1-10-6205/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2010, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6205 Kohtunik

Sekretär

Riikliku süüdistuse esindaja Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Toomas Liiva Kriminaalasi

Kannatanud H.U süüdistus KarS § 120 järgi kokkuleppemenetluses

J.K. ( XXXX) E.K. S.P. Süüdistatav

Kaitsja

H.U Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kaitsja

advokaat Aivar Kello määratud korras

Karistatus:

kriminaalkorras ja väärteomenetluses varem karistamata

Tõkend:

puudub

Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 120

advokaat Aivar Kello riigi õigusabi korras

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

2

Süüdi tunnistada H.U KarS § 120 järgi ja karistada teda 2(kahe) kuulise

vangistusega.

H.U KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt ´ile katseajaks H.U 18(kaheksateist) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades H.U teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama määratud elukohas Tartu maakonnas ,

2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest

KrMS § 3101 järgi kohaldada H.U-le lähenemiskeeldu kannatanute S.P. ´i, J.K. ´i, E.K. ´i suhtes kaheks aastaks, keelates H.U kannatanute suhtes lähenemise kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 lg 1 , lg. 3 alusel välja mõista H.U-lt

riigituludesse sundraha ja menetluskulu vähendatud suuruses , s.o. kokku 3500 (kolm tuhat viissada)krooni, jättes osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 423 , § 424 alusel ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine ühele (1) aastale pärast kohtuotsuse jõustumist igakuisete võrdsete osadena. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 11.08.2010 /

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema 3. või 4. juunil 2009 Tartu H.U maakonnas XXXX alevikus pistis oma käe XXXX ja XXXX a kinnistute piiril asuva puukuuri

3 lippide vahelt läbi ja ütles kuuris puid lõhkunud S.P. ile: “Näe, kui mina vaid tikku tõmban, siis põled maha.“ Kannatanul on tekkinud põhjendatud hirm tapmise ja vara hävitamise ees, sest H.U on varem S.P. it labida ja kividega rünnanud ning 22.04.2009, kui XXXX oli XXXX maja põleng, karjus H.U S.P. ile, et vale maja on maha põlenud, see pidanuks olema

hoopis S.P. i maja, samuti teeb H.U naaberkinnistute piiril raskesti ohjatavaid lõkkeid.

H.U süüdistatakse ka selles, et tema, 29.06.2009 päevasel ajal Tartu maakonnas XXXX alevikus XXX tänaval majade X ja X juures ähvardas J.K. it ja E.K. it vara hävitamisega

ja olulises ulatuses rikkumisega, väites, et ta paneb naabrite elamised ükshaaval põlema ja

mürgitab kaevud ära. Kuna H.U ütles seda suunatult J.K. ile, ning ta teeb sageli naaberkinnistute piiril raskesti ohjatavaid lõkkeid, käib naabrite kinnistutel nii päevasel kui öisel ajal omavoliliselt ringi, on kannatanutel küllaldaselt alust karta selliste ähvarduste täideviimist. Lisaks ähvardas H.U J.K. it püssi ja pipragaasi kasutamisega, samuti enesekaitsega

koha kätte näitamisega, arvestades H.U agressiivset käitumist on alust karta ka tervisekahjustuse tekitamise ähvarduse täideviimist.

Seega H.U tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista H.U KarS § 120 järgi ja karistada teda 2 kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta H.U mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt H.U ´ile katseajaks 18 kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel H.U käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas;

2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrMS § 3101 järgi kohaldada H.U-le lähenemiskeeldu kannatanute S.P. ´i, J.K. ´i, E.K. ´i suhtes kaheks aastaks, keelates H.U kannatanute suhtes lähenemise kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 11.08.2010 kohtuistungil ringkonnaprokurör Toomas Liiva, kaitsja Aivar Kello

ja süüdistatav H.U taotlesid kohtult asja läbivaatamist kokkuleppemenetluses, kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamist. Kohus rahuldas taotluse , tegi istungis vaheaja.

Kell 11.50 jätkunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule kriminaalasja materjalid ja esitas

kannatanute nõusolekud ja süüdistatava nõusoleku protokolli kokkuleppemenetlus

4

kohaldamisega, samuti sõlmitud kokkuleppe. Kohus andis H.U kohtu alla

kokkuleppemenetluses , selgitades temale kokkuleppemenetluses süüdistatava õiguseid. H.U kinnitas, et on nõus kokkulepemenetlusega.

Ringkonnaprokurör avaldas kokkuleppe jäi selle juurde. Süüdistatav H.U kinnitas

kohtule, et kokkuleppes on väljendatud tema tahe, ta jääb kokkuleppe juurde. Ta soovis menetluskulude ajatamist ühele aastale.

Kokkuleppemenetluses osalenud kaitsja advokaat Aivar Kello kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, tulenevalt H.U tervislikust(puudeaste) seisundist. Prokurör toetas kaitsja taotlust.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava H.U vaba tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad H.U süüdistust.

Seega tuleb H.U süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 120 järgi ja

mõista talle karistus vastavuses 11.08.2010 ringkonnaprokuröri Toomas Liivaga sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub ringkonnaprokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.

Vastavalt KrMS § 3101 võib kohus kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus nõustub kokkuleppes taotletud lähenemiskeelu seadmisega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, muu menetluskulu –kaitsjatasu 3120 krooni, kohtu postikulu 34 krooni.

Kohus jätab KrMS § 180 lg. 3 alusel osa menetluskulu riigi kanda, sest H.U on pensionär ja raske puudega isik ning temale käib kogu menetluskulu hüvitamine üle jõu. Mõista H.U-lt menetluskulu välja 3500 krooni ja ajatada selle tasumine KrMS § 423,§ 424 alusel ühel aastale, igakuisete võrdsete maksetena.

Kohtunik