3-21-1770/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1770

Haldusasi

P. Dussmann

Eesti

OÜ

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr 137-21/235781

tühistamiseks, Tallinna Tööstushariduskeskuse 07.07.2021

otsuste tühistamiseks kaebaja kvalifitseerimata jätmise ja

Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse edukaks

tunnistamise osas, Tallinna Tööstushariduskeskuse ja Baltic

Restaurants Estonia AS-i vahel sõlmitud 19.07.2021

hankelepingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsus nr 137-

21/235781

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – P. Dussmann Eesti OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Vastustaja (hankija) – Tallinna Tööstushariduskeskus,

seaduslik esindaja Paul Alekand

Kolmas isik (pakkuja) – Baltic Restaurants Estonia AS,

volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata P. Dussmann Eesti OÜ taotlus täiendavate tõendite (riigihangete

registri logifailid) kogumiseks.

2. Jätta P. Dussmann Eesti OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021

otsuse nr 137-21/235781 tühistamise nõudes ning Tallinna Tööstushariduskeskuse ja

Baltic Restaurants Estonia AS-i vahel sõlmitud 19.07.2021 hankelepingu tühisuse

tuvastamise nõudes rahuldamata.

3. Jätta P. Dussmann Eesti OÜ kaebus Tallinna Tööstushariduskeskuse 07.07.2021

otsuste tühistamise nõudes läbi vaatamata.

4. Mõista P. Dussmann Eesti OÜ-lt Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks välja

menetluskulu summas 2037 (kaks tuhat kolmkümmend seitse) eurot.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.08.2021 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

3-21-1770

2(9)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.09.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Tööstushariduskeskus (vastustaja) avaldas 19.04.2021 riigihangete registris

sotsiaal-

ja

eriteenuste

erimenetlusena

läbiviidava

riigihanke

„Tallinna

Tööstushariduskeskusele toitlustus- ja puhvetiteenuse hankimine“ (viitenumber 235781)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid oma pakkumuse P. Dussmann Eesti OÜ

(kaebaja) ja Baltic Restaurants Estonia AS (kolmas isik). Vastustaja tunnistas 25.05.2021

otsustega mõlemad pakkumused vastavaks, kaebaja pakkumuse edukaks, kvalifitseeris kaebaja

ja jättis ta kõrvaldamata.

3. Kolmas isik esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

25.05.2021 otsuste peale. VAKO rahuldas 18.06.2021 otsusega nr 101-21/235781 vaidlustuse

osaliselt ning tunnistas vastustaja 25.05.2021 otsused kehtetuks kaebaja kõrvaldamata jätmise

ja kvalifitseerimise osas. Muus osas jäi vaidlustus rahuldamata.

4. Vastustaja otsustas 07.07.2021 otsustega tunnistada mõlemad pakkumused vastavaks,

jätta pakkujad menetlusest kõrvaldamata, kvalifitseerida kolmanda isiku, jätta kaebaja

kvalifitseerimata (ta hankest kõrvaldada) ja tunnistada kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

5. Vastustaja sõlmis 19.07.2021 kolmanda isikuga hankelepingu.

6. Kaebaja esitas 21.07.2021 VAKO-le vaidlustuse vastustaja 07.07.2021 otsuste peale osas,

millega ta jäeti kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.

7. VAKO jättis 22.07.2021 otsusega nr 137-21/235781 vaidlustuse läbi vaatamata.

Põhjendused:

7.1. Vaidlustus on esitatud pärast hankelepingu sõlmimist ja pärast 10-päevase vaidlustamise

tähtaja möödumist (riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg 1). Kuna riigihanke eeldatav

maksumus jäi allapoole rahvusvahelist piirmäära, kohaldus 10-päevane ooteaeg (RHS § 126

lg 10, § 120 lg 2 teine lause). Praegusel juhul oli 10-päevase ooteaja viimane päev 18.07.2021,

sest pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tehti pakkujatele teatavaks 08.07.2021, seega võis

vastustaja sõlmida 19.07.2021 eduka pakkujaga hankelepingu.

7.2. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb majandus- ja kutsetegevuses eeldada, et isik

kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja

kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Kuna vastustaja tegi

oma 07.07.2021 otsused kaebajale teatavaks 08.07.2021, siis tuleb lugeda, et kaebaja sai neist

otsustest teadlikuks hiljemalt 09.07.2021. Järelikult kümnes päev nende otsuste vaidlustamiseks

oli 19.07.2021. Vaidlustus esitati alles 21.07.2021, st tähtaega rikkudes. Väide, et kaebaja sai

07.07.2021 otsustest teada alles 12.07.2021, on kas ebaõige või asjakohatu. Vaidlustuse

3-21-1770

3(9)

esitamise tähtaeg ei hakka kulgema päevast, mil vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või

selle sisust aru sai, vaid päevast, mil vaidlustajal oli esimene võimalus saada teada oma õiguste

rikkumisest või huvide kahjustumisest. Kaebajal oli võimalus saada teada oma õiguste

rikkumisest hiljemalt 09.07.2021. Kui ta jättis vastustaja otsustega reaalse tutvumise

hilisemaks, siis oli see tema enda risk. Ka on kaebaja risk, kui keegi tema ettevõttes ei

kontrollinud mitme päeva vältel e-posti aadressi xxxx@dussmann.ee, millele vastustaja enda

otsuste lingi saatis ja mille kaebaja oli ise hanke juurde registreerudes oma kontaktaadressina

ära nimetanud.

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ja vastustaja 07.07.2021 otsused osaliselt ning tuvastada

vastustaja ja kolmanda isiku vahel 19.07.2021 sõlmitud hankelepingu tühisus. Põhjendused:

8.1. Ooteaja üks eesmärke on tagada teistele huvitatud isikutele võimalus vaidlustada hankija

otsust oma õiguste kaitseks enne hankelepingu sõlmimist. Õiguskaitse ei ole piisav, kui hankijal

on õigus sõlmida hankeleping ka vaid üks päev enne õiguskaitsevahendi esitamiseks sätestatud

mõistliku tähtaja möödumist. Isegi kui lugeda, et vastustaja edastas teate 07.07.2021 otsuste

kohta 08.07.2021, tuleb ooteajale kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136

lg-id 1 ja 8 koos § 137 lg-ga 1, mis tähendab, et kaebajal oli õigus esitada vaidlustus hiljemalt

19.07.2021. Seega tuleb 19.07.2021 sõlmitud hankeleping lugeda tühiseks (RHS § 120 lg 4).

8.2. Vastustaja ei teinud oma 07.07.2021 otsust kaebajale koheselt teatavaks. Kaebaja muutis

05.07.2021 riigihangete registris ära selle hanke juures kaebaja vastutava isikuna registreeritud

E. L. e-posti aadressi seoses tema puhkusega ja registreeris vastutava isiku uueks aadressiks

xxxxx@dussmann.ee. Register ei võimaldanud ära muuta kaebaja vastutavat isikut E. L.

kaebaja teise töötaja M. A. vastu, küll aga oli võimalik vahetada e-posti aadressi. Tõenäoliselt

registri koodi vea tõttu saatis register hoolimata e-posti aadressi muudatusest vastustaja poolt

edastatud

e-kirja

vanale

e-posti

aadressile

xxxx@dussmann.ee

ja

aadressile

xxxxx@dussmann.ee mingit teadet ei saatnud. Aadressile xxxx@dussmann.ee saadetud e-kirju

E. L. puhkuse tõttu ei kontrollitud. Kaebaja ei pea kandma riski, et register ei saada süsteemi

vea tõttu hankega seotud teateid ja dokumente aktuaalsele e-posti aadressile. Kaebaja sai

vastustaja 07.07.2021 otsustest teada alles 12.07.2021, kui asendaja M. A. kontrollis omal

algatusel, st ilma mingit teadet saamata, registrist riigihanke staatust ja vastustaja poolt

üleslaetud dokumente. Seega oli kaebajal õigus esitada vaidlustust kuni 22.07.2021, mis

tähendab, et vaidlustus esitati tähtaegselt.

8.3. RHS § 189 lg-s 1 ja § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaja kulgemise algus on seotud ajahetkega,

mil menetlusosaline sai teada oma õiguste rikkumisest või pidi sellest teada saama. RHS § 47

lg 1 sätestab hankija teate kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõude. Seega on hankijal

kohustus teavitada pakkujaid ja pakkujatel ei lasu kohustust ise omaalgatuslikult registrist või

mujalt uurida, kas hankija on vahepeal mõne olulise otsuse teinud. Vastustajal olnuks võimalik

saata otsused pakkujatele e-kirja teel.

8.4. Vastustaja otsused ei ole õiguspärased. Vastustaja ei ole kaebaja ja kolmanda isiku

kvalifitseerimisel kontrollinud RHAD p-s 4.4 kehtestatud nõude täitmist. Vastustaja jättis pärast

VAKO otsuse tegemist pakkujatelt täiendavad selgitused ja tõendid küsimata. Kolmanda isiku

esitatud tõenditest nähtuvalt ei vastanud ka kolmas isik RHAD-i nõuetele ja ta tulnuks jätta

kvalifitseerimata.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kohus ei saa kehtivat hankelepingut ega selle aluseks olevat haldusakti tühistada (HKMS

§ 267 lg-d 3-4). 19.07.2021 sõlmitud hankeleping kehtib. Vastustaja saatis 07.07.2021 otsuste

3-21-1770

4(9)

kohta teated välja 08.07.2021. Vastustaja ise ei saanud registris näha ega määrata, millisele

kaebaja e-posti aadressile teade jõuab, vaid üksnes määrata, et kaebajale saadetakse teade.

Seega algas ooteaeg 08.07.2021 ja lõppes 18.07.2021 ning 19.07.2021 võis hankelepingu

sõlmida. Kaebaja väide, et e-posti aadressi ei olnud registri vea tõttu võimalik vahetada, ei ole

tõendatud ega usutav. See ei muuda ka asjaolu, et teade edastati.

9.2. Vaidlustus esitati ka 10-päevast tähtaega rikkudes. Arusaamatu on, miks kaebaja venitas

vaidlustuse esitamisega sedavõrd kaua. Ka 12.07.2021 järel oli kaebajal terve töönädal aega

vaidlustust esitada.

9.3. Vastustaja 07.07.2021 otsused on õiguspärased. VAKO tuvastas juba 18.06.2021 otsuses,

et kaebaja ei vastanud kvalifitseerimistingimustele. Kuna VAKO otsus on RHS § 200 lg 6 järgi

täitmiseks kohustuslik, sai ja pidi vastustaja sellest lähtuma.

10. Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Hankeleping sõlmiti ooteaega järgides ja on kehtiv. Teadete edastamine toimub RHS-i

kohaselt riigihangete registri kaudu, mitte e-kirja teel vms vormis. Teade otsuste kohta edastati

läbi registri 08.07.2021. Seejuures ei saanud vastustaja muuta ega isegi näha e-posti aadressi,

millele kaebaja teated suunanud oli. Ainus tegevus, mis oli vastustaja kontrolli all, oli

08.07.2021 teate saatmine. Kaebaja ei ole tõendanud, millal ta püüdis registris e-posti aadressi

muuta. Samas oli e-posti ümbersuunamine ja selle toimimise kontroll kaebaja

hoolsuskohustuseks. Vajadusel oli võimalik kasutada registri kasutajatoe abi. Seejuures olid

teade ja vastustaja 07.07.2021 otsused kaebajale registris kättesaadavad olenemata e-posti

aadressist. Järelikult ei omagi mingit tähtsust kaebaja tõendamata väide e-posti aadressi

vahetamise kohta. RHS § 120 lg 1 seab ooteaja alguse sõltuvusse teate esitamisest, mitte teatega

tutvumisest. Vastupidine oleks mõeldamatu, kuna ooteaeg peab kõigi riigihankes osalejate

suhtes lõppema üheaegselt, ent teatega tutvuda võivad pakkujad erinevatel aegadel. Seega algas

10-päevane ooteaeg 09.07.2021 ja lõppes 18.07.2021 ning 19.07.2021 hankelepingu sõlmimisel

on järgitud ooteaega. TsÜS § 136 lg 8 ooteajale ei kohaldu ja ooteaja lõpu saabumine

puhkepäeval ei pikenda ooteaja pikkust. Sellisel juhul tulnuks vaidlustus esitada ooteaja

viimasele päevale eelneval tööpäeval tööaja sees. Hankija ei pea ooteaja järel ootama veel ka

10-päevase vaidlustamistähtaja möödumist. On kaebaja risk, kui ta esitab vaidlustuse viimasel

hetkel. Seejuures oli kaebajal vaidlustuse esitamiseks tegelikult aega isegi enda väidete järgi

terve töönädal. Kuna vaidlustuse esitamise ajaks oli sõlmitud kehtiv hankeleping, jättis VAKO

õigesti vaidlustuse läbi vaatamata.

10.2. Kaebaja ei järginud ka 10-päevast vaidlustamistähtaega. 07.07.2021 otsuste kohta jõudis

teade e-posti aadressile xxxx@dussmann.ee 08.07.2021. Kaebaja ei ole tõendanud ja kaebaja

kui pakkuja hoolsuskohustuse eiramine oleks, kui registri e-posti ümbersuunamine ei toiminud

ja keegi puhkuste ajal e-posti ei lugenud. 08.07.2021 teadet pidi kaebaja lugema hiljemalt

09.07.2021, mis tähendab, et 21.07.2021 esitatud vaidlustus on hilinenud.

10.3. VAKO

on

18.06.2021

otsuses

tuvastanud,

et

kaebaja

ei

vasta

kvalifitseerimistingimusele. VAKO otsus on jõustunud ja nii vastustajale kui kohtule siduv

(RHS § 200 lg 6). Seejuures ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et tema kvalifitseerimata

jätmine oli õigusvastane. Seega on vastustaja 07.07.2021 otsused õiguspärased. Kaebaja ei

vaidlustanud VAKO-s kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust ja selle vaidlustamine ei ole

enam võimalik.

3-21-1770

5(9)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuded

11. HKMS § 267 lg 1 järgi võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 185 lg-tes 2–4 või 6

sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale.

HKMS § 268 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse

VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.

12. Kaebaja taotles VAKO-le esitatud vaidlustuses vastustaja 07.07.2021 otsuste kehtetuks

tunnistamist osas, millega jäeti kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku

pakkumus. Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja VAKO 22.07.2021 otsuse kehtetuks

tunnistamist. Kohus tõlgendas 04.08.2021 määruses kaebaja nõudeid ning luges kaebuse

esitatuks nõuetes tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ja vastustaja 07.07.2021 otsused kaebaja

kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas, samuti

tuvastada 19.07.2021 hankelepingu tühisus. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendatud nõuetele vastu

vaielnud.

13. Arvestades kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse nõuet, ei saa kaebaja enam

vaidlustada kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust (HKMS § 268 lg 4). Kõik

sellekohased põhjendused on asjakohatud ja tuleks jätta asja sisulisel lahendamisel

tähelepanuta.

14. Kaebaja ei ole VAKO-s taotlenud ka hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kohus leiab, et

hankelepingu osas kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ei kehti, sest RHS § 185 ei võimalda

esitada VAKO-le vaidlustust hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega ooteaja rikkumise

põhjendusel. Järelikult sai selle nõudega otse kohtu poole pöörduda. Sama on leidnud Tartu

Ringkonnakohus 24.08.2018 määruses asjas nr 3-18-1144 (p 27).

Tõendite kogumise taotlus

15. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul

võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole

võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või

võivad asuda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv

menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS

§ 236 lg 2 kehtib HKMS § 56 lg-st 2 tulenevalt ka halduskohtumenetluses.

16. Kaebaja taotles, et kohus nõuaks riigihangete registrilt välja logifailid, mis tõendaksid,

millal kaebaja muutis riigihanke juures vastutava isiku e-posti aadressi, kas ja millal edastati

teade 07.07.2021 otsuste kohta e-posti aadressile xxxx@dussmann.ee, millal laadis kaebaja

07.07.2021 otsused registrist alla või tutvus nendega.

17. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal

endal ei olnud võimalik neid logifaile registrilt küsida ja kohtule esitada. Kohtu ülesandeks ei

ole otsida kaebaja asemel tema paljasõnaliste väidete kinnituseks tõendeid. Oma väidete

tõendamise kohustus on eelkõige menetlusosalisel endal. Kohus kogub tõendeid vaid juhul, kui

tõendite esitamine on menetlusosalise jaoks võimatu või äärmiselt keeruline. Kaebaja teadis

kaebuse esitamisel, miks jättis VAKO tema vaidlustuse läbi vaatamata ja mille üle hakkab

3-21-1770

6(9)

kohtus vaidlus toimuma. Seega pidi ta ka aru saama, millised tema väited võivad vajada asja

läbivaatamisel tõendamist. Seda enam, et kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik.

Kaebajal olnuks võimalik pöörduda teabenõudega riigihangete registri vastutava töötleja

Rahandusministeeriumi (RHS § 181 lg 5) poole. Teabenõudele tuleb reeglina vastata hiljemalt

5 tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse § 18 lg 1), järelikult olnuks kaebajal võimalik

teabenõude vastusega saadud logifailid esitada kohtule juba koos kaebusega või vähemalt

täiendavate seisukohtade esitamise ajaks. Kuna kaebaja ei ole seda teinud ega ole ka

põhjendanud selle tegemata jätmist, siis ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tõendite kogumise

taotlust rahuldada.

18. Lisaks leiab kohus, et kaebaja taotletud tõendite kogumise järele puudub praeguses asja

vajadus (HKMS § 62 lg 2). Kohus selgitab oma seisukohta allpool.

Vaidlustuse esitamise tähtaeg

19. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja

pärast hankelepingu sõlmimist.

20. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le 10 päeva jooksul alates

päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast

hankelepingu sõlmimist.

RHS § 120 lg 2 järgi ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva

möödumist sama seaduse § 104 lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest (ooteaeg). Riigihangetes, mille eeldatav

maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega.

Sama paragrahvi lg 4 järgi on enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping tühine.

21. RHS § 189 lg-st 1 tuleneb, et vaidlustus on igal juhul mittetähtaegne, kui see on esitatud

pärast hankelepingu sõlmimist. Sellisel juhul ei ole oluline, millal vaidlustaja sai või pidi teada

saama oma õiguste rikkumisest. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid vastustaja ja kolmas isik

hankelepingu 19.07.2021 ning kaebaja esitas vaidlustuse 21.07.2021, st pärast hankelepingu

sõlmimist. Seejuures oli kaebaja teadlik hankelepingu sõlmimisest, sest on sellele on

vaidlustuses viidanud.

22. Kaebust saaks sisuliselt läbi vaadata vaid juhul, kui sõlmitud hankeleping oleks ooteaja

nõude rikkumise tõttu tühine. Kohtu hinnangul on hankeleping sõlmitud ooteaja regulatsiooni

järgides ja on kehtiv. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et vaidlusaluse riigihanke eeldatav

maksumus jäi alla rahvusvahelist piirmäära, seega kohaldus 10-päevane ooteaeg. RHS §-st 120

nähtuvalt hakkas ooteaeg kulgema vastustaja otsuste kohta teate esitamisest, mitte kaebaja poolt

selle teatega tutvumisest. Vastupidine ei oleks ka mõeldav, sest see, millal pakkujad suvatsevad

hankija esitatud teadetega tutvuda, ei ole hankija kontrolli all ja hankijal puuduks sellises

olukorras teave, kas hankelepingu saaks kehtivalt sõlmida või mitte. Samuti ei oleks vastupidine

regulatsioon mõistlik, sest võimaldaks pahatahtlikel pakkujatel hankemenetluse lõpuleviimist

venitada ja seeläbi takistada riigihangete läbiviimist mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). Seega

peavad ettevõtjad ise olema hoolsad hankemenetluses hankija saadetud teadete vastuvõtmisel

ja oma e-posti kontrollimisel.

23. VAKO on kontrollinud registriandmetest, et vastustaja edastas teate oma 07.07.2021

otsuste kohta pakkujatele 08.07.2021 (kaebajale aadressile xxxx@dussmann.ee). Seega hakkas

ooteaeg kulgema alates 09.07.2021 ja lõppes 18.07.2021. Hankeleping sõlmiti 19.07.2021, s.o

pärast ooteaja lõppu, mis tähendab, et hankeleping ei ole tühine.

3-21-1770

7(9)

24. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna 18.07.2021 oli pühapäev, siis lõppes ooteaeg

sellele järgneval tööpäeval ehk 19.07.2021 ja hankelepingut ei saanud sõlmida enne 20.07.2021.

RHS sellist tõlgendust ei toeta, vaid sätestab konkreetse 10-päevase tähtaja. Samuti ei tee RHS

viidet TsÜS § 136 lg-le 8 ega haldusmenetluse seaduse § 33 lg-le 3 ega kehtesta nendega sarnast

regulatsiooni. RHS ei keelanud vastustajal sõlmida hankelepingut kohe pärast ooteaja

möödumist ega kohustanud teda jääma ära ootama ooteajast hiljem laekuda võivaid vaidlustusi.

Teades, et ooteaja lõpp saabub puhkepäeval, on vaidlustaja enda risk, kui ta esitab vaidlustuse

sedavõrd hilja, et VAKO ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vaidlustuse nõuetelevastavust

kontrollida (RHS § 192 lg 1) ja hankijat vaidlustuse esitamisest teavitada (RHS § 194 lg-d 2 ja

3). Vaidlustajal on küll õigus esitada vaidlustus 10 kalendripäeva jooksul oma õiguste

rikkumisest teada saamisest, kuid seejuures tuleb vaidlustajal arvestada ka hankelepingu

sõlmimise eeldatava ajaga. Seega kehtib vaidlustuse esitamisel kaks tähtaega. Kuna kaebajal oli

õigusteadmistega esindaja, pidanuks kaebaja oskama nende mõlema tähtajaga vaidlustuse

esitamisel arvestada. Vastustaja ei ole käitunud 19.07.2021 hankelepingut sõlmides

õigusvastaselt.

25. Lisaks nõustub kohus VAKO-ga selles, et vaidlustus on esitatud RHS § 189 lg-s 1

sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. RHS § 189 lg-st 1 nähtuvalt algab vaidlustamise

tähtaeg päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohus

nõustub VAKO-ga, et kuna vastustaja saatis teate oma 07.07.2021 otsuste kohta 08.07.2021,

pidi kaebaja pidi saama vastustaja otsustest teada hiljemalt 09.07.2021. Majandus- ja

kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab

majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast

e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kaebaja ei ole väitnud, et

vastustaja teade ei oleks jõudnud tema e-posti aadressile xxxx@dussmann.ee 08.07.2021. Seega

tulnuks vaidlustus esitada hiljemalt 19.07.2021. Vaidlustus esitati 21.07.2021, seega tähtaega

rikkudes.

26. RHAD p-st 5.1 nähtuvalt otsustas vastustaja viia hankemenetluse läbi e-riigihangete

keskkonnas e-hankena. Vastustaja on pidanud selle all silmas riigihangete registrit RHS § 181

tähenduses, mida kasutatakse mh riigihangete elektrooniliseks menetlemiseks (RHS § 181 lg 1

p 3). RHS § 45 lg-st 1 tulenevalt pidi vaidlusaluse hanke juures kogu hankija ja ettevõtja

vaheline teabevahetus toimuma elektrooniliselt. Antud juhul tähendas elektrooniline suhtlemine

teavituste saatmist registri kaudu. Ka registri kaudu edastatav teave on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, seega ei tähenda RHS § 47 lg-s 1 sätestatu seda, et vastustaja pidanuks

saatma teavitusi täiendavalt veel e-posti või kirja teel. Praegusel juhul ei ole vaidluse all, et ka

registri kaudu saadetud teade saabus pakkujateni e-posti teel.

27. Kaebaja selgitused riigihanke juurde registreeritud vastutava isiku E. L. puhkuse ja registris

e-posti aadressi vahetuse kohta ei ole asja lahendamisel määravad ega ka asjakohased. Esiteks

ei ole kaebaja tõendanud oma väiteid tema töötaja puhkuse kohta, e-posti aadressi muutmise ja

selle aja kohta ning registritõrke kohta teavituste edastamisel. Kuid isegi kui lugeda need väited

tõendatuks, ei lükka need antud juhul edasi aega, mil kaebaja pidanuks oma õiguste väidetavast

rikkumisest teada saama.

28. Vaidluse all ei ole, et vastustaja 08.07.2021 teade saadeti registri kaudu kaebajale aadressile

xxxx@dussmann.ee ja et tegemist on kaebaja e-posti aadressiga. Seega jõudis teade kaebaja

mõjusfääri õigeaegselt ja kaebajal oli võimalik sellega reaalselt tutvuda. Kaebaja töötajate

puhkused, puhkusel olevate töötajate asendamised, erinevate e-posti aadresside kasutamine ja

puhkusel ajal e-posti lugemata jätmine on kaebaja töökorralduslikud probleemid, millega

seotud riski saab kanda vaid kaebaja ise, mitte vastustaja. Ainult kaebajast endast sõltus see, et

ta ei lugenud tema enda e-posti aadressile saadetud kirju. Seega oli viivitus teatega tutvumisel

3-21-1770

8(9)

tingitud kaebajast endast ega põhjenda vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamise edasi

lükkamist.

29. Arvestada tuleb ka sellega, et kuigi kaebaja tutvus enda väitel vastustaja 07.07.2021

otsustega alles 12.07.2021, oli tähtaegse vaidlustuse esitamine veel mõistlikult võimalik.

Kaebaja vaidlustus sisaldab õiguslikke põhjendusi kokku vaid kahel leheküljel. Samuti olid

põhjendused sarnased eelmises vaidlustusmenetluses esitatutega. Seega oli võimalik sellist

vaidlustust koostada ja esitada ka hiljemalt 16.07.2021 (st 4 tööpäeva jooksul). Saades teada, et

vastustaja tegi otsused juba 07.07.2021, pidanuks kaebaja arvestama, et vaidlustuse esitamisega

viivitades võib ta lasta vaidlustamise tähtaja mööda või võib hankija vahepeal sõlmida

hankelepingu. Järelikult oli kaebajal võimalik ette näha, et vaidlustamise tähtaeg võib peagi

mööduda, ja tal ka oli tegelikult võimalik vaidlustust tähtaegselt esitada.

Otsus

30. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus VAKO-ga, et kaebaja esitas vaidlustuse RHS § 189

lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja pärast hankelepingu sõlmimist, kusjuures sõlmitud

hankeleping ei ole tühine. Kuna RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega

ennistada, siis puudus VAKO-l võimalus tähtaega rikkudes esitatud vaidlustust läbi vaadata ja

see tuli jätta RHS § 197 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Järelikult on VAKO 22.07.2021 otsus

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja vastav tühistamisnõue tuleb jätta

rahuldamata.

31. Kohus põhjendas eespool ka seda, miks ei ole hankeleping tühine. Järelikult tuleb kaebus

hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

32. Kohus viitas eespool HKMS § 268 lg-le 1, mis sätestab hankeasjades kohustusliku

kohtueelse menetluse nõude. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine tähendab seda, et

VAKO-le on esitatud nõuetekohane vaidlustus ja see on sisuliselt läbi vaadatud või jäetud

õigusvastaselt läbi vaatamata (vt HKMS § 47 lg 1). Kuna kaebaja esitatud vaidlustus oli

mittetähtaegne, ei vastanud see nõuetele. VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi

vaatamata. Järelikult ei ole kaebaja läbinud vastustaja 07.07.2021 otsuste osas kohustuslikku

kohtueelset menetlust ja kohtul puudub võimalus kaebust vastustaja 07.07.2021 otsuste peale

sisuliselt läbi vaadata. Kaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1,

§ 121 lg 1 p 4).

33. Kohus rahuldas 04.08.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas

vastustajal sõlmida riigihankes uut hankelepingut. Kuna kohus jätab kaebuse osaliselt

rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, siis tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada

(HKMS § 253 lg 3). Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos

kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

34. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

35. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud

kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sel põhjusel jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

36. Kolmas isik taotles menetluskulude välja mõistmist summas 2037 eurot. Menetluskulu

tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo Triniti OÜ 18.08.2021 arve nr 20213099 summas

2037 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle spetsifikatsioon. Neilt nähtub, et menetluskulu on

3-21-1770

9(9)

seotud praeguses asjas osutatud õigusabiga. Kulu suurust ei saa pidada asja mahtu ja keerukust

arvestades põhjendamatuks (HKMS § 109 lg 6). Seetõttu tuleb kolmanda isiku taotlus rahuldada

ja tema menetluskulu kaebajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/