2-20-143328/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-143328

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-143328

Tsiviilasi

Bevatron OÜ hagi Rennes OÜ vastu 2564,30 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 642,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Bevatron (registrikood 10576132, asukoht

Sõpruse pst 246-87, Tallinn 13412)

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Meiusi

(e-post XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja

Helen

Tomberg

(Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post XXX)

Kostja: Rennes OÜ (registrikood 12115464, asukoht

Tähe tn 110, Tartu 50107, e-post info@rennes.ee)

Kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Kristjan

Keemu (isikukood XXX) ja Priit Pruul (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks tasumata arve nr

XXX alusel põhivõlgnevus 1 811,06 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis tasumata arvelt nr XXX summas 441,60

eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest).

4. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks arve nr XXX

tasumise hilinemisega viivis 245,35 eurot (perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest).

5. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks viisis alates

18.01.2021 põhinõudelt 1 811,06 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

2-20-143328

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem

kui 1 369,46 eurot.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

6.2.

Rahuldada

hageja

avaldus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

6.3.

Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus 1 412 eurot ning mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ

Bevatron kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1 412 eurot (s.o 250 eurot

riigilõiv ja 1 162 eurot lepingulise esindaja tasu).

6.4.

Kohustada kostjat tasuma otsuse resolutsiooni punktis 6.3 väljamõistetud

menetluskuludelt summas 1 412 eurot hagejale viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Bevatron OÜ (hageja) esitas 30.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Rennes OÜ (kostja) vastu 2564,30 euro saamiseks. 02.12.2020 tegi Pärnu Maakohus

kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 09.12.2020 vastuväite. Seoses kostja

vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 23.12.2020 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 2642,89 euro nõudes.

3. Harju Maakohus võttis 08.03.2021 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagile.

4. Kostja

vastas

30.03.2021

kohtule,

et

„Seoses

poolte

käimasolevate

kompromissläbirääkimistega palun pikendada ts.asjas 2-20-143328 Rennes OÜ-le antud

2-20-143328

vastamistähtaega kuni 19.04.2021. Kostja peab reaalseks, et pooled saavutavad asjas

kokkuleppe, mistõttu ei pea kostja hetkel mõistlikuks kulutada ressursse hagivastuse

koostamisele. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, esitatakse kohtule vastav kokkulepe ja avaldus

menetluse lõpetamiseks“.

5. Harju Maakohus rahuldas 31.03.2021 kirjaga hageja taotluse ja pikendas hagile vastamise

tähtaega kuni 19.04.2021.

6. Hageja esitas 31.03.2021 kohtule kirja, milles teatas, et „Kahetsusväärselt ei vasta kostja

seadusliku esindaja väide tõele. Poolte vahel ei toimu mingeid kokkuleppeotsinguid. Kostja

soovis advokaadi vahendusel 3 aastat pärast maksetähtaja saabumist „asuda objekti üle

vaatama ja üle mõõtma“ ning soovis selle juurde hageja esindajat. Hageja seaduslik esindaja

ei pidanud seda omalt poolt vajalikuks, kuid ei vaielnud ka vastu, et ta võib tulla kohale, kuid

see ei tähenda kaugeltki kokkuleppeotsinguid. Kuni tänaseni ei ole kostja pöördunud isegi

objekti omaniku poole ülevaatuse võimalikkuse väljaselgitamiseks, mistõttu on kostja tegevus

hinnatav järjekordse venitamisena“.

7. Harju Maakohus selgitas 31.03.2021 kirjas pooltele, et kostjal tuleb kompromissi soovi

korral hagejaga ühendust võtta ja esitada oma kompromissettepanekud. Kui kohus tuvastab, et

kostja on kohut eksitanud ja tegelikkuses pole kostjal läbirääkimiste kavatsust olnud, siis kohus

arvestab seda edaspidisel menetluse juhtimisel.

8. Kostja teatas 19.04.2021 kirjaga kohtule, et „Rennes OÜ sai lõpuks kontrollitud koos

Bevatron OÜ esindajaga objektipeal teostatud tööde mahud (sellelaadse ettepaneku olen ka

aasta tagasi teinud, kuid siis keegi minu ettepanekut tõsiselt ei võtnud). Kuna menetlus on

algusjärgus ja suuri erinevusi me mahtude mõõtmisel ei tuvastanud teeb Rennes OÜ ettepaneku

kompromisskokkuleppena tasuda Bevatron OÜ ´le arve nr. XXX. ning esitatud viivisarve

kogusummas 2498,1€. ülejäänud kulud jäägu igaühe endi kanda“.

9. Hageja esitas 20.04.2021 kohtule menetluskulude nimekirja.

10. Harju Maakohus tegi 21.04.2021 pooltele ettepaneku leppida kokku ka menetluskulude

osas, kuna kohtu hinnangul oli pooltel põhimõtteline kokkulepe vaidluse lahendamiseks juba

olemas.

11. Harju Maakohus küsis 11.05.2021 kirjaga hagejalt kostja poolt 19.04.2021 esitatud

kompromissettepaneku osas seisukohta.

12. Hageja vastas 11.05.2021 kohtule, et „Hageja ei nõustu kostja pakutud kompromissiga,

kuid esitas kostjale 20.04.2021 kompromissipakkumise. Sellele ei ole kostja reageerinud,.

Hageja on jätkuvalt nõus sõlmima kompromissi hageja pakutud tingimustel“. Hageja

kompromisstingimus sisaldas nõuet, et kostja tasub hagejale võla ja viiviste katteks kokku

2498,01 eurot ja menetluskulude katteks hüvitise summas 1213,29 eurot.

13. Harju Maakohus küsis 27.05.2021 kirjaga kostja seisukohta hageja poolt 20.04.2021

esitatud kompromissettepanekule.

14. Kostja vastas 27.05.2021 kohtule, et „Esitasin omapoolse kompromissettepaneku

19.04.2021, millega Bevatron OÜ esindaja ei olnud nõus. Lisasin ka manusesse informatiivse

kirja, kus seisab ettepanek ka kohtuväliselt arved maksta ja asi lõpetada. Jään käesolevaga

endale kindlaks, minupoolne kompromissettepanek on endiselt jõus. Palun Kohtul minu

ettepanek rahuldada ja menetlus lõpetatuks kuulutada“.

15. Harju Maakohus andis 01.06.2021 kirjaga kostjale hagile sisuliste vastuväidete esitamiseks

tähtaja 14.06.2021, pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 28.06.2021 ning

teise poole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks tähtaja 05.07.2021.

2-20-143328

16. Hageja esitas 28.06.2021 lõpliku menetluskulude nimekirja.

17. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Samuti pole esitatud vastuväiteid hageja

menetluskuludele.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

18. 18.01.2021 esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

-

mõista kostjalt välja tasumata arve nr XXX alusel põhivõlgnevus 1811,06 eurot;

-

mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 1811,06 pealt sissenõutavaks muutunud viivis

441,60 eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest);

-

mõista kostjalt välja arve nr XXX tasumisega hilinemise eest viivis 245 eurot

(perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest);

-

mõista kostjalt välja viisis alates 18.01.2021 põhinõudelt 1811,06 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täieliku täitmiseni;

-

jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata menetluskuludelt viivis.

19. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

1) Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping (eraldi lepingudokumenti pooled ei

allkirjastanud, kuid kostja autoriseeris hageja oma alltöövõtjana objektil, sh.

informeerides nii E J L L kompleksi juhatajat kui ehituse peatöövõtja AS-i E

objektijuhte sellest, et ripplaetöid Ekraanihoones teostab hageja) ripplagede

paigaldamiseks ehitatavas A L C A E. Ehitustööde tegeliku tellija suhtes oli

peatöövõtjaks AS E, kostja oli peatöövõtja alltöövõtja ja hageja omakorda kostja

alltöövõtja.

2) 04.09.2017 e-kirjaga tegi kostja projektijuht T O hagejale ettepaneku osaleda A L C A

E (tänase aadressiga XXX) ehitustöödel - hankida ning paigaldada selle I ja II korruse

ruumidesse ripplaed. Koos ettepanekuga saatis kostja ka objekti siseviimistlusplaani

lagede tööjoonised, kus on märgitud laetüübid ruumide kaupa (hagiavalduse lisa 1).

Hageja esindaja M M käis objektiga tutvumas ja saatis 05.09.2017 kostjale esmase

hinnapakkumise (hagiavalduse lisa 2). Vastavalt kokkulepitule vormistas hageja samal

päeval uue täpsustatud pakkumise (hagiavalduse lisa 3). Lepingu esialgne

kogumaksumus lepingu sõlmimisel oli ilma käibemaksuta 26 020,08 eurot ja koos

käibemaksuga 31 224,10 eurot. Hiljem lepingu hind projektimuudatuste tõttu oluliselt

vähenes.

3) Hageja alustas vastavalt kostja väljastatud joonistele objektil töid 6.09.2017 – esmalt II

korrusel, 2017 oktoobris jätkati I korrusel. Tööd objektil sujusid hästi, pooltevaheline

kommunikatsioon oli asjalik, joonised olemas, vähesed küsimused said kostja

projektijuhi T O objektil lahendatud operatiivselt.

4) 10.10.2017 ja 30.10.2017 seisuga muutis kostja tööjooniseid - uute jooniste järgi olid

tehtud muudatused ripplagede paiknemises (osa ripplagedest jäi ära), osa ripplaest oli

asendatud teise tüübiga, lisandusid mõned ripplead ruumidesse, mis asusid vanas

hoones: uuta vana maja ühendavad koridorid said ühise lae ja mõned väikesed ruumid,

mis külgnesid selle koridoriga vanas hoones. Sellest tulenevalt vähenes tööde

kogumaksumus käibemaksuta 6323,52 euro võrra.

5) 2017 oktoobri lõpuks oli enamus lagedest paigaldatud, kuid tulenevalt teiste

ehitustööde järjekorrast objektil (elekter, ventilatsioon, lükandsein) ei olnud võimalik

2-20-143328

viimaseid osi lõpetada ja oli näha, et seda ei saa veel mitu nädalat teha. Seetõttu leppisid

pooled kokku, et hageja annab valmis töö osa kostjale üle. Hageja vormistas ja

allkirjastas 31.10.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 ning kuna projektijuht T

O oli kostja juurest töölt lahkunud, edastas akti 1.11.2017 koos aktile vastava arvega

nr XXX summas 21 824,83 eurot kostja seadusliku esindaja Priit Pruuli e-postiaadressil

XXX (hagiavalduse lisa 5). Nii aktist kui arvest nähtub, millised tööd, millises mahus

ja millises summas teostatud olid. Arve maksetähtajaks oli märgitud 10 päeva, s.t.

maksetähtaeg lõppes 11.11.2017.

6) Vastuseks arvele nr XXX saabus 3.11.2017 kostjalt e-kiri, kus ta märgib, et „hinnad ei

klapi kokkulepituga“ ja palub korrigeerida ning jätta (aktist ja arvest) välja lõpetamata

töölõigud nn. jääki. Hageja selgitas, et hinnad olid täpselt need, mis hageja 5.09.2017

saadetud odavamal pakkumisel. Puutuvalt muudetud tööjooniste alusel lisandunud

vinüülkipsi hinda, mis 5.09.2017 pakkumises ei sisaldunud, leppisid hageja ja kostja

projektijuht T O kokku suuliselt kokku, et hageja tarnib ja paigaldab vinüülkipsi

hinnaga, millega algses pakkumuses oli Sofit, ehkki ehitusvaldkonnas on üldteada, et

vinüülkips on kallim kui odav tavaplaat Sofit. Vinüülkipsiga asendati mõnes kohas

K100 valge, mille hind oli 29,95 eur/m2 ning K100 punane, mille hind oli 44,85 eur/m2

ja see paigaldati vanasse hoonesse, kus vinüülkipslagesid juba oli. Samuti loetles

hageja oma 8.11.2017 e-kirjas (hagiavalduse lisa 6), millised lepingu kogumahutööd

olid objektil veel pooleli või tegemata ja mis seetõttu ei 31.10.2017 aktis nr 1 ega arves

XXX ei sisaldunud (30.10.2017 olid valminud uued joonised, mis sisaldasid muudatusi

ripplaepaigalduses, mistõttu hageja polekski neid töid saanud üle anda 31.10.2017).

7) Sellele kirjale kostja ei vastanud, millest hageja järeldas, et selgitus oli piisav. Tööde

üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 kostja oma esindaja allkirjaga ei tagastanud, kuid see

on ehituses kahjuks tavapärane ja enamasti ei ole alarmeeriv. Samas asus kostja

jaokaupa arvet tasuma, ehkki suure viivitusega.

8) Kostja tasus võlgnevuse, mille suurus oli 21 824,83 eurot ja mille maksetähtaeg oli

11.11.2017 kokku 11 maksega lõplikult alles 15.06.2018 järgmiselt: 22.11.2017

summas 3824,83 €; 21.12.2017 summas 3000 €; 25.01.2018 summas 2000 €;

06.02.2018 summas 1500 €; 15.02.2018 summas 1000 €; 05.03.2018 summas 1800 €;

20.03.2018 summas 1000 €; 17.04.2018 summas 500 €; 10.05.2018 summas 500 €;

15.06.2018 summas 1700 € (hagiavalduse lisa 7).

9) Kõik ülejäänud hageja lepingulised tööd, mida hageja ei saanud oktoobris jätkata

ruumides, mida kostja ei olnud talle oma muude lõpetamata ehitustööde tõttu ette

andnud (I korruse idapoolsest plokist kõige äärmised - puhkeruum ja WC, II korruse

idapoolsest plokist kõrge saali osa, mis oli vahelt lõpetamata, I korruse läänepoolsest

plokist lõpetamata väike koridor, 2 wc-d ja koristajaruum ja II korruse vana osa koridor,

lisaks olid I korrusel jäetud mõlemal poolel paigaldamata 26 plaati nende valgustite

kõrvalt, mis olid peatöövõtjal veel ühendamata), valmisid objektil 06.12.2017.

07.12.2017 vormistas ja allkirjastas hageja tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 2 ja

08.12.2017 koostas arve nr XXX summas 1811,06 eurot ning edastas need kostja

seadusliku esindaja e-postiaadressil XXX 11.12.2017. a. (hagiavalduse lisa 8). Aktist

nr 2 nähtuvad teostatud tööd. Arve nr XXX tähtajaks oli 18.12.2017. Taas ei tagastanud

kostja hagejale akti omapoolse allkirjaga, kuid ei teavitanud ka ühestki etteheitest ega

puudustest.

10) Kuna samal ajal oli kostjal suures osas tasumata veel ka esimene arve, oli hageja

saatnud kostjale 27.11.2017 meeldetuletuse 18 000 euro tasumiseks (hagiavalduse lisa

9) ja 15.12.2017 saatis kostjale uue maksemeeldetuletuse arve XXX tasumata osa

2-20-143328

kohta, mis sel hetkel oli 13 000 eurot. Sellele vastas kostja: „Tegeleme olukorraga ja

esimesel võimalusel tasume võlgnevuse.“ (hagiavalduse lisa 10).

11) Pärast arve XXX maksetähtaja saabumist 18.12.2017 lõpetas kostja hageja kirjadele

vastamise. Hageja saatis meeldetuletuskirju mõlema arve tasumiseks e-kirja teel

aadressil XXX.ee ja XXX pea iga kuu, samuti helistas hageja esindaja Margus Meiusi

Priit Pruuli telefonile regulaarselt ja saatis ka tekstisõnumeid, millele sai SMS-ga

vastuseks lubadusi maksta (9.01.2018 meeldetuletus on hagivastuse lisa 11, 8.03.2018

meeldetuletus on hagivastuse lisa 12). Kõik meeldetuletused sisaldasid nii arve XXX

tasumata osa kui arvet XXX.

12) 05.04.2018 saatis hageja kostja aadressile XXX saldovõrdluse seisuga 31.12.2017,

mille kohaselt oli arve XXX tasumata jääk summas 10 000 eurot ja arve XXX tasumata

summa 1811,06 eurot (hagiavalduse lisa 13). Hageja palus saldoga mittenõustumise

korral esitada oma eriarvamus, kostja sellele ei vastanud.

13) Hageja saatis kostjale arvete tasumise meeldetuletuse ka 29.05.2018 (hagiavalduse lisa

14). Samal päeval toimunud telefonikõnes lubas P. Pruul arved tasuda hiljemalt

14.06.2018 ja 15.06.2018 tasuski kostja viimase osa arvest nr XXX, kuid arvet nr XXX

ei tasutud, ehkki maksetähtajast oli möödas juba peaaegu pool aastat. Hageja

15.06.2018 e-kirja küsimusele, millal saab tasutud arve nr XXX, vastust ei saabunud

(hagiavalduse lisa 15), ei saabunud ka makset.

14) Seejärel koostas hageja kostjale arve nr XXX maksetega pikaaegse hilinemise eest

viivisearve nr 1, milles võttis aluseks seadusest tuleneva viivsemäära 8% aastas

perioodi eest 11.11.2017 kuni 15.06.2018 summas 333,22 € (hagiavalduse lisa 16)

lootuses, et see äratab tähelepanu ja ärgitab kostjat hagejaga suhtlema. Kostja ei

reageerinud ka viivisearve saatmisele.

15) 18.07.2018 saatis hageja kostjale järjekordse maksemeeldetuletuse, kus seekord

kajastusid arve XXX ja viivisearve 1 (hagiavalduse lisa 17). Sellepeale reageeris kostja

seaduslik esindaja Priit Pruul - 7 kuud pärast tööde üle andmist ja sama arve tasumise

nõudmist sama pika perioodi jooksul - kolme e-kirjaga. Esimeses neist palus ta lisaks

arvele ka akti, sest tema „ei saavat hetkel aru, mis arvega on tegemist“ (hagiavalduse

lisa 18). Kui hageja saatis uuesti nii tööde üleandmise akti nr 2, mida kostja ei olnud ei

allkirjastanud ega vaidlustanud, kui ka arve XXX, nõudis hageja „rahalist akti, mitte

tööde üleandmise akti.“ Tema hinnangul pidi hageja esitama sellise akti, et P. Pruulil

„oleks võimalik välja lugeda eelnevalt akteeritud read, käesoleva akti read ja ka jääk!“

(hagiavalduse lisa 19). Lisaks ei aksepteerinud kostja viivisarvet, mis iseenesest,

mõistetavalt, õiguslikult tähendust ei oma. Kui hageja julges uuesti märkida, et kostja

sai akti, milles on märgitud kõik mahud, teatas kostja (hagiavalduse lisa 20), et ta vajab

sellist akti, kus „kõik tööd on ühel aktil ja mahud kontrollitavad, objekti algusest kuni

lõpuni, mis lagi kuhu läks ja kuna mingi maht on akteeritud“ ning pahasena hageja

mõistmatuse pärast lisas ise akti näidise. Kostja möönas kirjas, et „aktid tehakse küll

tagantjärele, aga see olevat vajalik“.

16) Soovimata vaielda täitis hageja kostja nõudmise järgi akti blanketid, märkis sinna

„kõik tööd ühel aktil“ ja „igale esitatud arvele oma akt“, nagu P. Pruul nõudis. Hageja

lähetas aktid kostjale 20.07.2018 (hagiavalduse lisa 21), märkides ka, et rahalise akti

täitmine on ehituses tavapärane, kuid mitte kohustuslik ja varasemalt ei tööde

teostamise ajal ega nende üleandmisel kostjale kostja rahalist akti ei nõudnud. Kuid

aktide saamine kostja käitumist ei muutnud – ta ei tagastanud enda poolt allkirjastatud

akti, ei andnud vastust ega teinud makset. Ei saabunud ka ühtki etteheidet ega

põhjendust, miks needki aktid ei kõlba.

2-20-143328

17) 29.11.2018 saatis hageja järjekordse maksemeeldetuletuse, millel kajastusid arve 184

ja viivisearve 1. Priit Pruul vastas 5.12.2018 e-kirjas, aasta pärast tööde üle andmist, et

tema „ei leia selle arve kohta aksepti, et millise akti põhjal see arve on väljastatud,

palun saada mulle akt, kus Rennes oleks selle ka aksepteerinud, asi on nii vana, et nüüd

meenutada on keeruline, veel hullem mahte minna kontrollima.“ (hagiavalduse lisa 22).

18) VÕS § 638 sätestab tellija kohustuse valmis töö vastu võtta, kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui kostja

jättis 2017 mahud kontrollimata ega ole hageja väidetud mahtusid 3 aasta jooksul

vaidlustanud, on kostja kaotanud õiguse tugineda mahtude ebaõigsusele või sellele, et

ta ei ole „mahtusid aktsepteerinud“. Vastupidine oleks vastuolus ka hea usu

põhimõttega. Aktide allkirjastamata jätmine on olnud kostja pahauskne valik, nagu ka

arvete tasumisega hilinemine ja nende maksmata jätmine. Hageja vastas kostjale

kirjaga (hagiavalduse lisa 23), milles märkis, et tal ei ole kostja allkirjastatud akti

esitada, sest kostja on kõik aktid jätnud allkirjastamata, ehkki pole neid vaidlustanud.

Hageja põhinõue

20. Kostja jättis tasumata arve nr XXX alusel 1811,06 eurot, mis on hagi põhinõudeks.

21. Hageja viivisenõue

22. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

23. Hageja taotleb põhivõlgnevuse 1811,06 pealt sissenõutavaks muutunud viivist 441,60

eurot. Arvel oli maksetähtajaks märgitud 10 päeva, kuid sissenõutavaks muutus see 09.01.2018.

Seega algab viivisearvutus 10.01.2018, viivisintressimäär 8% aastas (0,021918% päevas).

Viivis on perioodil 10.01.2018-17.01.2021 1104 päeva eest summalt 1811,06 € 0,40 € päevas,

kokku 441,60 €.

24. Hageja taotleb viivist ka arve nr XXX pealt. Arve maksetähtajaks oli märgitud 10 päeva,

kuid sissenõutavaks muutus see 30.11.2017. Seega algab viivisearvutus 01.12.2017,

viivisintressimäär 8% aastas (0,021918% päevas). Arve summa oli 21 824,83 eurot, millest

seisuga 31.10.2017 oli tasutud 8824,83 eurot, võlgnevus seega 13 000 eurot. Selle järgi on

kostjal kohustus tasuda arve XXX tasumisega hilinemise eest viivist kokku 245,35 €

alljärgmiselt:

-

periood 1.12.-21.12.2017 21 päeva summalt 13 000 € 2,85 € päevas, kokku 59,84 €;

-

periood 22.12.2017-25.01.2018 35 päeva summalt 10 000 € 2,19 € päevas, kokku 76,71

€;

-

periood 26.01.-06.02.2018 12 päeva summalt 8000 € 1,75 € päevas, kokku 21,04 €;

-

periood 7.02.-15.02.2018 9 päeva summalt 6500 € 1,42 € päevas, kokku 12,82 €;

-

periood 16.02.-5.03.2018 18 päeva summalt 5500 € 1,21 € päevas, kokku 21,70 €;

-

periood 6.03.-20.03.2018 15 päeva summalt 3700 € 0,81 € päevas, kokku 12,17 €;

-

periood 21.03.-17.04.2018 28 päeva summalt 2700 € 0,51 € päevas, kokku 16,57 €;

-

periood 18.04.-10.05.2018 23 päeva summalt 2200 € 0,48 € päevas, kokku 11,09 €;

-

periood 11.05.-15.06.2018 36 päeva summalt 1700 € 0,37 € päevas, kokku 13,41 €;

2-20-143328

25. Lisaks taotleb hageja kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised põhinõude osas alates

hagi esitamise päevast (s.o 18.01.2021) kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses

määras põhinõudelt summas 1811,06 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus hagile

26. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid

hageja menetluskuludele.

27. Kostja teatas 30.03.2021 kirjas kohtule, et kostja peab reaalseks, et pooled saavutavad

kokkuleppe.

28. 19.04.2021 kirjas kohtule tegi kostja hagejale kompromissettepaneku, milles ta on nõus

tasuma arve nr XXX ning esitatud viivisarve summas 2498,10 eurot. Kostja leidis, et ülejäänud

kulud peaksid jääma igaühe end kanda. Sellega ei olnud hageja nõus.

29. 27.05.2021 kirjas kohtule jääb kostja omapoolse esitatud kompromissettepaneku juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastused ja esitatud tõendid ning uurinud kõiki

tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda

ja määrab need rahaliselt kindlaks.

31. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS

§ 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317,

06.03.2019).

32. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust

tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p

21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

33. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud.

34. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks.

35. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

36. Kostja pole üheski kohtule saadetud dokumendis vaielnud vastu hagi asjaoludele, nõude

suurusele või nõude eri komponentidele. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ja seda ka

19.04.2021 kirjas kohtule nö öelnud „Kuna menetlus on algusjärgus ja suuri erinevusi me

mahtude mõõtmisel ei tuvastanud teeb Rennes OÜ ettepaneku kompromisskokkuleppena tasuda

Bevatron OÜ ´le arve nr. XXX ning esitatud viivisarve kogusummas 2498,1€. Ülejäänud kulud

jäägu igaühe endi kanda.“

2-20-143328

37. Kostja poolt pakutud kompromissi tingimuste alusel järeldab kohus, et kostja on nõus

tasuma arve nr XXX alusel põhinõude 1811,06 eurot ning selle alusel sissenõutavaks muutunud

viivise 441,60 eurot ja arve nr XXX tasumise hilinemisega viivise 245,35 eurot (kokku

2498,01). Kostja vaidleb vastu viivise maksmise kohustusele, mis tuleneb põhinõudelt alates

kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni ja menetluskulude jaotusele (hageja

menetluskulude nimekirjale kostja vastuväiteid esitanud ei ole).

38. Kuna kostja ei ole 19.04.2021 kirjas konkreetselt märkinud, et hagi omaks võtab, siis ei saa

kohus õigeksvõtul põhinevat otsust teha (TsMS § 440). Küll aga tuleb kohtu arvates hagi

rahuldada, kuna kostja ei vaidle ei hagi asjaolude ega nõude suuruse üle – ühtegi tõendit ega

vastuväidet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on nõudnud, et hageja nõustuks

kompromissiga 2498,01 euro ulatuses ning et kostja ei peaks tasuma hageja menetluskulusid

ning viivist põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ei

ole sellega nõustunud ning kohtul puudub õiguslik alus kedagi kompromissile sundida.

39. Seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel hagis esitatud asjaolud tuvastatuks ja neid

siinkohal uuesti üle ei korda (vt otsuse eelnevad peatükid: Hageja nõuete ja hagi asjaolude

kohta).

40. Vaidlust ei ole ka selles, et pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub VÕS § 635 lg 1 ning

tegemist on tööettevõtust tuleneva hageja nõudega lepingu alusel.

41. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul.

42. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

43. Hageja on tõendanud, et vormistas 31.10.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 ning

edastas selle koos arvega nr XXX 01.11.2017 kostjale. Hageja on tõendanud, et vormistas

07.12.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 2 ja koostas vastavalt sellele 08.12.2017 arve

nr XXX ning edastas need 11.12.2017 kostjale. Hagist nähtub, et kostja on tasunud osade kaupa

arve nr XXX ning ei vaidle vastu arve nr XXX osas. Seega ei ole kostja esitanud vastuväiteid

ega tõendeid, et hageja poolt teostatud tööd oleks tegemata või puudustega. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohtustuse täitmist.

44. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

45. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

46. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja ei ole sellele vastu

vaielnud.

47. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata arvelt nr XXX summas 441,60

eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest), viivist arve nr XXX tasumise hilinemisega 245,35

eurot (perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest) ning viivist põhivõlalt (1811,06 eurot) alates

kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

2-20-143328

48. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Kostja pole

viivisearvestusele vastu vaielnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

50. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi mitte kostja

poolt pakutud kompromissi ulatuses vaid terves ulatuses. TsMS § 163 lg 2 näeb aga ette, et

menetluskulud võib jätta poolte endi kanda siis, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases

ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool ja teine pool

kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda.

51. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude rahalise

suuruse.

52. Hageja taotleb kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu ja hagiavalduselt makstud riigilõivu

väljamõistmist. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140,00 eurot. Hageja menetluskulude

nimekiri on alljärgnev:

-

nõupidamine kliendiga, asjaolude analüüs 0,5 tundi;

-

hagiavalduse koostamine ja redigeerimine, tõendite komplekteerimine, kohtule

esitamine (316+64+29 min) 6,8 tundi;

-

kompromissprojekti koostamine 1 tund;

Kokku on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kasutamise eest 8,3 tundi summas 1162

eurot ja riigilõiv 250 eurot ehk kokku 1412 eurot.

53. TsMS § 176 lg 5 kohaselt on hageja kinnitanud, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on

kantud seoses tsiviilasja nr 2-20-143328 menetlusega.

54. TsMS §-le 174 lg 10 vastavalt on hageja kinnistanud, et menetluskulude nimekiri on

koostatud ilma käibemaksuta summades.

55. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175

lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

56. Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise

esindaja töö ning riigilõivu eest. Advokaadi õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

57. Hagejat esindanud advokaadi tasumäär on maakohtus 140 eurot (käibemaksuta).

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Hageja esindaja tasumäär

vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär

vastab asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumääras saab Eesti õigusteenuse turu keskmist

hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

58. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus

hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma

käibemaksuta.

2-20-143328

59. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on

märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja käigu ja

materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

60. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 250 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja §

139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot.

61. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja

vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1412 eurot (250

eurot riigilõiv, 1162 eurot lepingulise esindaja tasu 8,3 tunni eest tasumääraga 140 eurot tunnis).

62. Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtu täiendavad selgitused

63. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik