4-21-1841/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-1841

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1841 (650021000017) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Liis Kaar Väärteoasi L.R-i (L.R) väärteoasi KarS § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik L.R – ikukood: XXX; elukoht: is xxx, xxx, xxx; Eesti Vabariigi kodanik Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gregori Palm Kohtuväline menetleja Tallinna Vangla, esindaja

HT RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p § 107 lg 1 p -st 2 ja -st 1 maakohus otsustas:

1. Tunnistada L.R KarS

talle karistuseks

süüdi § 275 lg 1 järgi ja mõista arest 15

päeva.

2.

Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

3. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 välja alusel välja mõista L.R-ilt riigitulu desse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu euro ulatuses.

4. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023930 ja selgitus „L.R, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

4-21-1841

5. KrMS § 180 lg 3 1. ja 2. lause alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 309,12 eurot riigi kanda.

6.

2 DVD-plaati-

Asitõendid – jätta väärteotoimikusse.

7. Otsuse koopia anda L.R-ile, kaitsjale ja Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla peaspetsialist koostas L.R-ile 14. aprillil 2021 HT väärteo ni toime järgmised teod: p tokolli selle kohta, et menetlusalune isik pa ro

• 14. jaanuaril 2021 ajavahemikul 22:10 – 22:17 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- se kambri nr PK4-06 esisel hoone neljanda üksuse neljanda korru

alal L.R , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, ärritus talle õigeaegselt kambrisse madratsi andmata jätnud valvurite LP ja peale ning nimetas hoolimata ametnike poolsetest AZ vabandustest LP idioodiks ja kutsikaks ning AZ fašistiks ja sibulaks. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur ; LP

• 19. jaanuaril 2021 ajavahemikul 20:04 – 20:07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- janda korruse kambris nr PK4-06 L.R hoone neljanda üksuse nel , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas ning soovides ära anda helistamise avaldust, sülitas kahel korral läbi kambri trellukse avause õhtusel loendusel tema avaldust vastu võtmast keeldunud vanemvalvur suun varjumise EP as. Esimesel korral tabas L.R-i sülg EP tõttu kambri ust ning kuna edaspidi oli varjunud kambri ukse taha, ei tabanud tema sülg ka EP

teisel korral EP. Sülitamisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvu ; r EP

• 30. jaanuaril 2021 ajavahemikul 11:01 1 – 1:07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-09 L.R hoone neljanda üksuse

, olles kinnipeetav Tallinna Vanglas ning soovides graafiku väliselt helistada oma lähedastele, ärritus talle telefoni toomisest keeldunud valvur peale ning sülitas läbi kambri SO avatud toiduluugi kahel korral tema suunas. Kuna asetses toiduluugist eemal, siis L.R-i SO

sülg teda ei tabanud. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud valvur ; SO

• 6. veebruaril 2021 ajavahemikul 15:13 – 15:22 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-09 L.R hoone neljanda üksuse

, olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, ei lubanud läbi kambri trellukse jalutuskäigule

4-21-1841

minnes valvur SOl käeraudu endale paigaldada ning kui kambri juurde liikus vanemvalvur AZ, karjus ta viimasele „Sina sibul, mida sina siin passid? Kao üle Narva piiri!“. Peale seda sülitas L.R ühe korra valvur kõhu piirkonda. Sellise käitumisega solvas L.R SO tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur ; SO

• 5. märtsil 2021 ajavahemikul 07:54 – 07:59 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-11 L.R, hoone neljanda üksuse olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, sülitas hommikust loendust läbi viinud ja temalt kambrist madratsit ära võtma tulnud valvur kahel korral. Esimesel korral sülitas L.R AZ AZt

näkku, kuid tema näo ees olnud visiiri tõttu tabas L.R-i sülg visiiri ja ametniku vormiriietust. Teisel korral tabas L.R-i sülg AZ ülakeha. Samuti sõimas L.R

AZ sibulaks ja tiblaks. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ.

Väärteoprotokolli kohaselt täidavad kirjelda KarS § 275 lg 1 koosseisu, s.o tud teod ametiisiku solvamine.

2. VTMS § de 48, 71 ja 84 alusel edastati väärteoasi arutamiseks Harju Maakohtule. -

Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt L.R viibib Tallinna Vanglas alates

22. novembrist 2019 ja vabaneb 22. mail 2021. L.R on käesoleval ajal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud allumatuste ning ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest. Lisaks on isikul 12 kehtivat väärteokaristust, millest viimased viis on määratud eelmise vangistuse ajal. Eelneva vangistuse jooksul on L.R karistatud ka kahel korral võimuesindaja solvamise eest rahatrahviga. K-raha andmetel (29. aprilli 2021. a seisuga) on isikul tasumata nõudeid kokku 7873,97 eurot, millest 68,60 eurot on Tallinn Vangla nõue (väärteoasjas nr 650016000480). Olenemata varasemalt määratud rahatrahvidest ei ole kinnipeetav L.R enda käitumist muutnud. Arvestades käesolevas väärteoasja arvu ja L.R-i varasemat käitumist, kohtuväline s loetletud tegude leiab

menetleja, et isikut ei ole otstarbekas karistada järjekordse rahatrahviga, kuna varasemad rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma edaspidistest rikkumistest. Seega taotleb kohtuväline menetleja L.R-ile rangema karistusviisi ehk aresti kohaldamist.

3. Harju Maakohtus toimusid väärteoasja istungid 13. mail 2021, 1. juunil 2021 ja 15. juunil 2021. Kohus rahuldas menetlusaluse isiku taotluse ja määras talle kaitsja riigi õigusabi korras, kes osales kõigil kohtuistungitel. Menetlusalune isik L.R osales esimesel istungil (kui ta viibis kinnipeetavana vanglas), kuid ei ilmunud ei teisele ega kolmandale kohtuistungile. Teise kohtuistungi eel teatas L.R kohtule, et tal oli kokkupuude COVID-19 viirusega nakatunud isikuga ja tal esinevad ka haigustunnused, mistõttu palus istungi edasi lükata, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Samas teavitas kaitsja kohut kohtuistungil, et isik on nõus istungi

le kutsutud tunnistaja ülekuulamisega ilma tema kohalolekuta, mistõttu kohus pidas

1. juunil 2021 istungit ilma menetlusaluse isikuta. Viimasele istungile L.R ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, kuigi kaitsja selgituste kohaselt on ta kohtukutse kätte saanud ja istungist teadlik ning soovis istungist osa võtta. Menetlusalune isik ei vastanud ei kaitsja ega kohtu telefonikõnele ning ei teavitanud kohut ka muul viisil mitteilmumise põhjustest ega esitatud taotlust istungi edasi lükkamiseks. Seetõttu peeti ka

15. juunil 2021. a istung menetlusaluse isiku kohalolekuta.

4-21-1841

4. Kohtuvaidlustes taotles kohtuväline menetleja L.R-i karistamist KarS § 275 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi osaliselt, s.o 19. jaanuaril ja 30. jaanuari sündmuste osas teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kaitsja hinnangul ei ole lõpuleviidud solvamisena kvalifitseeritav sülitamine kellegi suunas, kui sülg ei taba ründeobjekti – id mittekaristatava väärteokatsega. Samuti ei ole tegemist on va kaitsja hinnangul solvamisena kvalifitseeritav

LP nimetamine „kutsikaks“ ja „idioodiks“, kuna see ei ületa tavapärast vanglaametniku talumispiiri. Muude tegude osas palus kaitsja arvestada seda, et L.R viibis pika aja jooksul isolatsioonis ja tema teod olid põhjustatud muu hulgas vangla töökorraldusest. Samuti palub kaitsja mõista menetlusalusele isikule lühemat aresti, kui seda taotleb kohtuväline menetleja. PÕHJENDUSED

5. Esmalt käsitleb kohus kaitsja taotlust taandada kohtuvälise menetleja esindaja VTMS § HT

25 lg 1 p 3 ja § 26 lg 1 alusel. 15. juunil 2021 toimunud kohtuistungil esitas kaitsja taotluse taandada

Koh HT väärteoasja menetlemisest, põhjendades seda järgmiselt. tuväline menetleja

esitas samal kohtuistungil tõendina väärteoasjas nr 65002100007714. mail 2021 tehtud kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt L.R karistati muu hulgas kohtuvälise menetleja esindaja, s.o HTi solvamise eest KarS § 275 lg 1 alusel selle eest, et menetlusalune isik sülitas

HTi suunas 15. aprillil 2021, kui viimane tutvustas talle käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati L.R muu hulgas selle teo eest KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kaitsja leidis, et kohtumenetlus peab alati olema ja ka näima erapooletu ja see tingimus ei ole täidetud, kui kohtuvälise menetleja esindajana osaleb kohtumenetluses isik, kelle solvamise eest on L.R varem karistatud. Kaitsja märkis, et nõustub sellega, kui kohus lahendab selle taotluse kohtuotsuse tegemisel. Kohtuväline menetleja vaidles taandamisele vastu.

6. Kohus jättis kohtuistungil VTMS § 26 lg 4 määrusega kaitsja taotluse protokollilise rahuldamata ja jääb ka kohtuotsuse tegemisel selle seisukoha juurde. Kohus leiab, et ainuüksi põhjusel, et L.R on varem karistatud HTi solvamise eest, ei ole praeguses asjas alust pidada kohtuvälise menetleja esindajat erapoolikuks ning see ei mõjutanud ka väärteomenetluse õiglust tervikuna. et VTMS § 26 lg 1 alusel esitatakse taotlus Esmalt tuleb arvestada, kohtuvälise menetleja ametniku taandamiseks viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist. Kuigi kaitsjale sai kiirmenetluses otsuse tegemise väärteoasjas nr 65002100007714 fakt teatavaks alles 15. juunil 2021 toimunud istungil, pidi menetlusalune isik olema otsuses kirjeldatust teadlik juba alates 15. aprillist, s.o teo toimepanemisest. Kohus selgitas taandamise taotluse esitamise õigust menetlusalusele isikule ka kohtuistungil, mis toimus

13. mail 2021, kuid L.R ei avaldanud, et tal on või on olnud kohtuvälise menetleja esindajaga konflikt ning viimane võib olla tema suhtes erapoolik. Ka pärast väärteoasjas nr 650021000077 otsuse tegemist 15. mail 2021 olnuks L.R võimalik avaldada kohtuistungil isiklikult või oma kaitsja vahendusel, samuti kirjaliku taotlusena veendumust, et kohtuvälise menetleja esindaja ei ole erapooletu, kuid seda ei tehtud.

7. Väärteomenetluse käiku analüüsides märgib kohus, et väärteoasja kohtuvälises menetluses kog kirjeldatud tegu, kuna viimane leidis aset juba uti tõendeid enne kiirmenetluse otsuses väärteoprotokolli tutvustamisel. Väärteoasja edastamist kohtule arutamiseks taotlusega mõista

4-21-1841

isikule arest on taotluses põhistatud. Samas ei ole kohus asja arutamisel seotud kohtuvälise menetleja taotlusega ja mõistab karistuse vastavalt kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. Väärib tähelepanu, et kohtumenetluse käigus ei ole ei kohtul, kaitsjal ega menetlusalusel isikul tekkinud kahtlust, et kohtuvälise menetleja esindaja huvitatud isiklikult väärteoasja on

tulemusest või järgib menetluse toimetamisel Kohtuvälise menetleja

muud isiklikku huvi.

esindaja on olnud menetlusaluse isiku suhtes kohtuistungil viisakas ja lugupidav. Kohtu hinnangul ei tingi menetlusaluse isiku lugupidamatu või solvav käitumine menetleja vastu praeguses või varasemas menetluses tingimata menetleja taandamist ka juhul, kui selle pinnalt alustatakse väärteomenetlust. Vastupidine tähendaks menetlusosalise jaoks hõlpsat võimalust menetluse venitamiseks. i taandamine Eeltoodu tõttu ei ole kohtuvälise menetleja esindaja HT põhjendatud.

8. Järgnev tteheidetavad teod on tõendatud ja õigesti alt hindab kohus seda, kas L.R-ile e

kvalifit valikku korda kaitsva seeritud KarS § 275 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse a võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

9. 14. jaanuaril 2021 ajavahemikul 22:10 22:17 toimepandud tegu, s.o nimetamine – AZ „fašistiks ja sibulaks“ ja LP nimetamine „idioodiks ja kutsikaks“ on kohtu hinnangul tõendatud eeskätt ütlustega kohtumenetluses. tunnistajate

ja

AZ LP

AZ kinnitas 13. mail 2

021 antud ütlustes, et 14. jaanuaril vahetult pärast öörahu algust kell 22:14 kutsus valvur teda saatjaks neljandale korrusele, LP neljandale korrusele. Kui ta jõudis

see oli kartserikamber PK4, ambriuks ja trelluks olid avatud. P6 sektsiooni kõrval, siis k

Võimalik, et k asus kambrist väljaspool ja valvur innipeetav L.R LP oli paar meetrit temast eemal. Neil käis vaidlus ja ei ole enne öörahu algust probleemiks oli see, et valvurid talle madrats eed, kes viibivad kartseris, it kätte andnud. N saavad madratsi enne öörahu algust ja siis hommikul p

kinnipeetav ei ärast äratust madrats korjatakse. Kuna öörahu juba algas ja saanud madratsit, siis t

a väljendas oma rahulolematust selle üle. Kui AZ jõudis kohale, siis ta tunnistas valvurite v esitada kirjalik kaebus iga ja vabandas ning selgitas L.R-ile õigust valvurite tegevuse peale. Need seletused aga ei aidanud, kinnipeetav avaldas arvamust, et keegi nende kaebustega ei tegele ja keeldus kambrisse tagasi minemast. Tavaline praktika on nii, et kinnipeetav ise läheb ja võtab madratsi, vanglas on spetsiaalsed kapid, kus hoitakse madratseid päevasel ajal, see kapp asus viie meetri kaugusel kambri uksest. L.R ütles, et tema enam ei hakka seda madratsit ära viima ja kambrisse tooma, et ta tulevikus keeldub sellest. Tunnistaja meenutuse kohaselt valvurid võtsid ise madratsi kapist välja ja tõstsid kambriukse kõrvale, üritades ikkagi rahulikult seda olukorda lahendada, et ei peaks füüsilist jõudu kasutama. Kinnipeetav oli aga ikkagi ärritunud ja ei tahtnud tagasi minna. Pikema vestluse jooksul ikkagi rahunes maha, võttis madratsi ja läks tagasi kambrisse.

10. Selle sündmuse käigus nimetas L.R tunnistajat „sibulaks“ ja „fašistiks“ ja paarimeest ehk LP , arvatavasti sellep

„kutsikaks“ ärast, et paarimees oli üsna uus töötaja, paar kuud alles vanglas tööl aja selgitas, et sellised väljendid tema suhtes olid solvavad ja alusetud. . Tunnist Nende kasutamise kontekstiks oli kinnipeetava arvamust, et AZ on negatiivselt meelestatud eestlaste vastu ja teeb selliseid asju (nagu madratsi väljastamata jätmine) meelega. AZ andis ütlusi, et madratsi mitteõigeaegne väljastamine oli tingitud töökoormusest, ta ei diskrimineeri kuidagi kinnipeetavaid nende rahvuse põhiselt ja kohtleb neid ühtemoodi. Samuti üritab ta

4-21-1841

seaduse raames aidata kinnipeetavaid ja võimaldada neile vajalikke asju, näiteks on ta toonud L.R-ile värskemaid ajalehti, kuigi see ei kuulu otseselt tema ülesannete hulka.

11. Tunnistaja AZ LP, kelle kohtumenetluses antud ütlusi kinnitas tunnistaja ütluste kohaselt toimus sündmus jaanuaris 2021, kui kinnipeetav L.R-ile jäi õigeaegselt andmata madrats. Tunnistaja oli valveringil, kus kontrollitakse kambrite ja kinnipeetavate korrasolekut, ja umbes kella 22:09 PK4-06 juurde. Siis kuulis tunnistaja paiku jõudis kinnipeetav L.R-i kambri mingit lööki vastu kambriust või trellust ja kahtlustas kohe, et tegemist võib olla sellega, et valvurid unustasid L.R-ile madrats avas

i õigeaegselt sisse anda. LP kambriukse ja nägi seal kinnipeetavat, kes oli ärritunud olekus ja avaldas arvamust, et nemad teevad talle meelega seda, ehk ei anna madratsit sisse. Tunnistaja kinnitas, et tunnistas viga ja vabandas ning küsis kinnipeetava käest kohe, kas viimane on võimeline ise madratsile järgi minema. Kinnipeetav näitas esialgu rahunemise märke ja ütles, et jah. Seejärel avas LP kambri ukse ja kinnipeetav liikus kapi juurde, kus asub tema madrats, mis on rulli keeratud. Kui kinnipeetav haaras madratsi, siis ta ägestus, viskas madratsi kambriukse juurde maha ja algas valjuhäälne sõimamine. Kinnipeetav sõimas tunnistajat idioodiks, avalda arvamust, et seda tehakse talle s meelega; ta on ainuke, kellega selliseid as Samuti nimetas ta tunnistajat ju üldse juhtub. kutsikaks. Selle peale kutsus ka vanemvalvur AZ kinnipeetavat maha LP , kellega koos üritati rahustada. AZ kinnipeetav AZt saabumisel sõimas kohe „rassistiks“ ja „sibulaks“, tehes seda korduvalt. Tunnistaja sõnul kumbki valvur selle peale ei ärritunud, nad jäid rahulikuks, üritasid kinnipeetavat maha rahustada, tunnistasid korduvalt oma viga

. Lõppkokkuvõttes suutis AZ

kinnipeetava maha rahustada ja suunata ta kambrisse. Kinnipeetav ise ei olnud nõus oma madratsit ise talle seda kambrisse ei anna, siis ta hakkab kaasa võtma ja ütles, et kui valvurid laamendama. Selle peale otsustas selle madratsi ise kambri AZ sse panna. Pärast seda sulgesid valvurid kambri ukse ja sellega sündmus lõppes. Tunnistaja kinnitas, et tundis end solvatuna L.R-i sõnadest, sest ta on kindel, et ei ole idioot ehk rumal inimene või puudega ega ole väärt sellist kinnipeetava hinnangut.

12. Tunnista

1. veebruari 2021. a asit -46) koos jate ütlusi kinnitab õendi vaatlusprotokoll (tl 39 lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla - OP hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik sellel päeval toimunust Asitõendi vaatluspr tunnistajate kirjeldusele . otokollis

vaadeldud salvestiselt failikaustas nimega „14.01.2021 L.R sõimab“ asuv videosalvestis algab 14. jaanuaril 2021 kell 22:09:22, salvestis on 9 minutit ja 36 sekundit pikk ja kajastab

Tallinna Vangla 4. üksuse 4. korruse aatriumis toimuvat. Videosalvestisel kajastatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate käitumine vastab tunnistajate ütlustele, muu hulgas nähtub sellelt, et 14. jaanuaril 2021 kell 22:09:25 avab

kambri LP nr PK4-06 ukse, kust väljub menetlusalune isik. L.R liigub otsaseina ääres asuva heledat värvi kapi juurde ning lükkab lahti kapi ühe ukse. Pärast seda keerab menetlusalune isik ennast ümber näoga valvuri poole ja hakkab temaga rääkima ja kätega žestikuleerima. L.R-i kehakeelest on arusaadav, et ta on ärritunud. Seejärel võtab menetlusalune isik kapist rulli keeratud voodivarustuse (madratsi) ja jätkab rääkimist, samal ajal žestikuleerides. Kell 22:11:00 viskab L.R enda käes olevat madratsit aatriumi põrandale, jätkates rääkimist ja kätega žestikuleerimist. Kell 22:11:16 liigub L.R kambri ukse juurde ja kõnnib edasitagasi. Kell 22:12:32 ilmub kaamera vaatevälja vanemvalvur AZ, keda nähes laiutab L.R

4-21-1841

käsi ja jätkab rääkimist ja žestikuleerimist. Valvurid seisavad, vaatavad L.R-i poole ning vahepeal räägivad ja žestikuleerivad L.R-i suunas. Kell 22:17:23 siseneb L.R kambrisse ja vanemvalvur AZ võtab maas oleva rulli keeratud madratsi ning tõstab selle L.R-i kambrisse.

13. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tuvastatud, et L.R kasutas vangivalvurite suhtes solvavaid väljendeid mäletamist mööda kasutas L.R sõna „rassist“, . Kuigi

LP mäletab ise, et kasutati sõna „fašist“. Kohus leiab, et on usutav, et mäletab paremini, AZ AZ mis sõnu tema suhtes kasutati. Mõlemad sõnad on aga sõimusõnana kasutatavad analoogses tähenduses, kirjeldamaks isikuid, kes väärkohtlevad teisi inimesi tulenevalt nende rassi või - rahvuskuuluvusest. AZ suhtes ktiivselt solvavad. kasutatud sõnad „fašist“ ja „sibul“ on obje

Eesti slängisõnaraamatu (vt ) kohaselt on „sibul“ halvustav https://portaal.eki.ee/dict/slang

slängiväljend väljendi päritolu Peipsi ääres elavate venelaste kohta. Sellel on seotud

venelastega, kes kasvatavad sibulaid. Selle väljendi kasutamisega viitas L.R põhjendamatult tööülesannete täitmisega viimase rahvusele seoses valvuri , olles rahulolematu viimase tööga, s.o tegemist on n ö etnilise halvustamisega. Ka sõnal „fašist“ on vaie -

ldamatult

negatiivne varjund, seostades isikut fašismija natsiliikumistega, s.o muu hulgas kellegi diskrimineerimisega ja tagakiusamisega. suhtes on LP kasutatud sõnad „kutsikas“ ja „idioot“ kohtu hinnangul samuti objektiivselt solvavad, sest nende antakse halvustav hinnang vangivalvuri kogemusele ja vaimsetele võimetele. Eesti keele instituudi 2021. a ühendsõnastiku; on „idioot“ ülimal määral totter, rumal inimene, lollakas ) kohaselt

((

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/idioot/1) ja „kutsikas“ inimese suhtes kasutatuna halvustav väljend noore inimese kohta (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kutsikas/1). Ametnike jaoks olid L.R-i väljendid solvavad, sest nad tegid oma tööd ja vabandasid isiku ees.

AZ selgitas kohtu hinnangul veenvalt, et ta tajus enda halvustamist rahvuse tõttu. LP selgitas, et tema jaoks olid kasutatud väljendid solvavad, sest ta ei pea end rumalaks.

14. AZ -12) tuleneb, et teda ametikohale nimetamise käskkirjast (tl 7) ja ametijuhendist (tl 8 nimetati 28. mail 2020 alates 1. juunist 2020 Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri ametikohale ja ta

täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. LP ametikohale nimetamise käskkirjast (tl 13) ja ametijuhendist (tl 14 17) nähtub sama. Riigikohtu - praktika kohaselt hõlmab avaliku korra kaitse laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg

1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindaja § 275 lg 1 tähenduses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli ks KarS

2016. a otsus väärteoasjas nr 3 Mõlemad ametnikud kinnitasid, et -1-1-31-16, p 10).

L.R-i kõnepruuk oli tingitud vahejuhtumist madratsiga ja menetlusalune isik oli ärritunud, sõimas neid just seetõttu, mis tähendab, et solvamine oli seotud vangivalvurite ametiülesannete täitmisega.

15. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski oma sõnakasutusega solvata ametnikke, kes tema arvates kiusasid teda sellega, et ei andnud õigel ajal madratsit.

4-21-1841

16. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i KarS § 275 lg 1 tunnustele. tegu 14. jaanuaril 2021

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

17. 19. jaanuaril 2021 ajavahemikul 20:04 20:07 toimepandud tegu, s.o – EP suunas sülitamist, tõendavad kohtu hinnangul EP ja ET ütlused kohtumenetluses.

EP andis ütlusi selle kohta, et ta

ei mäleta täpset kuupäeva, kuid umbes pool aastat tagasi oli ta n-

ö lõpetav vahetus vanglas ja seetõttu tegi ka loendust. Tegemist oli õhtuse loendusega, mis algab kell 19.45. Tunnistaja temaga ei mäleta, kes oli sellel päeval vahetuses, aga vastu võttis ET EP . sinna kambri juurde, mis o PK4-06, siis Kui nad jõudsid li avas kambri metallukse ja menetlusalune isik nõudis võimalust helistada kinnitab, et tema ei käinud kambris sees. .

EP

18. Vastavalt vangla sisekorraeeskirjale kinnipeetav peab andma eelnevalt oma avalduse, et järgmisel päeval helistada saada, aga L.R nõudis, et ta peab kohe saama helistada, mida tunnistaja ei võimaldanud. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja, et sisekorraeeskirja kohaselt peab telefoniavalduse esitama õhtusel loendusel ja see täidetakse järgmisel päeval. Nii käib see kõigi avaldustega. Tunnistaja selgitas, et kuna menetlusalune isik üritas anda avaldust kohe helistamiseks, siis seda poleks saanud igal juhul rahuldada, lisaks viskas L.R selle avalduse põrandale. Tunnistaja sõnul soovisid nad kinnipeetav ärritus, loendust edasi teha, aga

o oli temaga kohakuti ja L.R nimetas li näha, et ta läks agressiivses ja pahuraks. EP valvureid kukkedeks ja igasuguseid erinevaid sõimusõnu tuli sealt, mida tunnistaja enam ei mäleta. Menetlusalune isik tahtis ikkagi oma telefoniavaldust anda ja selgitas, et teised ametnikud on varem lubanud (kohe) helistada. Siis sülitas L.R EP suunas, kuid sülg ei tabanud valvurit, kuna ta sai varjuda ukse taha. Tunnistaja tajus, et sülg oli suunatud just talle, kuna ta oli menetlusaluse isikuga kohakuti ja sülg tuli tema suunas, aga ta jõudis ukse taha varjuda. Valvurid proovisid menetlusaluse isikuga edasi vestelda, et saaks ikkagi kambrisse siseneda ja loendust teha, mis iljem L.R korra veel, aga siis oli ei õnnestunud. H sülitas tunnistaja juba ukse varjus ja sellega poleks enam pihta saanud, oleks pihta esimese süljega saanud, kui tunnistaja ise ei oleks eest ära hüpanud. Teine isik oli kaugemal, nii et teine kord läks see sülg lihtsalt kõigist mööda. See oli lihtsalt demonstratiivselt tehtud. Loendusele kutsuti veel teised ametnikud, sh tuli korrapidaja

HO. Lõpuks TK ka sinna ja siis korrapidaja läks ise sinna sisse kinnipeetavaga rääkima. Eelnevalt kinnipeetav ütles, et need, kes siia kambrisse tulevad, neid ta kohe esimesena lööb. Et vältida seda ohtu, et mitte minna, teavitati kõiki teisi

.

Lõpuks korrapidaja tuli ja tema sai sinna kambrisse sisse minna. Vahepeal L.R ei võimaldanud ka sulgeda kambriust, sest tal käsi oli trellukse vahel. kinnitab, et tundis end EP solvatuna sellest, kui kinnipeetav käitus üleolevalt, ropendades ja sülitades tema suunas, see sülg näitab, et ametnik ei ole kinnipeetava jaoks miskit, L.R võib teha, mida ta tahab. L.R ei ole tunnistaja ees vabandanud.

19. Tunnistaja EP ütlusi kinnitavad üldjoontes tunnistaja ET ütlused, mille kohaselt ta tuli tööle

19. jaanuaril õhtuses tegema õ vahetuses ja nad hakkasid htust loendust koos vanemvalvuri

EPga. Valvurid

kambrisse, ta tahtis telefoni saada, pakkus avaldust. jõudsid L.R-i

Vanemvalvur

Ka EP ütles talle, et täna telefoni ei saa, avaldus tuleb anda eelmisel õhtul. tunnistajale teadaolevalt ei rahuldata sel viisil helistamise taotlusi, vaid neid peab sisse andma päev enne, hommikuse loenduse ajal. ärritus selle peale koheselt L.R . Kuna loendus oli

juba tehtud seal kambris, siis valvurid tahtsid kambriukse kinni panna ja edasi toimetada. Kambris käis vaid jäi ukse peale seisma. ei lasknud, pani käed ukse vahele ET EP ,

L.R

4-21-1841

ja nõudis ikka oma telefoni. Hakkas kasutama igasuguseid ebatsensuurseid väljendeid: nimetas valvureid kukekarjaks, mingil hetkel sülitas kaks korda valvurite poole, väikeste vahedega, kuid keegi pihta ei saanud. Tunnistajale tundus, et see oli suunatud rohkem EPle, sest viimane suhtles rohkem kinnipeetavaga. ei tundnud end puudutatuna. L.R ET ütles veel, et see, kes

esimesena kambrisse siseneb, sellel ta lööb hambad sisse. Samuti lubas ta lõhkuda madratsikapi. Kinnipeetaval oli käsi ukse vahel, mistõttu ei saanud ka kambriust kinni panna, kuni l kes sai olukorra lahendatud. õpuks tuli korrapidaja sinna,

20. Eeltoodust nähtub, et tunnistajate ütlused langevad kokku selles osas, et L.R vihastas selle pärast, et talle ei võimaldatud samal õhtul helistada ja hakkas seetõttu ropendama ja sülitama. Kuna mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kinnipeetavaga suhtles rohkem EP, on usutavad EP ütlused, et sülitamine oli suunatud just talle ja ta tundis end sellest solvatuna. Kuigi tunnistajate ütlused erinevad selles osas, kas avalduse pidanuks tegelikult andma eelneva päeva hommikul või õhtul, ei ole sellel määravat tähtsust sündmuse kui sellise osas, kuna tegemist ei ole vahetult tunnistajate poolt tajutud asjaoluga, vaid nende tõlgendusega vangla sisekorraeeskirjadest ja reeglitest. ka Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused kooskõlas

1. veebruari 2021. a asit tl 39-46) koos lisaga DVD-plaadil, milles on õendi vaatlusprotokoll ( vaadeldud Tallinna Vangla - OP hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik tunnistajate kirjeldusele sellel päeval toimunust. Sündmust kajastab videosalvestis pealkirjaga „19.01.2021 L.R sulitab“ ja see algab salvestise aja järgi 19.01.2021 kell 20:01:59, on 23 minutit ja 51 sekundit pikk ja kajastab Tallinna Vangla 4. üksuse 4. korruse aatriumis toimuvat. Salvestiselt nähtub, kuidas EP ja tulevad kambri nr PK4-06 juurde. Kell 20:01:51 siseneb kambrisse ET ET ja

EP ootab väljas, nagu selgitasid ka tunnistajad. Seejärel on näha, et ET väljub kambrist ja suleb kambri trellukse ning

EP püüab sulgeda kambri metallust, kuid see ei õnnestu, sest L.R sirutab oma käe trellukse vahelt kambriukse vahele. Ametnikud jäävad kambri juurde seisma ja vaatavad selle suunas. Kell 20:04:08 hakkab

EP uuesti kambri välisust sulgema, kuid

L.R-i käsi on endiselt ukse vahel ja ta vehib käega. Kell 20:04 äkitselt :17 varjub

EP kambri välisukse varju (seda on näha ka vaatlusprotokolli juurde koostatud fototabelilt, fotod nr 6 ja 7) ja astub uksest eemale. ET See vastab tunnistajate kirjeldusele sülitamise hetkest. EP üritab jätkuvalt sulgeda kambri välisust ja kell 20:07:40 varjub ta jälle ukse varju ja ET astub kambrist eemale (foto nr 8). Sündmuskohale tulevad ka teised ametnikud ja lõpuks siseneb kambrisse korrapidaja TK, kes väljumisel sulgeb enda järel ka kambri uksed. Seega on ka videosalvestiselt nähtavad hetked, kus EP peab end varjama ukse taga, et teda ei tabaks kinnipeetava sülg.

21. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tuvastatud, et L.R sülitas suunas, kuid ei EP tabanud teda, sest ametnik varjus ukse taha. Kaitsja hinnangul ei pannud seega L.R selles osas toime lõpuleviidud solvamise, vaid tegemist oli (vaid) solvamise katsega, mis ei ole aga karistatav KarS § 275 lg 1 järgi tulenevalt KarS §-st 251. Kohus ei nõustu selle seisukohaga ja seda järgmistel põhjustel. Kohus märgib, et e es tähendab „sülitama“ kõnekeeles esti keel „kellestki mitte hoolima, mitte välja tegema“ (vt nt Eesti keele seletav sõnaraamat 2009, veebis http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%BClitama&F=M). Samuti on üldtuntud väljend „näkku sülitama“, mis tähendab „kellegi suhtes jõhkralt, häbematult, alandavalt käituma“ (vt Sülitamine http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=n%C3%A4gu). , kui see on

4-21-1841

ilmselgelt suunatud teise inimese pihta, väljendab Eesti ja ka tervikuna Euroopa kultuuris teo toimepanija põlglikku ja üleolevat suhtumist sellesse isikusse, kelle suunas ta sülitab. Tunnistajate sõnutsi kaasnes sülitamisega L.R-i sõim nende suunas ehk siis ilmselgelt pidas L.R vajalikuks võimendada oma sõnu ka füüsilise rahulolematuse väljendusega, soovides näidata enda negatiivset arvamust vanglaametnikest. Tavapärases viisakas suhtlemises inimeste vahel ei ole enda kehavedelike tahtlik suunamine teisele inimesele ilma viimase nõusolekuta aktsepteeritav. Seega on tegemist solvamisega juba selle teo toimepanemisel sõltumata sellest, kas sülg objekti ka tegelikult tabab. Seda kinnitavad ka EP ütlused, kelle sõnul näitas sülitamine tema jaoks, et vanglaametnik ei ole L.R-i jaoks autoriteet ja kinnipeetav tunneb, et ta võib teha, mis ta tahab ja seda sõltumata sellest, et sülg teda vahetult ei tabanud.

22. EP -29) tuleneb, et teda ametikohale üleviimise käskkirjast (tl 24) ja ametijuhendist (tl 26 viidi alates 1. juulist 2018 Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Nagu eespool märgitud,

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab avaliku korra kaitse laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2016. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 10). Nii EP kui ka

ET

kinnitasid, et L.R-i käitumine, s.o sülitamine, oli tingitud tema rahulolematust EP keeldumisega võimaldada tal samal õhtul telefonikõne, s.o oli seotud ametiülesannetega. EP

23. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega solvata ametnikku, kes ei rahuldanud tema taotlust helistamiseks.

24. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu 19. jaanuaril 2020 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

25. 30. jaanuaril 2021 ajavahemikul 11:01 11:07 toimepandud tegu, s.o – SO suunas sülitamist

tõendavad kohtu hinnangul järgmised tõendid. Tunnistaja

13. mail 2021 kohtuistungil SO

antud ütlustest nähtub, et sündmus toimus 30. jaanuaril. L.R oli üksikkambrisse paigutatud. Tunnistaja lõpetas kõrvalolevas sektsioonis jalutuskäigu ja kinnipeetav soovis temaga suhelda. Valdavalt see jututeema keerles ümber telefonikõne käesoleval päeval, ta soovis helistada oma lähedastele, sest tegemist oli nädalavahetusega. Vanglas me peame viima telefoni kambri juurde, ühendama selle pistikusse ja võimaldama kinnipeetavatel kaks korda nädalas helistada. Selleks kuupäevaks oli hakanud kehtima uus helistamise graafik, mille alusel sellel päeval helistamist ei olnud. Seda tunnistaja ka selgitas ja tõi veel L.R eraldi

paberkandjal uue korralduse ja ka Tallinna Vangla kodukorra. L.R ärritus ja soovis ametnikku manipuleerida oma käitumisega, et talle tuldaks vastu. Ta oli ilmselgelt ärritunud ja soovis manipuleerida, kas siis oma käitumisega, oma vihaga, oma ähvardustega, mõjutamisega seda, et ametnikud muudaksid oma käitumist ja tuleksid talle kuidagi vastu. L.R oli le kogu a SO eg piisavalt lähedal, suhtlemine toimus läbi kambriluugi ja vestluse käigus L.R sülitas SO suunas läbi kambriluugi. Sülg pritsis laiali ja lendas ametniku suunas.

SO selgitas, et selline käitumine üllatas ja solvas teda, sest üheksa

4-21-1841

aasta jooksul, mil ta on ametnikuna töötanud, ei ole ükski kinnipeetav tema peale sülitanud.

Tunnistaja ei provotseerinud kuidagi L.R ega soovinud talle midagi halba. Seejärel suhtles tunnistaja L.R-iga edasi, küsides, mis oli sellise käitumise eesmärk ja tõi talle erinevaid dokumente. Mingil hetkel kui tunnistaja ära käis, viskas L.R läbi luugi oma prügikasti tühjaks. SO hakkas koristama ja vestles L.R-iga edasi ning siis kinnipeetav sülitas uuesti. Kohtumenetluses väitis tunnistaja seejuures, et sel korral sülg tabas teda, kuid kuna see väljub süüdistuse piiridest jätab kohus selle asjaolu arvestamata. Kohtu hinnangul on ka võimalik, et tunnistaja ajab selles osas kaks sündmust sassi (vt kohtuotsuse p 32). SO Tunnistaja suhtles L.R-iga edasi, kuni viimane rahunes.

26. Kohtu hinnangul on tunnistaja ka 1. veebruari 2021. a asit ütlused kooskõlas õendi vaatlusprotokolliga (tl 39-46) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP- Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi.

vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik kirjeldusele sellel päeval tunnistaja toimunust. Sündmust kajastab videosalvestis pealkirjaga „ .01.2021 L.R sulitab“ ja see algab salvestise aja järgi 30.01.2021 kell 11:00:58, on 6 minutit ja 34 sekundit pikk ja kajastab Tallinna Vangla 4. üksuse 4. korruse aatriumis toimuvat. Kell 11:01:03 liigub kambri nr PK2-

09 ukse juurde SO, kelle käes on valget värvi A4 suuruses paberitaoline ese. Kambri PK2-09 toiduluuk on lahti ja kambri ukse ees põrandal on prügi. Kell 11:01:24 lükkab SO prügi kokku, siis astub kambrist paar sammu eemale ja jääb vaatama toiduluugi suunas. Kell 11:02:47 tõmbab tunnistaja järsku enda vasaku õla tahapoole ja vaatab alla vasakule (foto nr 10) ning vaatab toiduluugi poole. Kell 11:04:29 astub SO toiduluugist veelgi kaugemale ja žestikuleerib kätega toiduluugi suunas. Kell 11:05:01 astub järsku ühe sammu tahapoole SO ja vaatab enda ette põrandale, žestikuleerides jällegi parema käega. Sündmus lõpeb kell 11:07:27, mil

i 15. juunil 2021 SO läheb ära. Kaudselt kinnitavad sündmust ka tunnistaja TM kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta mäletab, et kõndis talvel mööda kambrist PK2- 09, kus viibis L.R seisis , toiduluuk oli lahti, menetlusalune isik vaatas luugist välja, SO 3- M

4 meetrit luugist eemalt ja siis L.R karjus tunnistajale, et „mis sa vahid siin“. T i kambrist möödumist kinnitab ka sündmuse videosalvestis, millest nähtub, et sisenes TM aatriumisse kell 11:02:09, kes kõndis kambrist mööda.

27. Kohus ei pea vajalikuks korrata eelnevalt toodud põhjendusi, miks sülitamine ametniku suunas . on käsitletav solvanguna, vaid leiab, et need rakenduvad ka selle sündmuse puhul SO ütluste kohaselt oli see tema jaoks solvav, sest ta kohtles L.R õiglaselt ja püüdis teda aidata. Tema pikaajalise staaži jooksul ei ole keegi varem tema pihta sülitanud. Tunnistaja hinnangul üritas menetlusalune isik oma käitumisega manipuleerida ametnikku nõustuma tema nõudmistega.

28. SO ametisse nimetamise käskkirjast (tl 33) ja ametijuhendist (tl 34-38) tuleneb, et teda nimetati alates 17. aprillist 2020 Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Nagu eespool juba selgitatud on vanglaametniku puhul tegemist avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaga KarS § 275 lg 1 tähenduses. SO ütlustest nähtub, et sülitamine on tingitud just nimelt sellest, et ta täitis oma ülesandeid vanglaametnikuna ehk valvurina, suheldes kinnipeetavaga seoses viimase taotlusega telefonikõneks. L.R käitus analoogselt nii SO kui ka suhtes, kui EP need isikud keeldusid rahuldamast tema taotlust koheselt helistamise võimaldamiseks, seega

4-21-1841

tegemist on teatava käitumismustriga. Sülitamisega väljendas L.R ilmselgelt rahulolematust vanglaametnikega, kes ei nõustunud täitma viivitamatult tema soove. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega solvata ametnikku, kes ei rahuldanud tema taotlust helistamiseks.

29. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i KarS § 275 lg 1 tunnustele. tegu 30. jaanuaril 2021 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

30. 6. veebruaril 2021 ajavahemikul 15:13 15:22 toimepandud tegu, s.o ja solvamist – AZ SO tõendavad kohtu hinnangul järgmised tõendid. andis kohtumenetluses ülekuulamisel ütlusi AZ

selle kohta, et oli sündmus jaanuari ja märtsi vahel, kui ta oli vahetuses SO SO ga ja L.R-i ning vahel oli konflikt. See toimus teisel korrusel, kuna tegemist oli lukk-kambriga ehk isoleeritud kambriga. Kui AZ jõudis kohale, siis konflikt juba oli ja ta nägi, kuidas L.R sülitas SO suunas ja tabas viimase vormi. Kas selle sündmuse või mõne teise ajal ütles L.R talle jällegi „sibul“ ja „kao üle Narva piiri“. Ka SO andis ütlusi selle kohta, et pärast

jaanuarist toimunud sündmust oli veel üks vahejuhtum, kus

L.R oli vaja viia jalutuskäigule. Kui tunnistaja jõudis L.R-i kambri juurde, siis viimane ei allunud korraldusele panna käed selja peale, mis oli ohjeldusmeetmete kasutusstandardi kohaselt nõutav. kutsus korrapidaja ja lõpuks ikkagi viidi L.R SO jalutama. Ka selle sündmuse ajal L.R sülitas vanglaametnike suunas läbi trellide koridori poole, kuid vist keegi ei saanud pihta. Sellega L.R väljendas oma meelsust. Seekord

L.R siiski vabandas mõne minuti möödudes oma käitumise pärast. ei mäletanud SO kohtuistungil täpselt, aga ilmselt viibis ka selle sündmuse juures AZ, kellele L.R ütles jälle „sibul“. See võis olla ka 30. jaanuaril 2021 toimunud sündmuse ajal. Kohus avaldas kohtuvälises menetluses 26. märtsil 2021 tunnist antud ütlusi, mille kohaselt selle teo aja

SO puhul ütle le „Sina sibul, mida sina siin paasid, kao üle Narva piiri“. Tunnistaja s L.R AZ

möönis, et ta võib ajada sündmusi mingil määral omavahel segamini ehk siis on võimalik, et AZ viibis 6. veebruaril 2021 L.R-i kambri juures.

31. Tunnistajate ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt 5. aprilli õendi vaatlusprotokoll 2021. a asit (tl 59-66) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse teise korruse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatu tunnistaja , kinnitades, et te kirjeldusele sellel päeval toimunust sündmuse juures viibisid just Nimelt nähtub asitõendi vaatlu SO ja . AZ sprotokollis vaadeldud videosalvestiselt „06.02.2021 L.R sulitab“, et see algab 06.02.2021 kell 15:09:19 ja on

16 minutit ja 11 sekundit pikk. Salvestiselt nähtub, et teisel korrusel kambri PK2-09 juures on SO, kes suhtleb L.R-iga, nende vahel on trelluks. L.R sätib kambris oma riideid, SO SO aga kambrist paremal olevaid esemeid. Kell 15:13:46 seisab endiselt ukse juures ja kambri juurde liigub ka ja

AZ, kes paneb enda näo ette visiiri. Kell 15:15:01 seisavad SO AZ

endiselt kambri ukse juures. Kell 15:15:31 tõmbab SO enda vasakut õlga tahapoole ja kõnnib edasi tagasi. Kell 15:22:58 tuleb kaamera vaatevälja -

korrapidaja , kes hakkab VV L.R-iga rääkima, siis sulgeb kambri ukse ja ametnikud räägivad omavahel. See on kooskõlas ütlustega selle kohta, et SO

L.R ei allunud tema korraldustele ja tuli kutsuda korrapidaja.

4-21-1841

32. Kohus on juba selgitanud, miks ta peab sülitamist vanglaametniku suunas ja isiku nimetamist „sibulaks“ solvavaks ja seda kinnitasid ka ametnikud ise. AZ kinnitas, et SO sai süljega pihta kõhu piirkonda. Kuna ise sündmuse detaile kohtus ei mäletanud, kuid SO kinnitas sülitamise fakti, peab kohus selles osas AZ ütlusi usaldusväärseks. Neid ütlusi kinnitab ka

SO ettekanne sündmuse kohta, milles ta kirjeldas enda tabamist süljega (tl 47). ametnike keeldumisega lubada tal liikuda L.R-i käitumine oli ilmselgelt seotud ilma käeraudadeta ehk ametnike tööülesannetega. Tegemist oli vanglaametnikega, kes teostasid avalikku võimu. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk

L.R sooviski sülitamisega a sõimamisega solvata ametnikke, kelle käitumisega ta ei j

olnud rahul. Nagu eespool tuvastatud, tegemist oli 2 kuu jooksul juba 4. sündmusega, kus L.R solvas ametnikke analoogsel viisil, mistõttu pidi ta vaieldamatult aru saama selle mõjust valvuritele. Sellele viitab ka

SO ütlus selle kohta, et sel korral L.R ka vabandas tema ees.

33. Eeltoodu

tõttu vastab L.R-i tegu 6. veebruaril 2021 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

34. 5. mä – toimepandud tegu tõendavad kohtu hinnangul rtsil 2021 ajavahemikul 07:54 07:59 samuti eeskätt tunnistajate AZ, ja

selgitas kohtuistungil, et 5. TM RP ütlused. Tunnistaja AZ

märtsil toimus hommikune loendus umbes kell 7:53 ja nad alustasid loendust esimesest kambrist teisel korrusel. oli le andmas. Temaga koos oli AZ lõpetamas ehk vahetust ü vanemvalvur TM, kes alustas vahetust ja siis oli , tavaline valvur. SK L.R-ile oli määratud käitumisjuhis, et oli vaja käerauad paigaldada. AZ tegi kambriukse lahti ja kohe kinnipeetav ehk L.R väljendas rahulolematust, et ta ei saanud öösel magada. Tema arvates öösel või peale öörahu algust, keegi on käinud tema kambri kõrval koristamas, kolistamas ja see segas tema und. Tunnistaja kinnitas L.R-ile, et õhtul mitte keegi seal koristamas ei käinud. Menetlusalune isik ei olnud aga selle vastusega rahul, kuna ta väidetavasti ei saanud korralikult puhata ja päevaks võetakse talt madrats ära, kuna ta viibib parasjagu kartseris. L.R kinnitas, et ta on magamata ja tunnistaja nägi, et ta on pahur.

AZ selgitas enda sõnade kohaselt L.R-ile , et viimane eksib ja nüüd on vaja jätkata hommikuse loendusega, mistõttu tuleb paigaldada käerauad. Selle peale läks L.R endast välja ja sülita . Sülg tabas visiiri, mis oli tunnistajal ees ja võimalik, et ka s tunnistaja pihta vormiriideid. astus eemale ja kinnipeetavaga hakkas suhtlema . Olukord kestis veel AZ RP mõnda aega ehk madratsit ei olnud võimalik ära võtta ja L.R ei võimaldanud kambrisse siseneda. t. Vahepeal ta sülitas uuesti AZ AZ ja otsustasid siseneda kaitsevarustuses RP

kambrisse

se juhi abi . Selleks hetkeks sinna jõudsid juba valvur OK ja üksu RJ.

Lõppkokkuvõttes kui valvurid avasid kambriukse, siis L.R

kuulas korraldusi, liikus seina äärde. Kambrikaamera oli samuti ära kaetud, seda puhastas OK. Võimalik, et sama sündmuse jooksul ütles menetlusalune isik tunnistajale „sibul“ ja „tibla“ või „tõmba nahhui üle Narva piiri“, see oli tema puhul tavaline. Tunnistaja

AZ kinnitas, et nii sülitamine kui L.R-i sõnakasutus olid tema jaoks solvavad ja alandavad.

35. RP andis 1. juunil 2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta mäletab kahte sündmust seoses L.R-iga, kuid ei mäleta enam detaile, see võis olla umbes kaks kuud tagasi. Temal endal kinnipeetavaga konflikte ei ole olnud, aga tema teada ei meeldi

4-21-1841

menetlusalusele isikule ja . L.R on AZ TM AZt sõimanud „sibulaks“ ja sülitanud tema pihta ning öelnud „ “. L.R ärritub kergesti, hakkab karjuma. kasigu sinna piiri taha tagasi RP ei tea, et AZ

ise oma käitumisega oleks konflikte põhjustanud.

36. Samuti kinnitab

, kelle kohtumenetluses 15. juunil 2021 antud AZ ütlusi tunnistaja TM ütluste kohaselt ei mäleta ta sündmuse täpset kuupäeva, kuid see toimus hiliskevadel. Vanglas oli hommikune lo ud endus, kus loenduse ajal läksid vanglaametnik

L.R-i kambri PK2-11 juurde. Enne seda oli ka loenduskella antud, et kinnipeetavad oleksid teadlikud, et on tulemas loendus.

Ametnikud avasid välimise ukse ja kutsusid kin

tkel oli nipeetava endale lähemale, et saaks talle paigaldada käerauad. Juba sellel he kinnipeetav väga ärritunud, väga pahas tujus, väga halvasti meelestatud ja keeldus tulemast lähemale, et panna käeraudasid peale. Valvur ule lähemale siia AZ andis uuesti korralduse: „T trellukse juurde, me paigaldame sulle käerauad“. Kinnipeetav ärritus ja hakkas rääkima, et ta ei ole öösel magada saanud, et öö otsa on teda häiritud ja tal ei ole lastud magada. AZ ütles uuesti, et tule siia ja me paneme käerauad peale ja uurime põhjust, miks sinu öörahu on rikutud ja mis see probleem oli, uurime seda hiljem. Mille peale L.R hakkas Z inuke asi, t sõimama. A mida tunnistaja , et korduvalt

ulikul sellest sõimust mäletab öeldi „sibul“. AZ rääkis temaga rah ja kindlal toonil edasi, mille peale L.R sülitas läbi trellukse ja sai kusagile AZ

rinnapiirkonda pihta. aega m Menetlusalune isik oli jätkuvalt ärritatud. Läks natuke ööda ja toimus teine sülitamine, mille peale ja andsid kinnipeetavale teada, et nad sisenevad AZ RP kambrisse erivarustuses ja ametnikud sulgesid ukse. Kui AZ ja RP läksid endale varustust selga panema, siis lahkus

TM sündmuskohalt juba.

37. Tunnistajate ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt 5. aprilli 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 59-66) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse teise korruse videokaamera salvestisi. Salvestis „05.03.2021 L.R sulitab“ algab 5. märtsil 2021 kell 07:53:34 ja kestab 6 minutit ja 41 sekundit. Salvestiselt ei ole näha kambris toimuvat, kuid sellest nähtub, et L.R-i kambri nr PK2-11 ees viibivad , ja AZ RP TM

ehk isikud, kes on andnud sündmuse kohta ütlusi.

38. Kohus on juba selgitanud, miks ta peab sülitamist vanglaametniku pihta ja isiku nimetamist

„sibulaks“ solvavaks. Ka sõna „tibla“ on halvustav väljend venelase kohta (vt näiteks slängisõnaraamat: mõeldud solvanguna. https://portaal.eki.ee/dict/slang) ja on teo kontekstis

L.R-i käitumine oli ilmselgelt seotud vanglaametniku, s.o AZ tegevusega ehk hommikuse loenduse läbiviimisega ja sellega, et L.R ei olnud rahul enda väidetava probleemi (öine lärm) lahendamisega. Ka selle sündmuse puhul oli AZ puhul tegemist vanglaametnikuga, kes teostas u toime pandud ilmselgelt kavatsetult avalikku võimu. Kohtu hinnangul on ka see teg ehk L.R sooviski sülitamisega ja sõimamisega solvata ametnikku, kelle käitumisega ta ei olnud rahul.

39. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu 30. jaanuaril 2020 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Karistus

40. KarS § 275 (võimuesindaja solvamine) näeb karistusena ette rahatrahvi lg 1 kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja

4-21-1841

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

41. Praeguses menetluses tuvastas kohus, et isik solvas umbes kahe kuu jooksul 5 korral vanglaametnikke, kasutades nende suhtes sõimusõnu ja sülitades nende suunas ja nende pihta. Iga kord oli selle põhjuseks tõsiasi, et L.R ei olnud rahul vanglaametnike käitumisega tema probleemide lahendamisel. Kohus peab veenvaks ja usaldusväärseks ametnike ütlusi selle kohta, et nad käitusid vangla sisekorraeeskirja kohaselt ja järgisid kehtestatud nõudeid. Nende eesmärk ei ole olnud kinnipeetavat taga kiusata või diskrimineerida, vastupidi, on nad üritanud L.R-i probleeme lahendada. Kuigi menetlusalune isik ei andnud kohtus ütlusi, nähtus juba tema selgitustest

ja märkustest kohtuistungil, et ta ei pea end tegelikult toimunus süüdi. L.R-i karistusregistri väljavõtte (tl 67-72) kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust ja mitu kehtivat väärteokaristust, nendest kaks KarS § 275 lg 1 järgi. Menetlusalust isikut on karistatud varem samalaadsete tegude eest rahatrahviga, kuid need ei ole tasutud. Ka teised väärtegude eest määratud trahvid on tasumata. Samuti taotles L.R riigi õigusabi määramist enda raske majandusliku olukorra tõttu ja kohus on selle taotluse ka rahuldanud.

Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistada isikut uuesti rahatrahviga, mis ilmselgelt ei avalda talle mõju. Seega tuleb karistada arestiga. L.R

42. Aresti pikkuse kaalumisel võtab kohus arvesse tegude hulka ja iseloomu. Kohtu hinnangul ei ole kergendava asjaoluna võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. L.R on küll kohtus viibides vabandanud nt ees, AZ kuid ka seda pigem ennastõigustavalt, viidates sellele, et talle tehti liiga. Muid karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus märgib, et vastupidiselt kaitsja väidetule ei mõjuta süü suurust vähendavana asjaolu, et L.R viibis -

suurema osa vangistuse ajast kas kartseris või lukk kambris (vt väljavõte

L.R-i kambrites paiknemistest perioodil 01.01.2021- 01.042021, tl 64). Tunnistajate ütlustest ja vangistusseadusest lähtuvalt võib järeldada, et selle põhjuseks oli eeskätt L.R-i enda käitumine. Kohtule ei ole esitatud sellist järeldust ümberlükkavaid tõendeid.

43. Eeltoodu tõttu mõistab kohus L.R-ile karistuseks arest 15 päeva. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Kohus märgib, et isikule mõistetud aresti ei olnud praeguses asjas võimalik asendada üldkasuliku tööga, kuna L.R ei avaldanud selleks nõusolekut. Samas leiab kohus, et isegi nõusolek näiteks apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud u andmisel

aresti asendamine üldkasuliku tööga. Isiku käitumine vanglaametnikega ja talle vanglas kohaldatud distsiplinaarkaristused annavad alust järeldada, et isik allub halvasti distsipliinile ja võimuesindajate korraldustele, mistõttu ei oleks üldkasulik töö edukas. Aresti ärakandmine seevastu annaks menetlusalusele isikule võimaluse näidata, et ta suudab alluda vabadus

kaotusliku karistuse tingimustele ehk on teinud enda jaoks vajalikud järeldused.

44. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 välja alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 360 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

4-21-1841

alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023930 ja selgitus „L.R , menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. KrMS § 180 lg 3 1. ja 2. lause alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 309,12 eurot riigi kanda. Kohus leiab, et võttes arvesse menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, mis on kirjeldatud eespool, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada

L.R tasuda menetluskulud ositi -154). (vt riigi õigusabi tasu määrus, tl 153

45. VTMS § 2 ja § 306 lg 5 alusel parandab kohus kohtuotsuses ilmse ebatäpsuse ja määrab VTMS § 108 p 7, § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, et asitõendid – plaati tuleb jätta

2 DVD-

kriminaalasja juurde. Kohus selgitab, et resolutiivosa kuulutamisel jäi vastav otsustus kohtuotsuse resolutsioonist ekslikult välja, samas peab kohus lahendama küsimuse sellest, mida teha asitõenditega. Väärteoasjas ei olnud vai plaatide toimikusse jätmise osas, dlust DVD-

tegemist on vangla salvestiste koopiatega, mida on asitõendina vaadeldud, s.o tegemist on menetlustoimingu protokolli lisana, mis tavapäraselt jääbki toimikusse. Kohtu hinnangul on võimalik vastav ilmse ebatäpsuse kõrvaldamise määrus teha koos põhistatud kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisega, et vastavasisulist otsustust saaks vajadusel vaidlustada koos kohtuotsusega sama aja jooksul kui tavapäraselt määruskaebemenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik