2-20-143079/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-143079

Tsiviilasi

AS Citadele banka Eesti filiaal hagi I A vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924, aadress: Narva mnt 63/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10120) Hageja lepinguline esindaja: jurist E K (e-post: xxx) Kostja: I A (isikukood xxx, aadress: xxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist M K (e-post: xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Citadele banka Eesti filiaal hagi I A (pankrotis) vastu võla nõudes läbi vaatamata. 2. Toimetada käesoleva kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on AS Citadele banka Eesti filiaal hagi I A vastu võla nõudes. 16.07.2021 määrusega (jõustunud 04.08.2021) tsiviilasjas nr 2-21-9783 kuulutas Viru Maakohus välja kostja pankroti.

Kohtu põhjendused

Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Kuivõrd Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-9783 oma 16.07.2021 määrusega (jõustunud 04.08.2021) välja kuulutanud kostja pankroti, tuleb kohtul jätta AS Citadele banka Eesti filiaal hagi I A vastu pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hageja saab teostada oma nõudeõigust pankrotimenetluse raames.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on asjas 3-2-1-63-11 oma 28.09.2011 otsuse p-des 13 ja 14 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka TsMS §-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul.

Kohus märgib, et TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, ent kuna hageja ei ole kostja pankrotti põhjustanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hagiavalduse läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulud üksnes hageja kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik