Legislator Case Law & Legislation
1-07-9101/15 AI generated

1-07-9101/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-07-9101/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-9101

Legislator headnote

AI generated

1-07-9101/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1-07-9101

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-9101

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. augustil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-9101 (07233001385) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Prokurör Anneli Pärt Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg erakorraline ettekanne nr 24368 M.E suhtes Hooldusalune M.E Elukoht XXX, isikukood XXX, ei tööta.

Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg Kriminaalhooldusalune M.E

Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk Kohtuistungi toimumise aeg 13.08.2010.a. RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata M.E-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja

19.07.2007.a kohtuotsusega nr 1-07-9101 kandmata jäänud karistuse osa – 80

(kaheksakümmend) päeva vangistust, so 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust, täitmisele.

Valida M.E-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates vahistamise hetkest.

Mõista M.E-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud kaitsja Valentina Manjuki poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 300 (kolmsada) krooni.

2 2

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.07.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-9101

tunnistati M.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati rahalise karistusega 300

miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 15000 (viisteist tuhat) krooni, KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 297 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 14550 (neliteist

tuhat viissada viiskümmend) krooni. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.07.2007.a kohtuotsus jõustus 04.08.2007.a.

18.02.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi

avaldus M.E suhtes asenduskaristuse määramiseks. ™S § 206 lg 2 alusel palus kohtutäitur otsustada rahalise karistuse asendamist.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.03.2010.a kohtumäärusega asendati M.E-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.07.2007.a kohtuotsuse nr 1-07-9101 järgi määratud rahaline karistus 291 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 14550 (neliteist tuhat viissada viiskümmend)

krooni, 194 (ühesaja üheksakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel

määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.E üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.03.2010.a kohtumäärus jõustus 30.03.2010.a.

09.08.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 24368 M.E suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele täitmata üldkasuliku töö tundide ulatuses seoses sellega, et ta hoidub ÜKT-st kõrvale, ei ilmu kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et M.E ei ilmunud kindlaksmääratud

registreerimisele 28.04.2010.a, samuti ei ilmunud alates 15.06.2010.a. M.E täitnud

üldkasuliku tööd talle 18.05.2010.a koostatud ajakava alusel. Ta pidi täitma 55 tundi ÜKT KÜ-s Narva Koolipõik ajavahemikul 19.05.-02.06.2010.a, kuid ei asunud üldkasulikku tööd

täitma. 23.07.2010.a sai kriminaalhooldaja teade, et M.E on Soome tööle sõitnud. Kriminaalhooldajalt ta elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva luba küsinud ei ole.

03.05.2010.a seletuses põhjendas 28.04.2010.a registreerimisele ilmumata jätmist sellega, et

27.04.2010.a peksti ta Gerassimovi pargis läbi ja ta ei saanud saadud kehavigastuste tõttu

tulla. 02.06.2010.a seletuses põhjendas M.E ÜKT täitmisele mitteasumist sellega, et planeeris täita ÜKT oma puhkuse ajal, kuid oli tööle tagasi kutsunud. 23.07.2010.a helistas kriminaalhooldaja M.E-le ja sai teada, et ta on Soomes tööl.

Esimene ÜKT ajakava oli koostatud 03.05.2010.a KÜ-sse Narva Koolipõik. Sellega

kindlaksmääratud 50 tunnist tegi ta ära 32,5 tundi. Esitas arstitõendi, et oli haige. Teine

3 3 ajakava oli koostatud 18.05.2010.a, aga selle järgi ei teinud M.E ühtegu tundi. Selgitas, et töötas. Alates 15.06.2010.a ei ilmu M.E kriminaalhooldustalitusse. Tema täpne asukoht on teadmata.

M.E hoidus oma käitumisega kõrvale üldkasuliku töö täitmisest ja ei järgi kontrollnõudeid. Ta ei täida KarS § 75 lg 1 p 1,2,4 ja § 69 lg 4. M.E on talle määratud 194 tunnist täitnud 32,5 tundi üldkasulikku tööd. Täitmata on 161,5 tundi üldkasulikku tööd, mis on KarS § 69 lg 1 alusel 80 päeva vangistust (161,5:2=80,75).

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata M.E karistus täitmisele, kuna

ta ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks.

Kriminaalhooldusalune M.E ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Ta seletas, et ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde ning ei täitnud oma kohustusi kuna tal oli teisi asju

ajada, ta asustas oma ettevõtte. Samuti M.E seletas kohtule, et ta lahkus Soome kümneks päevaks, milleks polnud vaja saada kriminaalhooldusametniku loa. Vabandab oma käitumise eest ning palub mitte pöörata karistus täitmisele. Ta on nõus üldkasuliku töö täitmisega ning teeb see ära lähiajal.

Kaitsja arvab, et kriminaalhooldusametniku ettekanne rahuldamiseks pole alust, sest M.E on nõus üldkasuliku töö täitmisega, tal on töökoht, pere ning kolmeaastane laps.

Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.E suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohtu seisukoht

Esiteks analüüsib kohus, kas praegu võib pöörata täitmisele 19.07.2007 tehtud ning 04.08.2007 jõustunud kohtuotsus, millega M.E oli süüdi mõistetud teise astme kuriteo eest ning karistatud rahalise karistusega kuna sellest ajast on 13.08.2010-ks möödunud rohkem kui 3 aastat.

Vastavalt KarS §82 lg 1 p 2 otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm

aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 82 lg 2

Otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Nagu nähtub Narva kohtumaja 19.03.2010 kohtuotsusest, M.E ei alustanud temale määratud rahalise karistuse tasumist ning rahaline karisatus oli asendatud üldkasuliku tööga.

Seoses sellega kohus tuleb järeldusele, et alates 04.08.2007 kuni 19.03.2010 (2 aastat 7 kuud

17 päeva) M.E hoidis kõrvale talle kohaldatud karistuse tasumisest ning otsuse täitmise aegumise selleks ajaks oli peatunud.

Seega antud juhul 04.08.2007 jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine on võimalik.

Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulatud poolte arvamused, leiab, et

kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne M.E karistuse täitmise pööramisest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

4 4

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.E rikkus kohtu poolt määratud

kontrollnõudeid: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, elada kohtu määratud elukohas, saada

kriminaalhooldusametnikult loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 28.04.2010.a ja

alates 15.06.2010.a, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 2. Ta ei ela kohtu poolt määratud elukohas – aadressil Kalda 12-21, Narva. Ta sõitis Soome tööle luba küsimata. Samuti M.E

ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Täitis 32,5 ÜKT tundi 194 ÜKT tunnist, täitmata jäänud 161,5 ÜKT tundi.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, M.E seletusi rikkumiste kohta, on kohus

veendunud, et M.E ei soovi oma eluviisi muuta ning hoidus kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ega üldkasuliku töö täitmist. M.E ÜKT tundide mittetäitmise põhjuseid ei pea

kohus põhjendatuks. Kohus hindab hooldusaluse käitumist tahtliku kõrvalehoidumisena kohtuotsuste täitmisest. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata M.E-le Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 19.07.2007.a kohtuotsusega nr 1-07-9101 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kuna M.E on jäänud täitmata 161,5 ÜKT tundi ning kaks tundi

võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 80 päeva (2 kuud 20 päeva) vangistust.

M.E tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis on vastavalt

KrMS §-le 175 lg 1 p 4 menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik