2-20-136960/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-136960 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagiavaldus M. P. vastu raha tasumise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja

M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) 31.12.2020.a Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu.

2. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kanda.

4. Jätta M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) menetluskulud kindlaks määramata ja Osaühingult Aktiva Finants (registrikood 10746479) välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

2 (3) I. Asjaolude kirjeldus

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 06.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.10.2020 kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Kostjale ei ole õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 13.12.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis avalduse 14.12.2020 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 31.12.2020 hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduses on hageja kostja aadressiks märkinud xxx, xxx, xxx vald. Kohus võttis 07.01.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Kostja on rahvastikuregistri andmete Valgevene kodanik. Rahvastikuregistrisse ei ole kantud kehtivaid kostja elukoha aadresse. Hageja avaldatud aadressile xxx, xxx, xxx vald, xxxxx Harjumaa ei ole menetlusdokumente õnnestunud kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel kostjal puudub Eestis kehtiv elukoha aadress ja kehtiv elamisluba. Politseija Piirivalveametil puuduvad andmed kostja asukoha ja kontaktandmete kohta. Kostjale väljastatud elamisluba on kehtetu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostja elaks Eestis. Kostjal ei saa ega tohi olla Eesti territooriumil elukohta, sest kostja ei ole Eesti kodanik ja kostjal puudub kehtiv elamisluba. Kohtu hinnangul kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 70 lg 4 p 1 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [--]. TsMS § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) tuleb vastavalt selle artiklile 81 kohaldada alates 10.01.2015 alanud menetlustes. Vastavalt nimetatud määruse art 6 p 1 kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb xxx xxx AS-iga sõlmitud lepingust. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt saab kostjaga seotud vaidlused lahendada üksnes kostja elukohajärgses kohtus.

Kohus leiab, et hageja on ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Hagist ja hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et lepingupooled on sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I) art 18 p 2 ja TsMS § 79 lg 1 võib kostja vastu esitada hagi vaid alalise elukoha riigis, milleks ei ole Eesti.

Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski

3 (3) rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt ka Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elukoht ei ole Eestis ning Brüssel I määruse ning TsMS § 79 lg 1 järgi tuleb hagiavaldus esitada kostja elukohajärgse riigi kohtule. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi läbi vaatamata.

Kohus märgib, et kostja ei ela Eestis ja isegi kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte vastavalt hageja taotletule väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat võimalikku tagaseljaotsust olla võimalik välisriigis tunnustada ega täita.

4. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjale. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

5. Hagejal on õigus saada menetluses tasutud riigilõiv tagasi, sest kohus jättis hagi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamiseks peab hageja kohtule esitama taotluse, millest nähtub pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik