3-21-1726/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1726

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale kirjade

vastuvõtmise ja registreerimise korraldamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-1726.

2. Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel

29 –30.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Justiitsministeeriumile 02.07.2021 vaide, milles tegi etteheiteid sissetulevate

kirjade vastuvõtmise ja registreerimise korraldusele Tallinna Vanglas. Kaebaja arvates ei ole

usutav, et kirjal võttis vanglasse jõudmiseks aega kaheksa päeva. Kaebaja palus kehtetuks

tunnistada Tallinna Vangla direktori 08.04.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/13 kinnitatud

teabehalduse korra lisa 1 p 3.1 esimese lause, mille järgi kantselei ei ava ega registreeri

kinnipeetava isiku nimele kinnises ümbrikus saabunud posti, ning teha Tallinna Vanglale

ettekirjutus kirjade registreerimise korra vastavusse viimiseks põhiseadusega.

2. Tallinna Vangla tagastas vaide 23.07.2021 vastusega nr 5-15/21/333-2, leides, et kaebajal

puudub vaide esitamise õigus.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 29.07.2021 kaebuse, milles palus tühistada vaide

tagastamine

ning

kohustada

Tallinna

Vanglat

edastama

vaie

lahendamiseks

Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeeriumit tegema Tallinna Vanglale ettekirjutus kirjade

registreerimise korra vastavusse viimiseks põhiseadusega. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse

3-21-1726

2(3)

korras peatada Tallinna Vangla 08.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/13 lisa 1 p 3.1 esimese lause

kehtivus vastuolu tõttu vangistusseaduse § 28 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg-ga 1.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.07.2021 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Isegi kui sissetulevate kirjade registreerimine ja

neile saabumismärgete tegemise kord ei ole seadusega kooskõlas, ei kaasne senise korra

jätkumisega kaebajale pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitsega ei tohi

vaidlust ka ette ära lahendada. Kohustav ettekirjutus tehakse esialgse õiguskaitse raames vaid

erandlikel juhtudel, kui esineb põhiõiguse intensiivse riive oht. Praegu sellist ohtu pole.

5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.08.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus ja saata taotlus uueks läbivaatamiseks tagasi

halduskohtule, kuid kohaldada esialgset õiguskaitset 30 päevaks.

Tallinna Vangla käitleb kirju meelevaldselt, kahjustades nii kaebaja õigusi. Kaebajat

koheldakse riigivõimu objektina. Halduskohus ei küsinud taotluse osas seisukohta Tallinna

Vanglalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebaja

eesmärk on esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et tema nimele kinnises ümbrikus

saabunud kirjad registreeritaks kantseleis. Kehtiv kord võimaldab tema arvates VSkE § 50 lg-s

1 sätestatud tähtaja jätta järgimata. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu

30.07.2021 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse esialgse

õiguskaitse taotlus ja kohaldatakse esialgset õiguskaitset (HKMS § 205 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

7. Määruskaebusele on lisatud vanglasse saabumise templit kandev ümbrik, mille kaebaja

palub asja materjalide juurde võtta. Kaebaja ei ole samas välja toonud, mida ta soovib

ümbrikuga tõendada. Kaebuse sisu arvestades võib siiski järeldada, et ta soovib tõendada, et

ajavahemik kirja saatmise ja vanglasse saabumise templi vahel on liiga pikk ning sellega jätkub

tema õiguste rikkumine. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde, sest see ei ole

ilmselgelt asjakohatu. Tõendist ei ole küll võimalik järeldada, et kaebaja pole saanud kirja kätte

VSkE § 50 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuid see on esitatud selleks, et kinnitada

vanglapoolset viivitust kirja vastuvõtmisel. Tõendi asjakohasus on seega seotud kaebuse

lubatavusega, mida halduskohus ei ole veel hinnatud.

8. Üldjuhul alustatakse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist selle lubatavuse

kontrollimisest. Menetlusökonoomia kaalutlustel on kohtupraktikas aktsepteeritud üksnes

taotluse põhjendatuse hindamist kaebuse tagastamisel, läbi vaatamata jätmisel ja menetluse

lõpetamisel. Muu hulgas peab taotlus vastama HKMS § 104 lg-s 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg-

s 6 sätestatud nõuetele, st taotluselt tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Kui taotlejal puudub raha

riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotluselt tasuvast riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud enda vabastamist

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust. Samas on kaebusele lisatud kaebaja

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte, millest võib järeldada tahet vabastada ta menetlusabi

korras esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust. Kuna halduskohus on esialgse

3-21-1726

3(3)

õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud, võib järeldada, et kaebaja on esialgse õiguskaitse

taotluselt tasutavast riigilõivust vabastatud.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega taotluse rahuldamata jätmise

osas. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Mõningane viivitus kirjade kättesaamisel,

isegi kui see toimub hiljem kui seitsme päeva jooksul alates kirja saabumisest vanglasse, ei too

kaebajale kaasa raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks esialgse õiguskaitsega ära

hoidma. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustataks siiski ette ära põhivaidlust, vaid

sellega reguleeritaks õigussuhet ajutiselt, s.o kohtumenetluse ajaks. Halduskohtul ei ole

kohustust küsida enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste

arvamust. Esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse viivitamata, mis tähendab, et teiste

menetlusosaliste arvamuse küsimiseks pole sageli aega. Arvamuse küsimine on vajalik eeskätt

siis, kui sellega ei kahjustata taotluse lahendamisel arvestatavaid õigusi ja huvisid, samuti kui

õiguste ja huvide konflikt on suur. Ringkonnakohtule ei nähtu, et teiste menetlusosaliste

arvamuse küsimine oleks praegusel juhul võinud viia teistsuguse lahendi tegemisele.

10. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.07.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)