3-21-1066/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1066

Haldusasi

Toormoor

OÜ

kaebus

Terviseameti

12.01.2021

ettekirjutuse ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha

rakendamise

keelamiseks

ning

Terviseameti

kohustamiseks esitada kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamise avaldus

Menetlusosalised

Kaebaja – Toormoor OÜ, esindaja vandeadvokaat

Rando Maisvee

Vastustaja – Terviseamet, esindaja Sander Põllumäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Toormoor OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Toormoor OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 selliselt, et

kaebuse tagastamise asemel lõpetatakse keelamiskaebuse menetlus. Muuta selles osas

halduskohtu määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toormoor OÜ majandustegevuseks on veganitoidu valmistamine ja müük. Kaebaja on

pidanud ka Vegan Stuudio Toormoor nimelist kohvikut aadressil Sulevimägi 1.

2. Terviseamet kohustas 12.01.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/305-1 kaebajat

korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44

lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 korralduse „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ p 21 alusel viivitamatult lõpetama

klientide toitlustamine toitlustusasutuse teenindussaalis vastavalt kehtivale korralduse nr 282

redaktsioonile (resolutsiooni p 1) ning viivitamatult tagama, et kliendid ja teenindajad

kannaksid siseruumis viibides ja liikudes maske, arvestades korralduses sätestatud erisusi

3-21-1066

2(5)

(resolutsiooni p 2). Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et iga kohustuse täitmata jätmisel

kohaldatakse sunniraha 1000 eurot.

3. Terviseamet rakendas 26.01.2021 kirjaga nr 12.1-11/21/305-4 kaebaja suhtes ettekirjutuse

resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest sunniraha 1000 eurot ning 05.04.2021 kirjaga nr 12.1-

11/21/305-6 ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest sunniraha kummagi

punkti eest 1000 eurot, s.o kokku 2000 eurot. Kuna kaebaja sunniraha ei tasunud, esitas

Terviseamet kohtutäitur Hille Kudule täitmisavaldused, mille alusel algatati täiteasjad nr

035/2021/1261 ja 035/2021/1262.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 18.05.2021 kaebuse, milles palus kohustada

Terviseametit esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr

035/2021/1261 ja nr 035/2021/1261 ning keelata Terviseametil 12.01.2021 ettekirjutuse nr

12.1-11/21/305-1 ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha sissenõudmise toimingute

tegemine, sh rakendada sunniraha 26.01.2021 toiminguga nr 12.1-11/21/305-4 ja 05.04.2021

toiminguga nr 12.1-11/21/305-6. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Terviseameti

kohustamiseks esitada viivitamatult täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262

täitemenetluse peatamise avaldused kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 24.05.2021 määrusega

rahuldamata.

Tallinna

Ringkonnakohus

rahuldas

28.05.2021

määrusega

kaebaja

määruskaebuse osaliselt ja kohaldas esialgset õiguskaitset selliselt, et peatas täiteasjas nr

035/2021/1261 täitemenetluse 500 eurot puudutavas osas ja täiteasjas nr 035/2021/1262 1500

eurot puudutavas osas. Terviseamet võis jätkata kummaski täiteasjas 500 euro sissenõudmist.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.06.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

ning kohustas Terviseametit esitama viivitamata kohtutäiturile avaldus täitemenetluse

peatamiseks täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2021 määrusega keelamiskaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 ja § 45 lg 1 alusel (resolutsiooni p 1).

Kaebaja suhtes rakendati sunniraha 26.01.2021 ja 05.04.2021 toimingutega. Terviseamet on

esitanud kohtutäiturile täitmisavaldused ning algatatud on täiteasjad. Seega on tehtud toiming,

mida keelamiskaebus peaks ära hoidma. Juba sooritatud toimingu tegemist ei ole võimalik

keelata. Keelamiskaebus ei oleks lubatav ka siis, kui kaebaja eesmärk on keelata 12.01.2021

ettekirjutuse ja selles sisaldunud hoiatuse alusel uute sunniraha sissenõudmise toimingute

tegemine. Kaebajal on võimalik enda õigusi kaitsta uusi toiminguid vaidlustades. Puudub

põhjus arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Korralduse

nr 282 (redaktsioon kehtivusega 21.–27.06.2021) p 2014 alapunkti 9 kohaselt on

toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal klientidel lubatud viibida ja liikuda,

kui on tagatud korralduse nr 282 p-s 81 sätestatud nõuete täitmine (hajutatuse nõue). Seega ei

ole tõenäoline, et vastustaja asuks ettekirjutuse p 1 eest uut sunniraha sisse nõudma. Samuti on

vähetõenäoline, et vastustaja asuks ettekirjutuse p 2 eest uut sunniraha sisse nõudma. Kohustus

kanda maski või katta nina ja suu avalikes siseruumides on tunnistatud Vabariigi Valitsuse

01.06.2021 korraldusega nr 214 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282

„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“

kehtetuks.

8. Terviseamet esitas kohtutäiturile 21.07.2021 taotluse täitemenetluse lõpetamiseks

täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262, sest ettekirjutuse tegemise aluseks olevate

korralduse nr 282 normide kehtivus lõppes 01.06.2021.

9. Terviseamet esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest ettekirjutuse kehtivus on lõppenud.

3-21-1066

3(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Toormoor OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2021

määruse resolutsiooni p 1 ja võtta keelamiskaebus menetlusse.

Kaebaja eesmärk on vältida edaspidi sunniraha sissenõudmise toimingute tegemist.

Keelamiskaebus on perspektiivikas, sest vastustajal ei olnud pädevust teha ettekirjutust

korralduse nr 282 p 21 alusel. Arvestades, et Terviseamet on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja

peab kohvikut, 12.01.2021 ettekirjutust ei ole kehtetuks tunnistatud ning viiruse levik laieneb,

ei ole välistatud, et kehtestatakse uued piirangud, tehakse ettekirjutus ja sunniraha

sissenõudmise toimingud. Sunniraha sissenõudmine riivab kaebaja õigusi. Hilisem õiguste

kaitse oleks ebamõistlikult koormav. Kaebaja vara on arestitud.

11. Terviseamet on seisukohal, et halduskohtu määrus on keelamiskaebuse tagastamise osas

õiguspärane. Keelamiskaebuse esitamine on lubatav, kui vastasel juhul võiksid kaebaja huvid

saada pöördumatult kahjustada. Ettekirjutus ja sunniraha kohaldamine ei too kaasa

pöördumatuid tagajärgi. Sunniraha rakendamine on peatatud. Liiati on sundtäitmise aluseks

olev ettekirjutus lõppenud. Vastustaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks. Seega ei ole sunnivahendit enam võimalik kohaldada. Kaebajal ei ole

põhjendatud huvi keelamiskaebuse menetlusse võtmiseks. Isegi kui keelamiskaebus on lubatav,

ei oleks selle menetlusse võtmine enam ettekirjutuse ja selle sundtäitmise äralangemise tõttu

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Sunniraha kohaldamine on kaheastmeline: kõigepealt tehakse hoiatus, et ettekirjutusega

pandud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral peab adressaat tasuma kindlaksmääratud

summa (määratakse sunniraha) ning seejärel nõutakse sunniraha sisse ettekirjutuse hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul täitmata jätmisel (rakendatakse sunniraha). Õiguskaitsevahendi

sobivus sõltub kaebuse eesmärgist ja sunniraha sissenõudmise menetluse edenemisest.

13. Terviseamet tegi kaebajale ettekirjutuse, milles kohustas teda lõpetama klientide

toitlustamine toitlustusasutuse toitlustussaalis vastavalt kehtivale korralduse nr 282

redaktsioonile ning tagama maskikohustuse järgimine. Selles sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse

tähtaegsel täitmata jätmisel rakendatakse adressaadi suhtes sunniraha. Kontrollimisel selgus, et

ettekirjutust ei täideta, mistõttu rakendati kaebaja suhtes sunniraha 26.01.2021 ja 05.04.2021

kirjadega. Kuna kaebaja sunniraha ei tasunud, esitas Terviseamet kohtutäiturile

täitmisavaldused, mille alusel algatati täiteasjad. Kaebaja esitas halduskohtule 18.05.2021

kaebuse, milles palus kohustada Terviseametit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldused

algatatud täiteasjades ning keelata ettekirjutuse ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha

sissenõudmise toimingute tegemine, sh sunniraha rakendamine 26.01.2021 ja 05.04.2021

kirjadega. Halduskohus võttis kohustamiskaebuse menetlusse, kuid tagastas keelamiskaebuse,

leides, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

14. Kohtupraktikas on selgitatud, et tühistamisnõude puhul kontrollitakse kaebeõigust kaebuse

esitamise aja seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse

ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata

kaasa kaebaja õiguste kaitsele (vt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34; 13.11.2014

otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Kohustamisnõude puhul on oluline hinnata kohtumenetluse kestel

muutunud asjaolusid: kui kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole haldusorganile ettekirjutuse

tegemine enam põhjendatud muutunud faktiliste asjaolude või õigusnormide muutumise tõttu,

tuleb kaebus jätta rahuldamata (Riigikohtu 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 20 edasiste

viidetega). Sama seisukohta on võimalik laiendada kaebeõiguse hindamisele ka

keelamiskaebuse puhul.

3-21-1066

4(5)

15. Iseenesest on õige halduskohtu seisukoht, et keelamiskaebusega ei ole võimalik vältida

juba sooritatud toimingute tegemist. Kuna kohtutäitur oli alustanud täitemenetlust 26.01.2021

ja

05.04.2021

kirjadega

rakendatud

sunniraha

sissenõudmiseks,

oli

konkreetsete

sissenõudmistoimingute vältimiseks sobiv nõuda Terviseameti kohustamist esitada avaldus

täitemenetluse lõpetamiseks (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15; 27.10.2015

määrus nr 3-3-1-31-15, p 11; 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 16). Selliselt sõnastas kaebaja

ka oma nõude ning halduskohus võttis kohustamisnõude menetlusse. Seega ei olnud

keelamiskaebus 26.01.2021 ja 05.04.2021 kirjadega rakendatud sunniraha sissenõudmise

vältimiseks sobiv (HKMS § 121 lg 2 p 2).

16. Kaebusest ja määruskaebusest võib siiski järeldada, et keelamiskaebuse peamine eesmärk

oli vältida edaspidi 12.01.2021 ettekirjutuse ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha

rakendamist ja sissenõudmist. Teisisõnu soovis kaebaja keelata sunnivahendite edaspidist

rakendamist, mida Terviseamet kohaldab 12.01.2021 ettekirjutuses-hoiatuses nimetatud

kohustuste täitmiseks.

16.1. Kaebuse esitamise ajal, 18.05.2021 oli korralduse nr 282 kohaselt lubatud viibida

toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasaostmiseks või kuller- ja veoteenuse

osutamiseks. Alates 24.05.2021 võis toitlustusettevõtte siseruumides asuval teenindusalal

viibida teatud tingimuste täitmisel. Samuti kehtis kaebuse esitamise ajal ettekirjutuse

resolutsiooni p-s 2 sätestatud maski kandmise nõue klientide ja teenindajate osas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei laienenud keelamiskaebusele HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud

kaebeõiguse piirang. Vastustaja oli kaebuse esitamise ajal rakendanud ettekirjutuse-hoiatuse

alusel kaebaja suhtes sunniraha kahel korral. Kuna korraldusest tulenevad nõuded kehtisid, võis

eeldada, et vastustaja võib kaebaja suhtes uuesti sunniraha rakendada. Iga sunniraha nõudmise

toimingu eraldiseisev vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks efektiivne.

16.2. Keelamiskaebuse eesmärk oli vältida 12.01.2021 ettekirjutusest-hoiatusest tulenevaid

tagajärgi. Kaebaja ei ole samas vaidlustanud 12.01.2021 ettekirjutust tühistamis- või

tühisuskaebusega. Kuna ettekirjutuse sundtäitmine on lubatav üksnes siis, kui ettekirjutus on

kehtiv (ATSS § 8 lg 1), siis on sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel iseenesest vaja

kontrollida ettekirjutuse kehtivust, sh anda hinnang võimalike tühisuse aluste olemasolule (vt

Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 13). Tühisuskaebus on kaebaja esitatud nõuetega

hõlmatud, küll ei ole seda tühistamiskaebus.

16.3. Halduskohtu määruse tegemise ajaks olid asjaolud aga muutunud selle võrra, et

korraldus nr 282 oli toitlustusettevõtte külastajate piirarvu ja maski kandmise kohustuse osas

tunnistatud kehtetuks. Sellega oli lõppenud 12.01.2021 ettekirjutuse mõju. See tähendab, et

kaebajat ei saa enam sunniraha rakendamisega sundida ettekirjutuse täitmisele. Isegi kui uuesti

kehtestatakse toitlustusettevõtete teenindussaalis viibivate isikute arvule piirang ja nõutakse

maski kandmist teenindajatelt ja klientidelt, saaks sunniraha rakendada üksnes juhul, kui

kaebaja ei täida korralduse nõudeid ning talle tehakse ettekirjutus, mida ta ei täida. Ettekirjutuse

kehtivus ei saa lõppeda ning uue korralduse kehtestamisel taastuda. Keelamiskaebus oli

halduskohtu määruse tegemise ajaks seega ammendunud ega saanud enam kaebaja õiguste

kaitsele kaasa aidata.

16.4. Menetlus tulnuks analoogiat kohaldades lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

Vahetegu kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise vahel on oluline, sest menetluse

lõpetamisel on kaebuse tagastamisega võrreldes teistsugused tagajärjed (vt HKMS § 43 lg 1 p

2 ja lg 2, § 104 lg 5 p-d 2 ja 4, HKMS § 108 lg-d 4 ja 6). Kuna keelamiskaebuse eesmärk on

ära hoida veel sooritamata toimingute tegemist, ei olnud selles osas võimalik minna analoogiat

kasutades üle õigusvastasuskaebusele HKMS § 152 lg 2 alusel.

3-21-1066

5(5)

17. Kaebuse eesmärk on vabaneda riikliku järelevalve menetluses tehtud ettekirjutuse täitmata

jätmisest tulenevast sunniraha rakendamisest ja sissenõudmisest. Kui kaebaja soovib vältida

COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ja piirangute täitmist, oleks

eesmärgipärane vaidlustada asjaomast Vabariigi Valitsuse korraldust. Alates 26.08.2021

tulenevad vastavad piirangud mh Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusest nr 305.

18. Eelnevat arvestades ei ole Toormoor OÜ saavutanud määruskaebuse eesmärki, mistõttu

tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna keelamiskaebuse menetlus oleks tulnud lõpetada,

muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 (HKMS § 203 lg 2 ja § 200

p 3). Ühtlasi muudab ringkonnakohus selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)