 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-17214

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.august 2010a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-17214 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike

Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja T.Z-i lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

T.Z, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1 maakohus m ä ä r a s :

,

Vabastada T.Z temale Tartu Maakohtu 25. mai 2009.a. otsusega mõistetud karistuse 1 (üks ) aasta 4 (neli) kuu vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada T.Z*i katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

2 (4)

KarS § 75 lg.2 p.2,4 alusel määrata T.Z*ile katseajaks järgmised ,7 lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.

2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele töötukassas.

3. Kui T.Z ei asu määratud aja jooksul tööle, on tal kohustus 2010.a. jooksul asuma omandama eriala;

4.mitte suhelda katseaja jooksul kriminaalkorras karistatud isikutega. Ainus erand selles: on lubatav suhelda oma vennaga.

Määrata T.Z kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus T.Z*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata T.Z*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu T.Z karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. T.Z mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas n 1-08-17214 r

KarS

266 lg.2 p.2,3 § järgi, mõistetud liitkaristuseks KarS § 65 lg.2 alusel koos Tartu Maakohtu

17.08.2006.a. otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud vangistust. Vangistuse algus 02.11.2009a , karistuse lõpp 02.03.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule kohta koostatud materjalid tingimisi enne T.Z-i tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus al , elektroonilise järelevalve ates 02.07.2010a alla 02.05.2010a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse T.Z-i vabastamist enne tähtaega. T.Z on alkoholi tarvitanud pikema aja jooksul, kuid alkoholisõltlaseks ennast ei pea. Narkootilisi aineid tarvitanud lühemat aega, saanud üledoosi. Impulsiivse käitumisega, enesekindel.

Eriala omandamise jätnud pooleli, konkureerimisvõime tööturul äärmiselt madal. Kavandab osaleda erialakursustel Töötukassa vahendusel. Elukaaslane ja üheaastane tütar Valkas, kes kavandavad T.Z-i vabanemisel kolida T.Z-i juurde. Olnud kriminaalhooldusel, rikkunud käitumiskontrolli reegleid, pannud toime uue kuriteo..

Kriminaalhooldaja oma ettekandes egset vabastamist ei toeta. Motivatsioon ennetähta

kuritegelikust käitumisest loobuda on madal. Tutvusringkonnas peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Riskiks on alkoholitarvitamine ja keeruline majanduslik toimetulek.

Kohus arutas vabastam .a. T.Z-i ise küsimust kohtuistungil 11.08.2010

T.Z . Elama asuks isa juurde. soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega Vend on tal Viru vanglas. Tal on laps, kes elab koos emaga xxxxxxxxxxx, kuid nad tuleksid

Eestisse elama. Töökohta ei ole vabanemisel, kuid usub leidvat. Tahab eriala omandada. Endiste kaaslastega enam ei suhtle.

3 (4) Prokurör ei toeta tema vabastamist. Materiaalsed eeldused vabastamiseks puuduvad, kanda on jäänud suhteliselt lühike karistusaeg, mille võiks ära kanda.

Kohtu seisukohad

T.Z-i teise astme kuriteos. on toime pannud ja süüdi tunnistatud

KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud; § 76 lg.1 p.2 järgi vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui -

kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.Z õistetud karistusajast kandnud ära temale m

rohkem kui 9 kuud ehk üle poole, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.Z-i karistus saab kantud 02.märtsil 2011. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. T.Z on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kolmel korral mõistetud karistus tingimisi ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Esmakordselt mõistetud tingimuslik karistus aastal 2000 2- aastase katseajaga, mis on läbitud karistust täitmisele pööramata.

Aastal 2003 on mõistetud karistus 2 aastase katseajaga ja ka see on läbitud karistust - täitmisele pööramata. Aastal 2006 on mõistetud karistus 2-aastase katseajaga ja sel katseajal on ta pannud toime uue kuriteoüheepisoodilise, mille tõttu on eelmise kuriteo eest mõistetud karistus pööratud täitmisele ja seda karistust kannab ta praegu. Sellise olukorra juures võib teha järelduse, et tingimuslikult mõistetud karistused on ennast õigustanud ja kriminaalhooldus on omanud positiivset toimet. Kohus peab põhjendatuks kasutada seda teadaolevat vahendit, mille positiivne toime T.Z-i puhul on kontrollitud, kasutada ka nüüd tema elu korraldamisel ja hoidmisel uute kuritegude toimepanemisest. Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et T.Z-i ümbritsevas keskkonnas on valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, ka vend on eelmise kuriteo kaaslane ja vangistuses. uhtlemist vennaga, kuid teiste Kohus ei pea võimalikuks keelata s

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelab, pannes sellekohase lisakohustuse.

T.Z tuleb suunata eluks vajalike oskuste omandamiseks eriala omandama.

Probleemiks on alkoholi tarvitamine, sellest hoidumist toetavaks abinõuks on T.Z-i enda valmisolek alkoholi tarvitamisest loobuda ja panna keeld alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisele. T.Z on vabaduses toetavateks isikuteks isa, kaks õde. T.Z-i sõnul ka laps, kelle kasvatamisega tahab tegeleda. Sellega on olemas

piisavad eeldused resotsialiseerumiseks ka tugivõrgustiku näol.

Kohtunik Ülle Raag

4 (4)