2-15-3725/135 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-3725

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Kohtuasi

Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu hagi X vastu

majandamiskulude ja viivise tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3401,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Tallinn, Järveotsa tee 43

korteriühistu (registrikood 80156348), lepinguline

esindaja Irina Reva

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena

Karžetskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

majandamiskulude 1590,06 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise

1120,71 euro ulatuses tasumiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.

4. Rahuldada Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrata X poolt Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu

hüvitatavateks menetluskuludeks 312 eurot.

5. Mõista

X-lt

Tallinn,

Järveotsa

tee

korteriühistu

kasuks

välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 312 eurot.

2-15-3725

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb X-l Tallinn, Järveotsa tee 43

korteriühistule tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu esitas 10.03.2015 hagi X vastu. Hageja nõuab kostjalt

majandamiskulude 4113,05 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1797 euro tasumist.

2. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mille eriomandiks oleva korteri

üldpind on 50,1m2 ja köetav pind 49,3 m2. Kõikide korterite üldpind on 3969,1 m2 ja köetav

pind 3840 m2. Kostja on jätnud tasumata majandamiskulude tasumiseks esitatud arved

ajavahemikus 01.12.2012 kuni 28.02.2018. Korteriühistu liikmetele esitatakse igakuiselt arved

jooksva kuu majandamiskulude ja eelneval kuul tarbitud teenuste eest. Arved hõlmavad

järgmisi

kululiike:

hooldusteenus,

remondifond,

kindlustus,

üldelekter,

prügivedu,

soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ning üldvesi. Haldus- ja hoolduskulud

on kulud, mis tagavad hoone ja selle tehnosüsteemide igapäevase toimimise (hooldusteenus).

Kulude katteks kogutakse korteriomanikelt raha korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt

korteriomanike üldkoosoleku kinnitatud majanduskavas määratud tariifile. Remondifondi arvel

tasutakse laenumakseid ja teostatakse tehnosüsteemide remonti. Remondifondi makseid

kogutakse korteriomanikelt korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt korteriomanike

üldkoosoleku kinnitatud majanduskavas määratud tariifile. Korteriühistu 07.01.2007 ja

21.09.2007 üldkoosolekute otsustega kinnitati remondifondi tariif 0,32 eurot ruutmeetri kohta.

Korteriühistu 26.07.2016 üldkoosoleku otsusega suurendati alates 01.07.2016 remondifondi

tariifi 0,424 euroni ruutmeetri kohta. Hoone kindlustusmakseid kogutakse korteriomanikelt

korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt korteriomanike üldkoosoleku kinnitatud

majanduskavas määratud tariifile. Korteriühistu vahendab vee, soojusenergia, elektri ja prügi

tarbimisteenuseid. Elektri- ja prügikulude jagamine toimub korteri üldpinna ühe ruutmeetri

kohta. Tariif muutub igakuiselt vastavalt tarbimise mahule. Soojusenergia jagamine toimub

korteri köetava pinna ühe ruutmeetri kohta, millest on eelnevalt maha arvestatud vee

soojendamiseks (soe vesi) kulunud soojusenergia hulk. Külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni

arvestus toimub korterite veemõõtjate näitude alusel. Näitusid mitte esitanud korterile lisatakse

vesi keskmise tarbimise järgi. Üldvesi jagatakse korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Üldvee

kogus kujuneb tarnija arvel oleva koguse ja korterite näitude alusel arvutatavate koguste

2-15-3725

vahena. Hoolduskulude tariif 0,256 eurot ruutmeetri kohta kehtis 2011. a kuni 2013. a juulini.

Hageja tõendab majandamiskulusid teenuse pakkujate arvetega ning korteriühistu

üldkoosolekute otsustega. Kostja võlgneb lisaks igakuistele majandamiskulude maksetele

1010,51 eurot perioodi 01.01.2011 kuni 30.11.2012. Võlgnevus võis tekkida seoses kostjale

hoolduskulude ja muude kuulude vale arvestusega pika aja jooksul. Remondifondi ja

hoolduskulud alates 2013. a juulist on kinnitatud hageja 04.04.2013 üldkoosoleku otsusega.

Remondifondi ja hoolduskulud 2014. a - 2015. a on kinnitatud hageja 15.07.2014 üldkoosoleku

otsusega. Remondifondi, hoolduskulude ja kindlustuskulude aluseks alates 2016.a veebruarist

on majanduskava 2016. a, mis on kinnitatud hageja 19.01.2016 üldkoosoleku otsusega.

Remondifondi, hoolduskulude ja kindlustuskulude aluseks on alates 2016. a juulist

majanduskava 2016, mis on kinnitatud hageja 26.07.2016 üldkoosoleku otsusega. Kostjal ei saa

olla tasaarvestatavat nõuet hageja vastu seoses veekuluga, mis on kostja arvates määratud

suuremana vee tegelikust tarbimisest. Kostja ei ole esitanud veenäite. Kostja on vahetanud

korduvalt veemõõdikud ilma hageja nõusolekuta. Veekulu ei ole olnud võimalik kindlaks teha.

Hageja on arvestanud kostjale kuus keskmiseks tarbimiseks ajavahemikul 28.06.1996 kuni

30.06.2014 külm vesi 670 m3 : 96 kuud = 6,98 m3/kuus, soe vesi 515 m3 : 96 kuud = 5,36

m3/kuus, mis on kolmeliikmelise pere jaoks keskmine tarbimine. Alates septembrist 2015. a

kulud veetarbimise eest arvestatakse kostjale lähtudes 27.08.2015 aktis fikseeritud veemõõtjate

algnäidust. Kostja jätkuvalt ei esita vee tarbimise näite ja temale esitatakse tasumiseks

arvutuslik vee tarbimine.

3. Kostjal puudub hageja vastu kahjuhüvitise nõue. Kostja korteri 16.02.2006 ülevaatuse aktile

alla kirjutanud isikute allkirjad on võltsitud ning 21.07.2007 üldkoosolekut ei ole toimunud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

5. Hageja ei ole tõendanud majandamiskulusid ega ole esitanud kulude aluseks olevaid

dokumente. Kostjale on enne 2013. a määratud tarbitud vee kogused suuremana kui kostja poolt

tegelikult tarbitud vee kogused.

6. Kostjal on hageja vastu 53 869,19 Eesti krooni (3442,87 eurot) suurune nõue, millega kostja

tasaarvestab hageja nõude. Kostja põhjendab nõuet sellega, et 2006. a tekitati kostja korterile

ja selle sisustusele kahju. Kahju on tõendatud allkirjastatud ülevaatuse aktiga ning hageja

21.07.2007 üldkoosolek kiitis heaks hüvitise maksmise kostjale. Hageja ja kostja sõlmisid

22.07.2007 kokkuleppe hüvitise maksmise tähtaja pikendamises kuni 31.01.2011. Hageja ja

kostja sõlmisid 18.01.2011 kokkuleppe täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 30.12.2013 ja

kostja õiguses pidada hüvitisele vastavas määras kommunaalmakseid kinni alates 30.01.2012.

Kostja tõendab oma väiteid 16.02.2006 toimunud ülevaatuse kohta koostatud aktiga No

16/02/2006-5, hageja 21.07.2007 üldkoosoleku protokolliga, hageja ja kostja vahel 22.07.2007

sõlmitud lepinguga ning hageja ja kostja vahel 18.01.2011 sõlmitud kokkuleppega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

3199,28 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 2522,99

euro tasumata osalt alates 08.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

1846,70 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 1590,06 euro ulatuses ja

viivise osas summas 1120,71 eurot.

2-15-3725

8. Kohus leidis, et praegusel juhul on kohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses.

Kohus kohaldas hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele kuni 31.12.2017 kehtinud

korteriühistuseadust (KÜS). KÜS § 15¹, § 8 lg 2 ja § 13 lg 4 tulenevalt saab korteriühistu

määrata, et korteriühistu liikmed peavad tegema ettemakseid korteriühistu valduses olevate

ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks.

Nende sätete järgi on korteriühistu kehtivad otsused majandamiskulude kandmise kohta

korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite

asukohaga Järveotsa tee 43, Tallinn, kaasomandi eset ning et kostja on korteriomanikuna hageja

liige ja kostja korteriomandi eriomandiks oleva eluruumi üldpind on 49,40 m2. Pooled

vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu majandamiskulude tasumise nõue ajavahemiku

01.12.2012 kuni 28.02.2018 eest kokku summas 4113,05 eurot ja kas hageja saab nõuda

sissenõutavaks muutunud viivise 1797 euro tasumist.

10. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude 2522,99 eurot

tasumist. Samuti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 676,29

eurot tasumist. Hageja ei ole tõendanud majandamiskulude tekkimist 1590,06 euro ulatuses ja

hagejal ei ole tekkinud viivise nõuet summas 1120,71 eurot.

11. Kohus leidis, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Hageja on Q kinnituse

ja C kirjaliku seletusega veenvalt põhistanud kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite

(16.02.2006 toimunud ülevaatuse kohta koostatud akti No 16/02/2006-5 ja hageja 21.07.2007

üldkoosoleku protokolli) ebaehtsuse. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid

dokumentaalsete tõendite ehtsust, sh dokumentide originaale, mistõttu jättis kohus ülevaatuse

akti ja üldkoosoleku protokolli otsuse tegemisel arvestamata. Kohus leidis ühtlasi, et tõendatud

on kostja väidetud 21.07.2007 üldkoosoleku mittetoimumine, mida kinnitavad muuhulgas C

antud ütlused. Eelnevast tulenevalt on hageja esindajana Y poolt ja kostja poolt 22.07.2007 ja

18.01.2011 sõlmitud lepingud näilikud tehingud, sest nendega on soovitud jätta mulje kostjale

kahju tekitamisest ning kahjuhüvitise nõude tunnustamisest hageja poolt. Seetõttu on tehingud

tühised ning kohus jättis need kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja nõue

hageja vastu ning kostja tasaarvestuse avaldus ei lõpeta hageja nõuet kostja vastu.

Apellatsioonkaebus

12. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi

rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata

asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

13. Olulisemaks küsimuseks toimuvas menetluses oli välja selgitamine, kas kostjal on olemas

nõue hageja vastu summas 3442,87 eurot, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega.

Maakohus on rikkunud menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Tegemist on hagita

menetlusega ja kohus peab tagama menetlusosaliste õiguste kaitse. Kostja on 76-aastane

terviseprobleemidega naine, keda esindas tema tütar W. Nii kostjal kui ka tema esindajal

puudusid õigusalased teadmised ja kogemus kohtumenetlustes, mistõttu nad ei suutnud oma

õigusi kaitsta täiel määral. Terviseseisundi tõttu ei olnud kostja võimeline kohtuistungil

osalema, millest ta teatas kohtule 11.12.2019 Z e-posti kaudu. Kohus keeldus Z e-kirja

vastuvõtmisest, kuivõrd see oli saadetud menetlusvälise isiku poolt. 12.12.2019 toimuval

kohtuistungil kohus kõrvaldas esindaja kohtumenetlusest. Nimetatud asjaolude tõttu on kostja

2-15-3725

õigused ja huvid jäänud kaitseta. Kohus ei osutanud kostjale kaasabi ega selgitanud talle

võimalust saada riigi õigusabi. Samuti ei selgitanud kohus kostjale, kuidas ta saab tõendada

oma väiteid.

14. Kostja nõue hageja vastu tuleneb: 1) korteri ülevaatuse aktist; 2) üldkoosoleku otsusest; 3)

apellandi ja vastustaja vahel üldkoosolekul sõlmitud kokkuleppest. Kohus tuvastas ebaõigesti

faktilisi asjaolusid ja tuli järeldusele, et ülevaatuse akti alla kirjutanud isikute allkirjad on

võltsitud ning 21.07.2020 üldkoosolekut ei toimunud. Kohus ei võtnud kostja vastuväiteid

vastu, ei andnud hinnangut tunnistajate kirjalikele ütlustele ning ei kuulanud ära korteriühistu

esimeest, kes sõlmis hageja nimel kokkuleppe kostjaga. Tunnistajad, kes on korteriühistu

liikmeteks, olid valmis andma ütlusi, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe kahju

hüvitamiseks. Samuti olid kohtule esitatud tunnistajate kirjalikud ütlused, kuid need jäid vastu

võtmata. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust asjaolude väljaselgitamisel, kuna ei selgitanud

kostjale, kuidas ta saab võib oma nõuet hageja vastu tõendada ja oma huve kaitsta. Hagita

menetluses oleva uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised

asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha

vajadust esitada lisatõendeid. Seega on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud

selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite

kättesaadavaks tegemist.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

17. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi majandamiskulude

1590,06 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1120,71 euro tasumiseks rahuldamata. Selles

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

18. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja

nendest tehtud järeldusi hagejal kostja vastu majandamiskulude nõude tekkimise osas summas

2522,99 eurot. Kostja väitel ei ole tal majandamiskulude ega viivise tasumise kohustust, kuna

need on tasaarvestuse tulemusel lõppenud ja kostja heidab maakohtule ette ebaõigesti kostjal

hageja vastu nõude olemasolu puudumise tuvastamist. Seega saab ringkonnakohus hinnata

üksnes seda, kas maakohus jättis õigesti kostjal tasaarvestatava nõude tuvastamata.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme. Maakohtu otsuse

põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse

põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus

peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese

2-15-3725

astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kostja väitel ei selgitanud maakohus kostjale, kuidas kostja enda väiteid saab tõendada.

Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheide maakohtule põhjendamatu. 20.03.2018 eelistungil

selgitas kohus kostjale, et ta peab tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama (III kd tl

177-178). 17.04.2018 on kostja maakohtule vastanud, et kostjal on vajalik tõendada 21.07.2007

üldkoosoleku toimumist ja sellel kostjale kahju hüvitamise küsimuse arutamist (II kd tl 179-

180). Seega sai kostja maakohtu menetluses aru, et ta peab tasaarvestuse aluseks oleva nõude

tekkimise asjaolusid tõendama. Kohus selgitas kostjale korduvalt veel 15.03.2019 istungil, et

kuna hageja on seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendite (21.07.2007 üldkoosoleku

protokoll, 16.02.2006 korteri ülevaatuse akt) ehtsuse, siis tuleb kostjal esitada

originaaldokumendid ja põhistada dokumentide ehtsus. Seega täitis maakohus piisavalt

selgitamiskohustust kostja tõendamiskoormuse osas ja andis kostjale võimaluse enda väiteid

tõendada.

21. Samuti heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus kõrvaldas W kostja esindajana

menetlusest kohtuistungi ajal, jättis vastu võtmata Z e-kirjad, ei selgitanud kostjale riigi

õigusabi võimalust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud.

14.06.2019 istungil selgitas kohus kostja esindajale, et kui ta ei ole võimeline oma ema huvisid

kaitsma, siis tuleks valida teine esindaja (V kd tl 50-59). 11.10.2019 istungil kõrvaldas kohus

TsMS § 45 lg 2 alusel puuduliku keeleoskuse ja asjatundmatuse tõttu W kostja esindajana

menetlusest (V kd tl 103-105). TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise

esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole

võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on

kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta

on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või

jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus

on kolleegiumi hinnangul seda õigust põhjendatult kasutanud. Maakohus põhjendas, et kostja

esindaja on korduvalt jätnud esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlkeid ja ei ole võimeline

esitama menetluses eesti keelseid avaldusi ning on korduvalt rikkunud menetlusdokumentide

esitamiseks ettenähtud tähtaegade järgimise kohustust. Samas selgitas kohus, et kostjal on õigus

taotleda endale riigi õigusabi ja esitada selleks nõuetekohane taotlus (V kd tl 103-105). Seega

on kostja etteheide ka selles osas ebaõige. Z e-posti aadressilt Z poolt saadetud e-kirja jättis

maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult vastu võtmata, kuna tegemist ei olnud kostja

esindajaga.

22. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et

kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese

astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku

ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte

seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui

pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 29.05.2013

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kuna kostja on saanud korduvalt võimaluse esitada

oma väidete tõendamiseks tõendeid, ei ole maakohus ärakuulamise põhimõtet rikkunud.

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka

näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt

Riigikohtu

12.10.2016

otsust

tsiviilasjas

nr

3-2-1-94-16,

p

14). Kostja

ei

ole

2-15-3725

apellatsioonkaebuses esile toonud, kuidas oleks maakohtus kostja lepingulise esindaja

menetlusest kõrvaldamata jätmisel saanud olukord teistsuguseks osutuda ning millised tõendid

jäid tal oma väidete tõendamiseks maakohtus seetõttu esitamata.

23. Kostja väitel ei andnud maakohus hinnangut tunnistaja ütlustele, jättis vastu võtmata

tunnistajate kirjalikud ütlused ega kogunud tõendeid omal algatusel, et kindlaks teha kostjal

hageja vastu nõude olemasolu summas 3442,87 eurot, mille kostja soovis hageja nõudega

tasaarvestada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheited maakohtule ka selles osas

põhjendamatud. Kohus jättis põhjendatult kostja poolt esitatud ülevaatuse akti ja üldkoosoleku

protokolli koopiatega arvestamata. Hageja tugines sellele, et dokumendis märgitud isikud ei ole

tegelikult sinna oma allkirja andnud. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega

TsMS § 277 mõttes. Riigikohus on märkinud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise

poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab

valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kohus

peab andma koopia esitanud poolele võimaluse esitada dokumendi originaal (vt Riigikohtu

11.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.3). Seda on käesolevas asjas maakohus teinud,

kuid kostja originaale ei esitanud ega osundanud, kus need võiks olla. Kohus kuulas kirjalikult

üle ühe tunnistaja (C), kes on väidetavalt aktile allkirja andnud ja tunnistaja kinnitas, et tema

pole allkirja andnud ja pole ka toimunud ühtegi koosolekut, kus oleks kostjale kahju hüvitamist

arutatud (V kd tl 127). Samuti on kirjas hageja juhatusele kinnitanud teine väidetav allakirjutanu

(Q), et allkiri aktil ei ole tema oma ja kahju hüvitamise küsimusi KÜ juhatuse koosolekutel ei

ole arutatud (II kd tl 82-83). Kolmas väidetav aktile allakirjutanu (P) andis kohtus ütluseid selle

kohta, et aktist sai ta teada 2016. a ning allkiri aktil pole tema oma (V kd tl 50-53). Kohus

proovis üle kuulata ka viimast väidetavat aktile allakirjutanut (Y), kuid too kohtusse ei ilmunud

ja ka sundtoomine ei õnnestunud. Lisaks soovis kohus üle kuulata ka kostjat ennast, kuid tema

samuti kohtusse ei ilmunud. Omal algatusel puudus maakohtul võimalus tõendeid koguda, kuna

hagi esitamise ajal tuli asi lahendada hagimenetluses ning Riigikohtu seisukoha kohaselt võib

maakohus sellises olukorras hagimenetlusse kuulunud nõuded lahendada lõpuni hagimenetluse

sätete kohaselt (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 16). Seega on

maakohus tõendite kogumisel lähtunud õigesti hagimenetluse võistlevuse põhimõttest ja

hinnanud tõendeid õigesti, mille tulemusel on jõudnud õigele järeldusele, et tõendatud ei ole

kostja nõue hageja vastu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

26. Hageja esitas 03.08.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 312 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 90 kuni

100 eurot (käibemaksuta).

27. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

2-15-3725

põhjendatud ja vajalik. Samuti on arvestades asja mahukust põhjendatud ja mõistlik hageja

lepingulise esindaja tunnitasu menetluskulude nimekirja koostamise eest 90 eurot ning

apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 100 eurot.

28. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 312 eurot (käibemaksu ei lisandu).

29. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot. Kuna apellatsioonkaebuse

hinnaks on 3401,12 eurot, on lähtudes riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 ja lisast 1 kostja tasunud

50 eurot liigselt. Viidatud sätete ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on kostjal õigus esitada

ringkonnakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm