2-20-12498/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12498

Tsiviilasi

OÜ Inmarx Partners hagi SFS intec Oy vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

19368,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Inmarx Partners (registrikood 10946126,

asukoht Peterburi tee 101, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme

(e-post: rainer.kuulme@advokaat.ee)

Kostja: SFS intec Oy (SFS intec Oy Eesti Filiaal,

registrikood 10640019, asukoht: Tallinn, Töökoja 1, kaudu)

registrikood 0603407-6, asukoht PL 31, 08501 Lohja St.,

Lohja, Soome Vabariik; e-post: ee.info@sfsintec.biz)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (e-

post raul.ainla@eipre.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg ja

edasise menetluse viis

31.05.2021, edasine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Inmarx Partners hagi SFS intec Oy vastu kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista SFS intec Oy-lt OÜ Inmarx Partners kasuks kahju hüvitis summas

16 522,50 eurot ja sissenõuatavaks muutunud viivis seisuga 27.08.2021 summas

2824,67 eurot, kokku 19 347,17 eurot.

3. Välja mõista SFS intec Oy-lt OÜ Inmarx Partners kasuks viivis kahju hüvitiselt

(16 522,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.augustist 2021 kuni

kahju hüvitise tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta SFS intec Oy kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 2018. aasta septembris suuliselt

müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi müügihinnaga 3240

eurot. Hageja tasus kruvide ostuhinna kostjale koheselt. Kruvid paigaldati hageja poolt Norras

objektile (ABB Kvilldal hoone ehitus) 2019. aasta märtsikuus ning kruvide paigaldamise

käigus ilmnes, et kruvid on puudustega. Nimelt koorus kruvidelt nende paigalduse käigus

maha värv, milline puudus tuvastati vähemalt 80% kruvidest. Hageja teavitas kostjat koheselt

kruvidega seoses ilmnenud puudustest, edastades kostjale ka vastavad fotod puudustega

kruvidest koos osalise partiiga kruvidest, milledel olid ilmnenud puudused ning esitades

kostjale nõude kas puuduste kõrvaldamiseks või kruvide väljavahetamiseks. Kostja ei osanud

kruvide halba värvikvaliteeti selgitada ega olnud ka valmis andma garantiid, et nendel

kruvidel, milledel seni värvi maha koorumise probleemi ei ilmnenud, ei teki seda probleemi

tulevikus, mistõttu nõudis objekti tellija hagejalt kogu kruvide partii väljavahetamist

kvaliteetsete kruvide vastu. Kostja keeldus 03.05.2019 kruvide väljavahetamisest kvaliteetsete

kruvide vastu, viidates, et kostja müügi ja tarne tingimuste kohaselt on kruvide osas

pretensioonide esitamise nõue kostja arvates aegunud. Hageja on seisukoahl, et kostja

seisukoht on ekslik, kuivõrd pooled ei leppinud kokku, et müügilepingule kohalduks kostja

müügi ja tarne tingimused. Lisaks on kostja poolt osundatud tingimuse (mille kohaselt tuleb

kauba puudustest teada anda 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest) näol tegemist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist

poolt (hagejat) ebamõistlikult, piirates müüja (kostja) vastutust puudustega kauba eest

ebamõistlikus ulatuses. Hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale

puuduste ilmnemist (puudused ilmnesid esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus

2019.a. märtsis). Lisaks vaatas hageja kruvid üle koheselt peale nende kättesaamist

(19.10.2018), samas ilmnesid puudused esimest korras alles kruvide paigaldamisel (so 2019.a.

märtsis, st tegemist oli varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik tuvastada kruvide

visuaalsel ülevaatamisel).

Objekti tellija (Ruukki Construction) esitas hagejale puudustega kruvide tõttu kahju

hüvitamise nõude, millega Ruukki Construction nõudis hagejalt puudustega kruvide

väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot (so uute

kruvide maksumus summas 3217,50 eurot, Ruukki Construction kulutused seoses kruvide

väljavahetamisega summas 6750 eurot, Ruukki Construction kulud seoses lisandunud

paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180 eurot), milline kahju summa on Ruukki Construction

(so objekti tellija) poolt kinni peetud hagejale tasumisele kuuluvatest lepingujärgsetest

maksetest (st tegemist on reaalse kuluga, mis on hageja poolt kantud). Õigusabi saamiseks ja

tekkinud kahju kostjalt sissenõudmiseks pöördus hageja advokaadibüroo Lillo & Partnerid

poole, mistõttu tekkisid hagejal kulutused õigusabile seoses kostjale pretensioonide

esitamisega summas 375 eurot. Hageja esitas kostjale 01.07.2019 pretensiooni tekkinud kahju

hüvitamiseks ja 12.02.2020 täiendava selgituse, kuid vaatamata sellele keeldus kostja hagejale

tekkinud kahju hüvitamast. Mittekvaliteetsete kruvide tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku

summas 16 522,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 16 522,50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1515,77 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus hagile

Kostja esitas 08.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale teatatnud ostetud kruvide väidetavatest

puudustest mõistliku aja jooksul. Lisaks leiab kostja, et tõendamata on hageja väide, et ta

avastas väidetava puuduse alles 2019. aasta märtsis. Samuti on kostja seisukohal, et kahju

tekkimine on tõendamata. Kostja viitab, et hagi lisaks 2 olev mittevastavuse aruanne ei

tõenda, et kostja müüdud kruvid polnud kvaliteetsed. Kuna kostjat väidetava puuduse

tuvastamisele ei kaasatud ning ei ole esitatud ka ühtegi tõendit puuduse, selle tekkepõhjuse,

ulatuse ning tekkinud kahju kohta, siis ei saa hageja puuduse esinemisega kindlasti nõustuda.

Ühe foto põhjal, millel on 3 kruvi, ei saa teha järeldusi kruvide päritolu, esineva puuduse,

puuduse tekkepõhjuse ning väidetava defektiga kruvide hulga kohta. Paljasõnaline väide, et

kruvidel tuli värvikiht lahti, ei ole ilmselgelt piisav. Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks

olnud ebakvaliteetne, ei saanuks see asjaolu põhjustada hagejale kahju, sest kahju tekkis

hoopis sellest, et hageja ostis ebasobivad kruvid. Juhul kui 80% kruvidest olid ebakvaliteetselt

värvitud, siis oleks paigaldaja pidanud seda kohe fassaadi paigaldamise alguses märkama ning

suurema kahju vältimiseks paigalduse koheselt katkestama. Nii kruvide paigaldamine kui

eemaldamine tekitavad kulu ning seda oleks pidanud paigaldaja ette nägema. Juhul kui leiab

tõendamist hageja väide selle kohta, et kostjalt ostetud kruvidelt tuli paigaldamisel värv maha,

on kõige tõenäolisem põhjus vale paigaldamise tehnoloogia ja/või valede tööriistade või

töövõtete kasutamine. Värv võib kruvilt maha tulla kõige tõenäolisemalt siis, kui kruvide

paigaldamisel kasutatakse valet tööriista. Kruvide sertifikaadis on kirjas, et puurkruve ei

paigaldada impulsstrelliga ning see asjaolu pidi paigaldajal kui majandustegevuses tegutseval

isikul teada olema. Õige tööriist oleks kruvide paigaldamisel olnud sügavuspiirikuga trell.

Kahjunõude alus puudub ka seetõttu, et kostja ei saa olla väidetava kahju eest vastutav, sest

sõltumata väidetavast kruvide värvidefektist, tuli ostetud kruvid niikuinii välja vahetada. Seda

seetõttu, et projekteerija oli eksinud kruvide valimisel keskkonnaklassi osas või eksis hageja

ise kruvide valimisel. Seega hageja valis ja ostis ebasobivad kruvid ning müüs need Ruukki

Construction Oy-le edasi, kes samuti ei märganud, et tegemist on valesse keskkonnaklassi

kuluvate kruvidega. Seega tuli kruvid niikuinii välja vahetada ning peatöövõtja Ruukki

Construction Oy telliski 15.05.19 SFS Intec Oy-lt Soomes kattuva koguse teise

keskkonnaklassi kruvisid, mis vastasid merekliima jaoks kehtestatud keskkonnaklassile.

Kostja on seisukoahl, et projekteerija viga ja/või hageja ja Ruuki Construction Oy eksimus

kruvide valimisel ongi tegelikuks kahju tekkimise põhjuseks, mis ajendaski hagejat kostja

vastu nõuet esitama.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja on seisukohal, et kruvide puudustest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul,

tegemist oli varjatud puudustega ja puudus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Nimelt

ilmnesid puudused esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus 2019. aasta märtsis ning

2019. aasta märtsis andis hageja kostjale ka koheselt kruvidel ilmnenud puudustest teada,

kirjeldades mh täpselt ilmnenud puuduste olemust (so kruvidel tuli paigalduse käigus värv

maha) ja nõudes kostjalt ühtlasi korduvalt ka kruvide asendamist. Hageja osutab siinjuures

faktilisele asjaolule, et kostja on 2019.a. märtsis kruvide puudustest teada saades puuduste

olemasolu hagejale ka tunnistanud, andes mh hagejale teada, et kostja ei oska öelda põhjusi,

mis selle kruvide partii värvimisel valesti läks.

Käesoleval juhul on kruvide puudus (värv tuli kruvidelt paigaldamise käigus maha) tekkinud

kostja raske hooletuse tõttu, mistõttu saab hageja lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda ka juhul kui eeldada, et puudustest ei ole õigeaegselt teatatud (millist asjaolu

eelnevast nähtuvalt aga tegelikkuses ei esine). Nimelt ei ole kostjalt ei enne vaidlusaluse

kruvide partii ostu ega ka peale seda ostetud kruvidelt mitte ühelgi juhul nende paigaldamisel

(samade töötajate poolt ja samade paigaldusvahenditega) värvi maha tulnud (nagu see juhtus

vaidlusaluse kruvide partii puhul), samuti on ilmnenud, et vaidlusalust kruvide partiid ei olegi

värvitud SFS intec´i tehases, vaid hoopis hagejale teadmata isiku poolt (kelle pädevus sellist

tööd teha on selgusetu) tuvastamata värvimise meetodit kasutades. Arvestades eelnevat on

ilmne, et kruvide puudus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu.

Hageja märgib, et ekslik on kostja seisukoht nagu oleks tõendamata hageja väide, et hageja

avastas kruvide puuduse alles 2019. aasta märtsis. Eelviidatud asjaolu on üheselt tõendatud

hagi lisana 2 esitatud poolte töötajate meilisõnumitega. Hageja töötajate meilisõnumitest

nähtub üheselt, et kostjalt ostetud kruve asuti alles 2019.a. märtsikuus paigaldama objektile

Norras (ABB Kvilldal hoone ehitus) ning siis ilmnes ka kruvide puudus (värv tuli kruvide

paigaldamisel kruvidelt maha). Seega ei olnud hagejal isegi mitte teoreetiliselt võimalik sellist

varjatud puudust enne 2019.a. märtsikuud avastada, sest puudus ilmnes esimest korda alles

kruvide paigalduse käigus.

Hageja on seisukohal, et kruvide mittekvaliteetsus, hagejale kahju tekkimine ja kahju suurus

on tõendatud. Hagejale müüdud kruvid ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kruvide

mittekvaliteetsust tõendab mh Ruukki Construction mittevastavuse aruanne, milles on asutud

ühesele seisukohale, et „kinnitusvahenditel (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve

seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt

paigalduse käigus ära“ ning „värv tuleb lahti, kruvid ei ole korralikud.“ Kostja vastupidine

seisukoht, nagu ei tõendaks eelviidatud aruanne kruvide mittekvaliteetsust, on paljasõnaline ja

väär. Kruvide mittekvaliteetsust tõendab mh faktiline asjaolu, et kostja enda töötaja on

puuduse olemasolu üheselt hagejale tunnistanud, võttes mh omaks, et vaidlusalust kruvide

partiid ei olegi mingil põhjusel värvitud SFS intec´i tehases.

Asjaolu, et 2018.a. septembris kostja poolt hagejale müüdud kruvide tõttu tekkis hagejale

kahju hagis toodud summas (so summas 16 522,50 eurot), on üheselt tõendatud. Ruukki

Construction mittevastavuse aruanne tõendab, et objekti tellija on esiteks nõudnud

mittekvaliteetsete

kruvide

väljavahetamist,

teiseks,

et

mittekvaliteetsete

kruvide

väljavahetamisega seotud kulud olid kokku 16 147,50 eurot ja kolmandaks, et tekkinud kulud

hüvitab hageja. Hageja leiab, et ei ostnud ebasobivaid kruve.

Kostja seisukoht hageja seisukohale

Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole kostjale teatanud ostetud kruvide

väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Samuti on kostja hinnangul tõendamata kahju

tekkimine ja kahju hüvitamise eeldused. Poolte kirjavahetusest ega sellele lisatud fotodest ei

nähtu ei puuduse esinemist ega puuduse omaksvõttu. Kostja ei ole puuduse esinemist üheski

hagejale saadetud kirjas ega muus dokumendis tunnistanud. Kostja hinnangul ei ole hageja

kostja raske hooletuse esinemist tõendanud. Kostja leiab, et ei pidanudki hagejat kruvide

teises tehases värvimisest teavitama ning kruvide värvimine teises tehases ei saa tõendada

seda, et kruvid olid ebakvaliteetsed. Isegi juhul kui kostja müüdud kaup oleks olnud

ebakvaliteetne, ei saanuks see asjaolu põhjustada hagejale kahju, sest kahju tekkis hoopis

sellest, et hageja ostis ebasobivad kruvid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ja

tunnistajad ära kohtuistungil ning uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kõik tõendeid

ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada

täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli 2018 septembris suuliselt sõlmitud

müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale 27 000 värvitud kruvi müügihinnaga 3240

eurot. Kruvid anti hagejale üle 2018 oktoobris. Kruvid paigaldati hageja poolt Norras asuvale

objektile 2019 märtsikuus.

Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud kruvid vastasid pooltevahelise müügilepingu

tingimustele, kas hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat kruvide võimalikest puudustest ja

kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse

üle.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele mh kvaliteedi

osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele

lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul

vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab selle puuduste eest, isegi kui ta neist

ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24).

VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

Kostja on esile toonud, et kostja ei vastuta võimalike puudustega kruvide eest, kuna hageja ei

ole kostjat müügilepingu rikkumisest mõistliku aja jooksul teavitanud, kuivõrd kostja andis

kauba üle oktoobris 2018, kuid hageja teavitas kostjat kruvide puudustest 11.04.2019. Kostja

tõi esile kostja müügi- ja tarnetingimused, mille kohaselt tuleb kauba puudustest teatada 8

päeva jooksul alates kauba kättesaamisest.

VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS §

220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

või pidi teada saama.

Kohus leiab, et kuivõrd pooled olid sõlminud suulise müügilepingu ja pooltevahelisest

kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid selles lepingueelselt käsitlenud kostja müügi- ja

tarnetingimuste kohaldumist pooltevahelisele müügilepingule, siis ei kohaldu need käesoleval

juhul. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui need kohalduksid käesolevalt, siis on viidatud

tingimuse näol tegemist VÕS § 42 lg 1 säestatud tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab

teist poolt ebamõistlikult, piirates müüja vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus

ulatuses.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 p 19), et VÕS § 220 lg

3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest,

s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava

hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates.

Hagiavalduse kohaselt ilmnes asjaolu, et kruvidelt koorub värv maha, nende paigaldamisel

Norras asuval objektil 2019 märtsis. Kohus leiab, et nimetatut tõendavad tunnistajate ütlused

ja ka hageja töötajate E. L. ning R. V. kirjalikud seletused, mis on kooskõlas teiste esitatud

tõenditega. V. V. ütlustega on tõendatud, et ka objekti tellija esitas sellesisulise pretensiooni.

Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale

puuduste ilmnemist kruvide paigaldamise käigus 2019 märtsis. Kohus leiab, et pooltevaheliste

meilisõnumitega ja nendele lisatud fotodega on tõendatud, et müügiesemeks olnud kruvid olid

puudustega ja hageja nõudis korduvalt kostjalt lahendusi ning kruvide väljavahetamist.

Nimetatu nähtub nii V. V. 26.03.2019, 08.04.2019, P. K. 03.04.2019, 09.04.2019, M. K.

10.04.2019 ja 11.04.2019 meilisõnumist. Ka kostja on esialgu vastuseks hageja töötajate

meilisõnumitele kruvidelt värvi koorumise kohta tunnistanud puuduste olemasolu nii P. K.

03.04.3019 meilisõnumis: „Käis siin, võttis kaasa, vandus midagi ja pani minema, tuleb täna

jälle, küsin üle, mis seis on, et mis sai valesti minna“ kui ka 09.04.2019 meilisõnumis: „Vana

ei oska midagi öelda. Ütles et tooge kruvid tagasi värvib uuesti“. Alles järgnevas

kirjavahetuses asus kostja puudusi eitama.

Eelnevaga on tõendatud, et hageja on kostjat kruvide puudustest mõistliku aja jooksul

teavitanud. Ebaõige on kostja väide, et teda ei kaasatud puuduste tuvastamise protsessi. Kohus

leiab, et hageja on VÕS § 220 lg 1 ja lg 2 sätestatut järgides teavitanud kostjat puudustest ja

kirjeldanud puudusi. Samuti on hageja toimetanud kostjale puudustega kruvide näidised,

millise asjaolu on kostja menetluse käigus 08.03.2020 menetlusdokumendis omaks võtnud.

Seega oli kostjal võimalik ka puudustega kruvidega tutvuda. Hagejal ei ole kohustust

toimetada kostja Norra objektile puuduste tuvastamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et müüja

ei saa jääda ootama ostja täiendavaid ettepanekuid, vaid peab olema ise aktiivne (Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, p 11).

Kohus leiab, et vaidlusaluste kruvide olulised puudused ja värvi koorumise põhjused on

tõendatud TalTech Mehaanika ja Metroloogia Katselabori eksperdi P. P. 03.05.2021

katseprotokolliga nr 198-21 ning sellele lisatud fotodega, mille kohaselt on kruvide värvkate

ebakvaliteetne ja ei vasta tavapärasele kvaliteedile. Värvkattel on väga selgelt adhesiooni

probleem ehk kate ei ole kruvi küljes kinni ja eemaldub sealt väga kergelt. Värvkate eemaldub

kruvi tavapärasel kasutamisel ja kruvi ei ole võimalik kinnitada selliselt, et kate ei eemalduks.

Märgitud on, et niisuguses ulatuses katte eemaldumine tavapärases kasutuses on tingitud väga

halvast adhesioonist ja värvkatte paksusest. Värvkatte kvaliteedi probleem on tekkinud kruvi

tootmises tsinkimise või värvimise protsessis. Värvkate on eemaldunud osaliselt koos tsingiga

ja tsinkkatte vahelt, mis võib viidata ebakvaliteetsele tsinkimisele või värvimise protsessile.

Võimalik on ka vale värvi ja/või sellele eelnenud eeltöötluse protsessi kasutamine. Kohus

leiab, et eelnevaga on üheselt tõendatud kruvide tootmisel tekkinud puudused ja ümber

lükatud ka kostja väited selle kohta, nagu oleks kruvidelt värvi koorumine olnud tingitud

ebasobivatest töövõtetest ja/või – vahenditest. Asjatundja on leidnud, et probleem on tekkinud

kruvide tootmises.

Ruukki Construction 13.03.2019 mittevastavuse aruandes on märgitud, et kinnitusvahenditel

(SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga

kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära. Seega tõendab

eeltoodu nii seda, et kruvid olid puudustega kui ka seda, et värv koorus paigalduse käigus.

Samuti tõendab antud asjaolu Ruukki Construction Oy esindaja J. S. 22.02.2021 meilisõnum,

millest nähtub, et töömaal tuvastati, et värv tuleb kruvidelt maha ka küünega kraapides.

24.04.2019 meilisõniumiga on J. S. märkinud: „ Kruvide värvimine ei vasta

kvaliteedinõuetele. Nõuame defektse tarne hüvitamist.“ Asjaolu, et antud isik on Ruukki

Construction Oy töötaja ja projektijuht, on tõendatud Ruukki Constrution Oy 13.03.3019

mittevastavuse aruandega ja hageja ning Ruukki Construction Oy vahelisest alltöövõtulepingu

läbirääkimiste 16.08.2018 koosoleku protokolli avalehega. Seega oli ta pädev isik nii

puudustest teavitamiseks kui ka kahunõude esitamiseks.

Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud, et antud kruvid ei olnud kvaliteetsed ning olid

oluliste varjatud puudustega, kuivõrd visuaalsel vaatlusel kruvide värviprobleemid nähtavad

ei olnud. Kuivõrd värv koorus maha paigalduse käigus, ilmnesid samas ka müügieseme

puudused ning kruvid tuli seetõttu objektil välja vahetada. Kohus on seisukohal, et kostja

väited selle kohta, et kruvid vahetati välja tellija nõudmisel ebaõige keskkonnaklassi tõttu, on

paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Eelneva tõttu ei

ole asjakohased kostja poolt esitatud kruvide keskkonnaklassi puudutavad tõendid, mistõttu

jätab kohus need tähelepanuta.

Seega vastutab kostja hagejale pooltevahelise müügilepingu alusel müüdud kruvide puuduste

eest.

VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju

võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja palub tekkinud kahju hüvitada summas 16 522,50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud

kahju tekkimine on tõendatud Ruukki Construction Oy mittevastavuse aruandega, mille

kohaselt nõudis viimane hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju

hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot, so uute kruvide maksumus summas 3217,50

eurot, Ruukki Construction Oy kulutused seoses kruvide väljavahetamisega summas 6750

eurot, Ruukki Construction Oy kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180

eurot). Asjaolu, et antud kahju hüvitis ei ole üle paisutatud, on mõistliku suurusega ja vastab

turutingimustele, on tõendatud Katuse Plekid OÜ 22.03.2021 hinnapakkumisega nr 2203211

summas 16 368 eurot ja Winroof OÜ 23.03.2021 hinnapakkumisega nr 1247 summas 17 604

eurot, mis on 22.03.2021 I. O. poolt tellitud meilisõnumi alusel samade tööde kohta, mis tulid

teostada hageja Norra objektil, kuhu puudustega kruvid paigaldati ja hiljem eemaldada tuli.

Kohus leiab, et tunnistajate M. R. ja V. V. ütlustega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et

puudustega kruvide paigaldamise jätkamine oli vajalik suurema kahju ärahoidmiseks.

Nimetatud tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et töödega tuli jätkata, et vältida tööde

teostamiseks ettenähtud ajagraafikust mittekinnipidamist ja selle rikkumisega kaasnevaid

trahve. Samuti ei olnud teada, mis kruvidest edaspidi saama pidi, millises ulatuses need

eemaldada tuleb. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale mingeid

selgitusi, miks kruvidelt värv koorub, ega otsinud lahendust tekkinud olukorrale vaatamata

asjaolule, et hageja oli meilisõnumites kostja tähelepanu juhtinud sellega seonduvalt kulude

suurenemisele.

Kohus leiab, et kohtumenetluse-eelsete menetluskulude hüvitamise nõue summas 375 eurot

on samuti põhjendatud. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud

ja hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb

professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud

kulud tuleb VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitada (RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p

11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-13, p 50 leidnud, et

kohtumenetluses hüvitamisele mittekuulutavate õigusabikulude hüvitamist võib nõuda VÕS §

115 lõike 1 ja § 128 lõike 3 alusel. Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks. Kohtueelsete õigusabikulude suurus summas 375 eurot on

tõendatud Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid 14.02.2020 ja 05.07.2020 arvetega ja

01.07.2020 esitatud pretensiooni ning 12.02.2020 täiendava selgitusega, milles hageja nõudis

kostjalt tekkinud kahju hüvitamist. Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid

esitanud ei ole.

Eelneva alusel leiab kohus, et kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena on hagejale tekkinud

kahju, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kahju

hüvitamiseks välja mõista 16 522,50 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg

ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise

või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb

vastavalt 7 seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Eest Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

perioodil alates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani 0,00% aastas. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1

kohaselt on seega viivise määr alates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani 0,022% päevas (8%

aastas).

Hageja 01.07.2019 pretensiooniga on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitise

tasumist hiljemalt 08.07.2019, mistõttu on hageja nõue muutunud 09.07.2019 sissenõutavaks.

Kuivõrd kostja hageja nõuet täitnud ei ole, on kostja alates 09.07.2019 viivituses, mistõttu

tuleb kostjalt kahju hüvitise summalt 16 522,50 eurot VÕS § 113 lg 2 alusel viivis alates

09.07.2019 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras välja mõista. Viivise arvestust ( 09.07.2019-28.08.2020 kokku 417 päeva X 3,63495

eurot päevas) ei ole kostja vaidlustanud.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei

esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162

lg 1 sätestatust.

Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 27.08.2021 kohtuotsus.