2-21-116437/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-116437

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-116437 Tsiviilasi S. OÜ hagi A. W. OÜ vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: S. OÜ (rk XXX; aadress XXX), lepinguline esindaja: R. L. (e-post XXX) kostja: A. W. OÜ (rk XXX; aadress XXX), lepinguline esindaja: advokaat M. P. (e-post XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata S. OÜ hagi A. W. OÜ vastu võla väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Välja mõista S. OÜ-lt menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 90 eurot A. W. OÜ kasuks. S. OÜ-l tasuda A. W. OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 4. Toimetada määrus kätte pooltele. 5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. S. OÜ (hageja) esitas 02.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. W. OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 25.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

2

ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 147 lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 05.07.2021 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja esindaja sai määruse kätte e-toimiku kaudu 06.07.2021, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 20.07.2021. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust, eelkõige nõude põhjendust, ja andmeid või tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. 3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 4. TsMS 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja 27.07.2021 nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusteenuse kulu 432 eurot (360 eurot (3 t * 120 eurot) + käibemaks). Kostja palub endale hüvitada ja mõista hagejalt välja menetluskulu 360 eurot, samuti kohustada hagejat tasuma viivist. Hageja 23.08.2021 seisukoha järgi on kostja kulud ja nende mahud põhjendamatud, mõistlik ja põhjendatud aeg on kokku maksimaalselt 0,5 t. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Lakoonilise vastuväite koostamise tasu on kostjale/võlgnikule hüvitatav samuti 20 euro ulatuses. Eeltoodut arvestades palub hageja jätta kõik kostja menetluskulud 20 eurot ületavas osas kostja enda kanda. Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja. Tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja ei ole kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), ega taotle ka käibemaksu hüvitamist. Kostja esindaja ajakulu oli järgmine: 1 t konsultatsioon kliendiga, 1 t asja materjalidega tutvumine, 0,5 t vastuväite koostamine, 0,5 t menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,75 t ulatuses. Antud juhul oli tegemist maksekäsu kiirmenetlusega, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes. Kostja esindaja ajakulu ei ole asja menetlusliiki, asja lihtsust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib ka eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 90 eurot (0,75 t * 120 eurot). Vastuseks hageja esindajale märgib kohus, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud ei pea olema võrdsed. Kostja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik