2-20-4046/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2021

Tsiviilasja number

2-20-4046

Tsiviilasi

Osaühingu

Raund

Ehitus

hagi

OSAÜHINGU

VÄRIMAL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

21 842 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Raund Ehitus apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Osaühing

Raund

Ehitus

(registrikood 11480428), lepinguline esindaja Erki Casar

Vastustaja

(kostja):

OSAÜHING

VÄRIMAL

(registrikood

10693056),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Raund Ehitus apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Osaühingu Raund Ehitus kanda.

4. Määrata

OSAÜHINGU

VÄRIMAL

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 540

eurot (käibemaksuta).

5. Mõista Osaühingult Raund Ehitus OSAÜHINGU

VÄRIMAL

kasuks

välja

menetluskulud

ringkonnakohtus 540 eurot (käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Raund Ehitus OÜ (hageja) esitas 13. märtsil 2020 hagi OSAÜHINGU VÄRIMAL (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 18 951 euro 52 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 1369 euro 13

sendi ja jooksva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 2019. a aprilli alguses

suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks objektil Elektrijaama tee 63, Narva linn. Tehtud

tööde kohta koostati 1. septembril 2019 akt. Aktiga kinnitas kostja, et aktis märgitud tööd on

tehtud nõuetekohaselt. Tööde maksumuseks on 51 043 eurot 60 senti (lisandub käibemaks).

Hageja edastas 1. septembril 2019 kostjale arve nr 0109/19 summas 61 252 eurot 39 senti (koos

käibemaksuga) maksetähtajaga 1. oktoober 2019. a. Kostja tasus arve osaliselt 42 300 euro 84

sendi ulatuses.

Hagejal puudus kohustus tasuda transporditeenuse ja muude kulude eest. Kostja tasaarvestuse

aluseks olev nõue on alusetu ja tõendamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled on pikaajalised koostööpartnerid. Varasem koostöö

seisnes selles, et kostja kaasas alltöövõtjana hagejat oma objektidele. Seoses usaldusega sõlmiti

suuliseid töölepinguid. Töödele määrati hind, tööd võeti aktiga vastu ning kostja esitas hagejale

kostja poolt tööde teostamiseks väljastatud materjalide, tehnika (sh kostja poolt hagejale

renditud tehnika) ja muude kostja kantud kulude eest arved, mis tasaarvestati.

Hagejal olid maksevõime raskused ja olulised võlgnevused partneritele. Kostja huvitatud

isikuna nõustus kandma vajalikud ehitusmaterjalide ja plekitööde kulud, mis kuulus

tasaarvestamisele hagejale tasumisele kuuluva summaga. Kuna ehitustehnika omanik keeldus

tehnika rentimisest hagejale, lepiti kokku, et hageja kasutab Andruse Hulgikaubanduse OÜ

ehitustehnikat vastavalt objekti vajadustele ning selle eest tasub esialgselt kostja. Rendisumma

tasaarvestatakse hagejale tasumisele kuuluva summaga.

Fassaaditööde maksumus sisaldas ka materjali ja vajaliku ehitustehnika renti. Kostja kandis

hageja eest kulusid ehitusmaterjalidele, plekitöö ja transporditeenustele 18 951 eurot 55 senti

ja esitas 18. oktoobril 2019 hagejale selle eest arve. Kostja esitas 4. novembril 2019 hagejale

tasaarvestusavalduse, mille tulemusena puuduvad pooltel vastastikused kohustused.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 9. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1100 eurot ning sellelt viivise

seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Pooltevaheline võlasuhe on töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Hagejal

oli kohustus teha kokkulepitud tööd ja kostjal oli kohustus nende eest tasuda. Vaidlust ei ole

selle üle, et tööd on tehtud ja kostja poolt vastu võetud, seega on hageja tasunõue muutunud

sissenõutavaks.

Kostja on tõendanud, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. 27. veebruari 2020. a kirjast

nähtub, et hageja on soovinud juunis 2019. a rentida Andruse Hulgikaubanduse OÜ-lt

autokraanat, hagejal oli Andruse Hulgikaubanduse OÜ ees võlgnevus ning kolmepoolselt jõuti

kokkleppele, et hageja saab rentida vajaliku ehitustehnika, teenuse osutamise allkirjastab hageja

tööline (meister Jevgeni Povilaites), arved esitatakse kostjale, kes garanteerib tasumise ning

esitab omakorda arved hagejale. Hagi vastuse lisast nr 4 tuleneb, et kostja on 23. septembril

2019 esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, milles on viidatud 18. oktoobri 2019 arvele

nr 0109/19 summas 18 951 eurot 55 senti. Hagi vastuse lisast nr 3 (ehitusmasinate rendi

transpordi saatelehed) tuleneb, et need on allkirjastatud hageja meistri J. Povilaites poolt.

Andruse Hulgikaubanduse OÜ kirjas toodu ja töövõtulepingu objekt Elektrijaama tee 63 Narva,

ühtib hagi vastuse lisas nr 3 toodud objekti ja tööde teostamise ajaga (juuni – juuli 2019).

Eeltoodu kinnitab kostja väidet, et hageja rentis vajalikku ehitustehnikat, selle eest tasus kostja

ning esitas hagejale arve. Arve nr 390161 summas 18 951 eurot 55 senti tasumistähtajaga

17. november 2019 on hagejale esitatud 18. oktoobril 2019. Hageja arvet tasunud ei ole. Kostja

poolt 27. novembril 2020 esitatud tõenditest tuleneb, et kostja on hagejat ka eelnevalt korduvalt

varustanud

vajalike

materjalide

ja

transporditeenustega

ning

esitanud

sarnaseid

tasaarvestusavaldusi. Hageja väide, et tasaarvestus ei ole kehtiv, ei välista tasaarvestuseks

kasutatud nõude maksmapanekut ning seega ka tasaarvestuse kehtivust. Hageja ei ole esitanud

selgitusi ega tõendeid selle kohta, et ta sai vajalikud teenused ja materjalid ilma kostja abita

ning tasus nende eest ise. Kuna poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud ning hageja nõue

on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2), jättis maakohus hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse tervikuna ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus alusetult asunud seisukohale, et kostja on

tõendanud, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Maakohus on arvestanud üksnes kostja

esitatud seisukohti ja tõendeid ning on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud vastuväited ja

tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal sõlmiti kokkulepe, et

fassaaditöö maksumus 18 eurot / m2 sisaldab materjale ja tööks vajalikku ehitustehnikat. Kostja

väide, et tööde teostamisel kasutatud tehnika rent oli fassaaditööde hinna sees, ei ole tõendatud.

Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja 12. mai 2020. a menetlusdokumendile

lisatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ seadusliku esindaja selgituse. See, et Andruse

Hulgikaubanduse OÜ poolt esitatud saatelehed allkirjastas hageja töötaja J. Povilaites, ei tõenda

et tehnika rent sisaldus fassaaditööde hinnas. Saatelehtedel on rentnikuks märgitud kostja.

Kostja väited hagejale vastutuleku ja ehitustehnika hagejale rentimisest keeldumise kohta ei ole

tõendatud. Hageja ei ole teinud tehinguid Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga alates 2015. aastast

ning hagejal ei olnud ka täitmata kohustusi Andruse Hulgikaubanduse OÜ ees. Vastupidist peab

tõendama kostja.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et fassaaditööde maksumus 18 eurot / m2 sisaldas materjale ja

tehnikat. Specrem OÜ hinnapakkumist, millele kostja oma väidet esitades tugines, ei ole

Specrem OÜ esitanud. Kui hageja kohustuseks oleks tasuda ka materjali või seadmete rendi

eest, oleks see märgitud 1. septembri 2019. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Aktis on

selgelt väljendatud, et hageja on kõik lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud ning

kostja poolt tasumisele kuulub 51 043 eurot 66 senti, lisandub käibemaks. Kui kostjal oleks

tasunõue transporditeenuse eest, oleks see kostjale akti koostamise kuupäevaks teada, sest

transpordi saatelehed on koostatud vahemikus 27. juunist – 25. juulini 2019. Hageja on 14. mail

2020 edastanud kohtule varasemalt koostatud aktid ja arved, mis tõendavad, et kui lisaks tööle

on hageja kohustuseks ka materjal või tehnika rent, siis on see alati eraldi kokku lepitud. Samuti

tõendavad aktid ja arved, et aprillis 2019. a kokku lepitud fassaaditööde hind 18 eurot / m2 oli

mõistlik ja kostja ei saanud eeldada, et selle hinna sees on ka materjal ja tehnika rent.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks arvel nr 390161 märgitud ehitusmaterjali

ostmist, selle üleandmist hagejale või plekitööde sisu ning tööde tegemist.

Kostja poolt varasemalt esitatud tasaarvestusavaldused, mida hageja aktsepteeris, on kõik

toimunud hageja arvetes märgitud maksetähtaja jooksul. Praegusel juhul on hageja arve esitatud

kostjale 1. septembril 2019, kostja esitas oma tasaarvestamisavalduse 4. novembril 2019 ja arve

alles 18. detsembril 2019, mis erineb poolte varasemast praktikast.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuse kohaselt pidi hageja lepingu järgi teostama töid oma kuludega, s.o vajalike

materjalidega (va sandwitch paneelid) ja vajaliku ehitustehnikaga. Fassaaditööde maksumus

lepiti kokku koos materjali (va sandwitch paneelid) ja vajaliku ehitustehnikaga 18 eurot / m2

kohta, lisandub käibemaks. Väide, et materjali või seadmete rendi maksumuse osas oleks vastav

märge ka aktis, on eksitav. Poolte vahel tehti analoogsed tehingud järjepidevalt, st lepiti kokku

objekti summas, võeti tööd täismaksumuses vastu, esitati täismaksumuses arve tööde eest,

esitati tellija poolt kuluarved, kulud tasaarvestati vastava töö maksumuse osaga ning

tasaarvestamise tulemusena jääv kohustus tasuti. Materjalid ja tehnikavahendid kuulusid

apellandilt mahaarvestavatesse kuludesse.

Apellatsioonkaebuse väide, et fassaaditööde hind 18 eurot / m2 kohta oli mõistlik, on eksitav.

Töö hind sõltub selle keerukusest ja mahust. Vaidlusalusel objektil oli töö maht ja sisu lihtne,

piisas tavapärastest tehnikavahenditest ja ettevalmistustööd puudusid. Hageja poolt osundatud

varasemad objektid ei ole vaidlusaluse objektiga võrreldavad.

Tasaarvestatava arve väljastamise hetk ei oma tähtsust. Kostja väljastas omapoolseid arveid

hagejale peale kostja poolt objektide üleandmist tellijatele. Kostja on tasaarvestava arve

esitamisel esitanud hageja poolt kasutatud materjalide, abitööde arvestused ja seadmete rendi

algdokumendid. Ühtegi sisulist vastuväidet sellele ei esitatud. Hageja ei ole väitnud, et ta sai

materjale mujalt või muus koguses või et hinnad ei ole mõistlikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tööandjalt töövõtulepingjärgset tasu. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 2019. a kevadel suulise töövõtulepingu

Elektrijaama tee 63, Narva linn, asuval objektil ehitustööde tegemiseks. Lepingujärgsed tööd

on lõpetatud ja tehtud tööde lepingule vastavuse osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja esitas

kostjale arve 61 252 eurot 39 senti.

Kostja nõustub, et ta on tasunud hagejale tehtud tööde eest esitatud arvest osa, 42 300 eurot 84

senti. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja esitas

4. novembril 2019 hagejale tasaarvestusavalduse.

8. Kostja väitel on tal hageja vastu sissenõutavaks muutunud ehitusmaterjalide, plekitöö ja

transporditeenuse tasunõue. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et

hageja kui töövõtja pidi kandma materjalikulu ja vajaliku ehitustehnika kulu, mille suhtes tegi

kostja tasaarvestuse.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja leiab, et kuna hagejal ei olnud võimalik makseraskuse tõttu saada materjali ning

ehitustehnikat, siis kandis kostja materjali ning tehnikaga seotud kulud esilagu hageja eest.

Kostja esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja A. Polikarpovi kirjaliku selgituse

kohaselt puudus ettevõttel usaldus hageja vastu seoses maksevõlgnevusega ning kostja ja

hagejaga sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt esitatakse arved ehitustehnika kasutamise eest

kostjale ning kostja tasub arved. Arved osutatud teenuste eest allkirjastab hageja töötaja

J. Povilaites. Arved suunatakse edasi hagejale. Ka hageja enda poolt kohtule esitatud sama isiku

selgitusest tuleneb, et hageja oli viivitanud ehitustehnika eest tasumisega firmale, kes on

Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga seotud. A. Polikarpov leidis täiendavalt, et tema jaoks ei ole

tähendust sellel, kuidas on reguleeritud hageja ja kostja omavahelised suhted. Nimetatu ei ole

aga vastuolus A. Polikarpovi teiste seisukohtadega. Hageja poolt esitatud A. Polikarpovi

selgituse kohaselt võttis temaga ühendust esimesena hageja esindaja, küsimuseks oli

autokraanade rent ja see, kas on võimalust anda autokraana sandwitch-paneelide

monteerimiseks. Nimetatu kinnitab kostja väidet, et hageja kohustuseks oli tööde tegemiseks

vajaliku ehitustehnika rent. Seda, et hagejal oli makseraskusi, tõendab kostja esitatud väljavõte

e-krediidiinfost.

Iseenesest ei tõenda ainuüksi see, et saatelehed on allkirjastatud hageja töötaja poolt küll hageja

ja kostja vahelise lepingu täitmisega seotud kulude kandmise kokkuleppe sisu. Samas ühtib

hageja töötaja allkiri A. Polikarpovi ütlustega: hageja tegeles töö tegemiseks vajaliku tehnikaga

seonduvaga.

Ringkonnakohus leiab, et usutav on ka kostja seisukoht, mille kohaselt oli kostja kui

peatöövõtja huvitatud sellest, et tema leping tellijaga (I kd, tl 43) oleks nõuetekohaselt täidetud,

mistõttu oli ta nõus tagama hageja kohustuste täitmist kolmandate isikute ees.

Kostja esitas Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt kostjale esitatud arved (I kd, tl 62jj).

Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on toodud saatelehel (I kd, tl 60-61). Hageja enda

esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja kirja kohaselt on kõik esitatud arved tasutud,

seega

ei

ole

vaidluse

all

hageja

võlasuhe

Andruse

Hulgikaubanduse

OÜ-ga

(apellatsioonkaebuse p 6). Kostja esitas hagejale 18. oktoobril 2019 arve, milles oli märgitud

ehitusmaterjalid, plekitöö ja transporditeenus.

9. Hageja ja kostja on pikemaajalised koostööpartnerid. Hageja väitel on pooled ka varasemalt

kokku leppinud selles, et lisaks tööle on hageja kohustuseks materjali või tehnika rent. Hageja

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd, tl 102jj) ei erine kuidagi vaidlusaluse töö

üleandmise-vastuvõtmise aktist. Ka nendes varasemaid töid puudutavates aktides, kus hageja

väitel on pooled eraldi kokku leppinud hageja kohustustes kanda kulusid materjali või tehnika

rendi eest, ei ole ühtegi sellekohast viidet. Aktid nimetavad üksnes töid ning selle, et need

loetakse nõuetekohaselt täidetuks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole viidet

võimalikele kostja nõuetele hageja vastu, nimetatud dokumendi sõnastusest tuleneb, et sellega

on hõlmatud üksnes tööde täitmine ja nende vastavus kokkulepitule. Üheski teises hageja poolt

esitatud aktis ei sisaldu märget materjalile või seadmete rendile, kuigi hageja väitel on pooled

selliseid kokkuleppeid sõlminud (apellatsioonkaebuse p 11).

Ka hageja esitatud arvetest, mis puudutavad varasemaid töid, ei nähtu, et pooled oleks sõlminud

alati eraldi kokkuleppe tehnika ja materjalidega seotud kulude osas. Arvetest ei saa üheselt

järeldada, millised olid konkreetse töö tegemise jaoks vajalikud täiendavad kulutused lisaks

tööjõule.

Kostja väitel toimus hageja ja kostja vaheline koostöö nii, et kostja tellis töö ja kui töö oli tehtud

vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt. Seejärel esitas hageja arve, kostja esitas kuluarved,

mis tasaarvestati hageja arve osaga. Kostja esitas tõenditena erinevate tööde arved, üleandmise-

vastuvõtmise aktid ning kostja tasaarvestamise avaldused (I kd, tl 143jj). Hageja ei ole seega

ringkonnakohtu hinnangul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et materjali ja ehitustehnikaga

seotud kulude kandmine oleks olnud just selle lepingu täitmise puhul erinev varasemast.

Asjaolu, et vaidlusalusel juhul esitati arve hiljem, ei tõenda poolte vahel kokkulepitud kulutuste

kandmist.

Hageja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad ehitusmaterjali ostmist ja transporditööde

põhjendatust, on paljasõnalised. Hageja ei ole põhistanud, et ta oleks saanud töö tegemiseks

vajalikku materjali või transporditeenust kusagilt mujalt. Kostja on esitanud Andruse

Hulgikaubanduse OÜ poolt esitatud arved. Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on

toodud saatelehel (I kd, tl 60-61).

Kostja on selgitanud, miks ta ei ole menetluses esitanud OÜ Specrem pakkumise originaali,

maakohus ei ole otsuse tegemisel nimetatud hinnapakkumist aluseks võtnud. Samas on ka

hageja ise apellatsioonkaebuses väitnud, et nimetatud pakkumise kohaselt pidi OÜ Specrem

kandma materjali- ja tehnikakulud ning kostjal puudus mõistlik põhjendus sõlmida hagejaga

kokkulepe nii, et hageja ei oleks pidanud kandma kulutusi materjalile ja tehnikale

(apellatsioonkaebuse p 9).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu

tasaarvestatav nõue. VÕS § 186 p 2 järgi lõpeb hageja nõue kostjapoolse tasaarvestusega.

11. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning

maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 540

eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

esindaja poolt apellatsiooniastmes kostja esindamisele kulutatud aeg 4,5 tundi vastab tsiviilasja

keerukusele ja materjalide mahukusele.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke