2-20-11227/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Purgo OÜ-lt Metakern Latvia SIA kasuks välja tekitatud kahju 19 500 Jätta Metakern Latvia SIA hagi Purgo OÜ vastu rahuldamata veotasu 4125 euro
Legislator headnote
AI generatedArt. 1 lg, Art. 4 ls, Art. 9 lg, Art. 17 lg, Art. 18 lg, Art. 20 lg; 2-20-11227/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista Purgo OÜ-lt Metakern Latvia SIA kasuks välja tekitatud kahju 19 500 Jätta Metakern Latvia SIA hagi Purgo OÜ vastu rahuldamata veotasu 4125 euro
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2021 Tallinn, Tallinna Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-11227
Tsiviilasi
Metakern Latvia SIA hagi Purgo OÜ vastu 25 000
euro nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Metakern
Latvia
SIA
(registrikood
40103854051 (Läti)), lepinguline esindaja Heigo
Kendla
Kostja Purgo OÜ (registrikood 14124013), lepinguline
esindaja Peeter Malve
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.06.2021
RESOLUTSIOON
1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2. Mõista Purgo OÜ-lt Metakern Latvia SIA kasuks välja tekitatud kahju 19 500
eurot ja veotasu summas 1375 eurot, kokku 20 875 eurot.
3. Jätta Metakern Latvia SIA hagi Purgo OÜ vastu rahuldamata veotasu 4125 euro
osas.
Menetluskulude jaotus
4. Jätta menetluskulud 17% ulatuses Metakern Latvia SIA kanda ja 83% ulatuses
Purgo OÜ kanda.
5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva
kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult
teatavaks
tegemisest.
Apellatsioonkaebus
võidakse
lahendada
kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega kostja kohustus vedama 4667 kg titaani Narvast
Peterburgi ja hageja kohustus vedamise eest tasuma 5500 eurot. Leping sõlmiti suuliselt
hageja esindajate ja kostja esindaja IB vahel. Lepingu alusel volitas hageja IBt teostama veod
tema ettevõtte kaudu. Kostja võttis Narva laost peale ettenähtud koguse titaani kostja nimel ja
viis selle Tallinnasse. 08.08.2019 leppisid pooled kokku, et kostja toob 3481 kg titaani
Tallinna ettevõttesse AMV Logistics OÜ, kust hageja saab selle koguse kätte. Peterburgi
kohustus kostja hilisema kokkuleppe alusel viima 1186 kg titaani. Kostja ettenähtud kogust
Peterburgi ei viinud ega tagastanud seda ka hagejale. Kadunud 1186 kg titaani turuhind on
58 469,80 eurot. Kuna tegemist on madalakvaliteedilise tootega hindab hageja kauba
tegelikuks väärtuseks 19 500 eurot.
2. Hageja leiab, et kostja on veolepingut rikkunud veotähtaja ületamise tõttu või veose
kaotsimineku tõttu. Hageja taotleb veose väärtuse hüvitamist hagejale tekkinud kahjuna
summas 19 500 eurot ja veoteenuse eest tasutud summa 5500 euro tagastamist. Kokku palub
hageja kostjalt välja mõista 25 000 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja lepingu täitmist, 5500
euro tagastamist ning 1168 kg titaani üleandmist. Kui kohus leiab, et veotasu tagastamise
nõue ei ole põhjendatud, soovib hageja lepingu üles öelda.
3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja esindaja on kinnitanud, et IB on
tegev ettevõttes Purgo OÜ. AMV Logistics OÜ esindaja kinnitas, et veose tõi Tallinnasse
kostja. AMV Logistics OÜ ei maininud, et metalli tõi IB eraisikuna. IB tegutses kostja nimel
vedude või vähemalt hageja kauba veo organiseerimisel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see on esitatud vale kostja vastu. Kostja väitel ei ole
ta kunagi hagejaga kaubaveolepingut ega mingit muud lepingut sõlminud. Hagi lisade
kohaselt pidi kaubale järele minema IB mitte kostja. Kostja kajastamine CMR-is ei tekita
lepingut hageja ja kostja vahele. IB ei ole kostja esindajaks. Lepingu olemasolu ei tõenda ka
raha kandmine kostja arvele, sest IBl on õigus kostja arveldusarvet kasutada teiste
tööülesannete käigus. Hagejal oli kokkulepe IBga, kes pidi korraldama titaani vedamise üle
piiri erinevate autojuhtide kaudu väikestes kogustes.
5. Kostja võimalik abi IBle nt arvelduskonto kasutada võimaldamisega, ei muuda lepingut
sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kostjale teadaolevalt toimetati enamus titaanist hageja
Peterburi lattu. Üks autojuht jäi piiril vahele ja seejärel osa titaanist konfiskeeriti ning
kokkuleppel hagejaga peatas IB edasised veod ja andis transportimata titaani tagasi hagejale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
7. Hageja taotleb kaotsiläinud veose (1186 kg titaani) väärtuse hüvitamist hagejale tekkinud
kahjuna summas 19 500 eurot ja veoteenuse eest tasutud summa 5500 euro tagastamist.
Alternatiivselt nõuab hageja lepingu täitmist ning 1168 kg titaani üleandmist.
8. Kohus täitis 09.11.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas käesolevale
vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 49-50).
9. Hageja väitel kohustus kostja vedama titaani autoga Eestist Venemaale. Nii Eesti Vabariik
kui ka Vene Föderatsioon on CMR konventsiooni osalisriikideks. CMR konventsiooni
kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui
lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri
riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elu- või
asukohast (CMR konventsioon, art 1 lg 1). Seega kohaldub vaidlusele CMR konventsioon.
CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-
3-09, p-d 12-13).
10. Pooled vaidlevad, et kas hageja sõlmis veolepingu titaani vedamiseks kostjaga või IBga.
Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1).
Saatedokumendi ebaõigsus ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust (CMR
konventsioon art 4 ls 2). Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja
vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon art 9 lg 1). Seega
tuleb eeldada veolepingu olemasolu saatedokumentides märgitud vedaja ja saatja vahel
saatedokumentidest nähtuvatel tingimustel. Kohtule esitatud saatedokumendist nähtuvalt
võttis kostja Purgo OÜ 13.03.2019 Narva Logistics OÜ laost vastu hageja kauba 4667 kg (tl
9).
11. Kostja vaidles lepingu sõlmimisele vastu põhjusel, et leping on sõlmitud IBga kui
füüsilise isikuga ja mitte kostjaga IB kaudu. IBl polnud seadusest ega volitusest tulenevat
esindusõigust. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja
arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab
(TsÜS § 129 lg 1). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu
esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1 ls 2).
Tehing võib olla tehtud otseselt esindatava nimel või võib see tuleneda tehingu asjaoludest
(TsÜS § 116 lg 1). Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku
töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing
on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud
majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2). Esindusõiguse võib
anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (TsÜS § 117 lg 2). Kui esindajana
tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et
esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või
peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis
loetakse, et esindatav on volituse andnud (VÕS § 118 lg 2).
12. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et IB tegi tehingu kostja nimel ja et IBl oli tehingu
tegemiseks esindusõigus. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas hageja IBt teostama
veod tema ettevõtte kaudu (tl 5). CMR-ist nähtuvalt võttis kostja (Purgo OÜ) Narva Logistics
OÜ laost hageja kauba, et viia kaup Tallinna Logistikakeskusesse (tl 9). Tunnistaja ES
17.07.2021 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja sõlmis suulise kokkuleppe
metallikauba veoks OÜ-ga Purgo (tl 130). EA andis 17.07.2021 toimunud kohtuistungil
ütlusi selle kohta, et hageja sõlmis suulise kokkuleppe nii IBga kui ka äriühinguga. Arve
esitas hagejale tasumiseks Purgo OÜ (tl 130 pöördel). Tunnistaja IB andis ütlusi selle kohta,
et võttis Purgo OÜ nimel kauba vastu, mille saatjaks oli hageja. IB tegi seda oma Purgo
äriühingu nimelt, et ei oleks probleemi (tl 130 pöördel ja 131). Purgo OÜ esitas 25.02.2019
arve nr 67 veoteenuse eest hagejale (tl 67 ) ning hageja tasus kostjale 5500 eurot (tl 6).
Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja sõlmis veolepingu kostjaga. Kostja
vaidles lepingu olemasolule vastu. Seetõttu tuli kostjal tõendada, et sõlmitud leping ei kehti
tema ja hageja vahel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud.
13. Kohus analüüsib kaotsiläinud veose (1186 kg metalli) väärtuse hüvitamise nõuet summas
19 500 eurot. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku eest kauba veoks
vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes
viivitamise eest (CMR konventsioon art 17 lg 1). Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba
kaotsiminek või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja poolt antud juhiste
tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus (CMR konventsioon
art 17 lg 2). Selle tõendamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega
viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 lõikes 2 toodud asjaolu tõttu, lasub vedajal (CMR
konventsioon art 18 lg 1). Hagejal tuleb tõendada vastutuse eeldusena kauba vastuvõtmist
kostja poolt.
14. Kohtu hinnangul on kauba vastuvõtmine kostja poolt tõendatud CMR-ga, mille kohaselt
võttis kostja (Purgo OÜ) Narva Logistics OÜ laost Metakern Latvia SIA kauba, et viia kaup
Tallinna Logistikakeskusesse (tl 9). Kauba vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud ka
tunnistaja IB ütlustega, mille kohaselt võttis ta hageja kauba Purgo OÜ nimel vastu.
Tunnistaja tegi seda oma Purgo äriühingu nimelt, et ei oleks probleemi (tl 130 pöördel ja
131). Kostja tugineb vastuväitena asjaolule, et IB ei suutnud osa kaubast kohale viia, sest
hageja nõudis kauba vedamist ebaseaduslikult, mis tõi kaasa kauba konfiskeerimise. Sellist
vedaja juhise olemasolu peab tõendama kostja. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja
nõudis kauba vedamist ebaseaduslikult. Seega tuleb lugeda kaup (1186 kg titaani)
kaotsiläinuks ja kaotsiminek tõendatuks.
15. Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest kolmekümne päeva
jooksul või tähtaja puudumisel kuuekümne päeva jooksul kauba vastuvõtmisest, siis loetakse
kaup kaotsiläinuks ja kaotsiminek tõendatuks (CMR konventsioon art 20 lg 1). Vaidlus
puudub, et 1186 kg titaani ei ole hagejale üle antud. Kostja võttis 13.03.2019 Narva Logistics
OÜ laost Metakern Latvia SIA kogu titaani 4667kg, et viia kaup Tallinna Logistikakeskusesse
(tl 9). Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et pooled leppisid suuliselt kokku, et kauba kohale
toimetamise aeg on 1 kuu. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väidet, et 1186 kg titaani on
üle andmata 1,5 aastat. Vastavalt on kostja kohustatud hüvitama kauba osalise
kaotsiminekuga tekkinud kahju.
16. Kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud
kahju, siis määratakse hüvitamisele kuuluva summa suurus kindlaks kauba veoks
vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel (CMR konventsioon art 23 lg 1).
Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva
turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise
maksumuse alusel (CMR konventsioon art 23 lg 2). Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25
franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest (CMR konventsiooni art 23 lg 3). Peale
selle
kuuluvad
kauba
kaotsiminekul
hüvitamisele
veomaksed
ja
tollimaksud
proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral (CMR konventsioon art 23 lg
4). Muid kahjusid ei hüvitata (CMR konventsioon art 23 lg 4).
17. Hageja hindab 1186 kg titaani turuväärtuseks 19 500 eurot. CMR konventsiooni artikli 23
lõigete 1 ja 2 tulenevalt tuleb kauba väärtus määrata turuhindade alusel. Kohtule esitatud
Baoti Metal hinnapakkumise kohaselt on metalli hind 18,50 USD/kg (tl 66 ja 68). Hageja on
25.11.2020 menetlusdokumendis välja toonud, et Eesti Panga andmetel oli 23.11.2020
seisuga 1 USD kurss 0,84 eurot ning metalli keskmiseks turuhinnaks on 15,54 eurot. CMR
konventsiooni artikkel 23 lg 3 kohaselt ei saa vedajalt kahjuhüvitist nõuda rohkem kui 25
franki (CHF ) ühe kaotsi läinud kauba kilogrammi eest. Eesti Panga andmetel oli 23.11.2020
seisuga 1 CHF kurss 0,84 eurot, mis teeb ühe kilogrammi hinnaks 21 eurot (tl 60 pöördel).
Seega nõuab hageja kaotsiläinud kauba eest kahju hüvitamist 16,43 eurot 1 kg eest, summas
19 500. Hüvituse suurus 19 500 eurot jääb CMR konventsiooni art 23 lg-3 sätestatud hüvitise
piiridesse. Kostja hageja arvutustele ega kahjusumma suurusele 19 500 eurot vastuväiteid
esitanud ei ole. Vastavalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tekitatud kahju 19 500
eurot.
18. Kohus analüüsib veotasu tagastamise nõuet. Kauba kaotsimineku korral veotasu
tagastamise nõudele kohaldub CMR. Peale kahju kuuluvad täielikult hüvitamisele
veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt
kahju suurusele osalise kaotsimineku korral (CMR art 23 lg 4). Seega ei kuulu hüvitamisele
kogu tasutud veotasu summas 5500 eurot. Hüvitamisele kuulub veotasu kaotsiläinud kauba
osas. Vaidlus puudub selles, et kostja pidi vedama titaani 4667 kg, kostja andis 09.08.2019
üle titaani 3481 kg ja kaotsiläinud kogus oli 1186 kg. Seega läks kaduma 25% kaubast
(1186kg x 100%/4667kg) ning veotasu tuleb hüvitada 25% osas, so summas 1375 eurot (5500
eurot x 25%/100).
19. Ülejäänud summas (4125 eurot) veotasu tagastamisele ei kuulu. Vaidlus puudub, et
kostja andis 3481 kg titaani üle MVL Logistics OÜ-le. Seega ei läinud 3481 kg titaani
kaduma. Asjaolu, et kostja ei toimetanud 3481 kg titaani Peterburi, ei oma tähtsust. Saatjal on
õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt kauba ettenähtud üleandmiskoha muutmist või
kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale (CMR konventsioon art 12
lg 1). Seega saab hageja nõuda kauba üleandmist algse saaja asemel iseendale. Pooled
leppisid kokku, et kostja annab kauba koguses 3481 kg Peterburi asemel üle Tallinnas, AMV
Logistics OÜ-le. Vastavalt 3481 kg titaani osas veotasu tagastamisele ei kuulu. Hageja
lepingust taganenud ei ole. Seega ei saa ülejäänud veotasu (4125 eurot) tagastada ka VÕS §
1028 alusel.
20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt summas 20 875 eurot (19 500 eurot +
1375 eurot).
21. Kohus rahuldas hageja esmase nõue osaliselt (täielikult kaotsiläinud veose hüvitamise
nõude 19 500 eurot ja osaliselt veotasu tagastamise nõude 1375 eurot). Seega puudub vajadus
käsitleda hageja esitatud alternatiivseid nõudeid.
22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul
käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jaotab
menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Kohus rahuldas hagi osaliselt 83%
ulatuses. Rahuldamata jäetud nõue moodustab hagihinnast 17%. Seetõttu jäävad
menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ja ülejäänud osas ehk 83% ulatuses kostja kanda.
24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik