2-20-18386/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.augustil 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-18386

Kohtuasi

D Ki hagi Soojusekspert Tallinn OÜ vastu 4000 euro töötasu

väljamõistmiseks

Hagihind

4000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: D K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: Soojusekspert Tallinn OÜ (registrikood 12931525,

asukoht

Vabaõhumuuseumi

tee

1,

13521

Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta

Soojusekspert

Tallinn

OÜ

taotlus

hagi

läbivaatamata jätmiseks ja tsiviilasjas nr 2-20-18386

menetluse lõpetamiseks rahuldamata

2. Jätta D Ki hagi Soojusekspert Tallinn OÜ vastu 4000

euro töötasu väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud D Ki kanda ja määrata

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. 22.09.2020 pöördus D K (edaspidi ka hageja või töötaja) Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni

(edaspidi TVK) ning palus välja mõista Soojusekspert Tallinn OÜ-lt (edaspidi ka kostja või

tööandja) töötasu 2020 juunikuu, juulikuu, augustikuu ja septembrikuu eest igakuiselt 1000

eurot, kokku 4000 eurot. 11.11.2020 avaldatud otsuses töövaidlusasjas nr 4-1/2513/20 jättis

TVK hageja avalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei nõustunud TVK otsusega ning esitas

14.12.2020 taotluse vaadata tema avaldus läbi ja rahuldada hagi.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

2. Hageja palus kostja vastu esitatud hagis välja mõista saamata jäänud töötasu 4000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures fassaaditöödel, tehes armeerimis-, krohvimis-

ja lammutustöid, ametlikult 01.05.2020 kuni 01.09.2020 aga tegelikult aprillist 2020 kuni

15.09.2020. Tööleping sõlmiti suuliselt tähtajatuna, tööaeg oli 10 tundi päevas ja 6 päeva

nädalas. Töötasu oli tükitöötasu ja lisatööde tunnitasu 6 eurot 1 tunni kohta. Tööandja tasus

hagejale netosummas 400 eurot 2020. a juuni eest, 443,21 eurot juuli eest ja 443,21 augusti eest

ning 443,21 eurot septembri eest. Hageja on seisukohal, et fassaaditöödel makstav töötasu on

1444 eurot kuus, järelikult on kostjal kohustus talle tasuda täiendavalt iga töötatud kuu eest

töötasu netosummas 1000 eurot, kokku 4000 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja leiab, et hagi on kohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud, hagi tuleb jätta läbivaatamata

ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-18386 otsust tegemata lõpetada. TVK tegi otsuse töövaidlusasjas

11.11.2020 ja edastas selle pooltele 11.11.2020. Kostja päringule esitatud vastusest nähtuvalt

kinnitas hageja TVK otsuse kättesaamist 11.11.2020. Seega oli hageja avalduse maakohtusse

saabumise viimaseks päevaks 11.12.2020 kell 24.00, kuid hagist nähtuvalt saabus hageja

07.12.2020 dateeritud hagiavaldus Harju Maakohtusse 14.12.2020. TVK otsus jõustus

12.12.2020, kuna hageja avaldust kohtusse 11.12.2020 ei saabunud. Alternatiivselt palus kostja

kohaldada hagile aegumist ja jätta kostja vastu töötasu nõudes esitatud hagi rahuldamata.

Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja on esitanud põhjendamatu hagi, mis tuleb jätta

rahuldamata ning taotles menetluse jätkamise korral menetluskulude tagatise määramist.

Hageja seisukoht hagi aegumise kohta

4. Hageja on seisukohal, et ta esitas hagi õigeaegselt ja palus hagi läbi vaadata.

Kohtuotsuse põhjendused

5. TVK otsusest nähtuvalt avaldati töövaidlusasjas nr 4-1/2513/20 otsus, millega jäeti hageja

21.09.2020 avaldus kostja vastu 4000 euro töötasu väljamõistmiseks täies ulatuses

põhjendamatuse tõttu rahuldamata 11.11.2020.

6. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30

kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 59 lg 1 p 1 kohaselt

töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja

jooksul kohtusse avaldust.

7. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et varem kehtinud individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi

aegumise tähtaeg (Riigikohtu 23. mai 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, 11. jaanuar 2008

otsus tsiviilasjas nr (3-2-1-127-07). Riigikohus ei ole antud seisukohta muutnud ka pärast

töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) jõustumist 01.01.2018. Järelikult on TvLS § 58 lg-s 1

sätestatud töövaidlusasja läbivaatamise 30 kalendripäevane tähtaeg materiaalõiguslik tähtaeg,

mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Eelviidatud Riigikohtu lahendites on ka

sedastatud, et TsÜS §-st 143, mille kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude

aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel, tulenevalt saab pool sellise taotluse esitada

alles pärast hagi menetlusse võtmist, mistõttu ei saa kohus võtta enne hagi menetlusse võtmist

seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud.

Järelikult on kostja hinnangud, et TvLS §-de 58 lg 1 ja §-de 59 lg 1 p 1 koosmõjust tulenev

kohtusse avalduse esitamise 30-päevane tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, mistõttu on hagi

ebaõigesti menetlusse võetud, vastuolus eelviidatud Riigikohtu lahendites avaldatud

seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja esimese alternatiivina esitatud taotluse

asja läbivaatamata jätmiseks ja tsiviilasjas nr 2-20-18386 menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

8. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides,

loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult

teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §

143 järgi kohaldab kohus aegumist kohustaud isiku taotlusel.

9. TVK otsuse saatedokumentidest ja kirjavahetusest nähtuvalt edastati töövaidlusasja otsus

pooltele 11.11.2020. Kostja päringust nähtuvalt pöördus ta 04.03.2021 TVK poole päringuga, et

selgitada välja töövaidlusasjas tehtud otsuse hagejale kättetoimetamise aeg. TVK 04.03.2021

vastusest nähtuvalt kinnitas hageja tema poolt TVK-le ja kohtule esitatud avaldustes märgitud e-

posti aadressilt TVK otsuse kättesaamist 11.11.2020. Tulenevalt TvLS § 58 lg-st 1 ja TsMS § 62

lg-st 2 pidi hageja esitama avalduse kohtusse hiljemalt 11.12.2020 kell 24.00. Kuna hageja

avaldust kohtusse 11.12.2020 kella 24.00-ks ei saabunud, siis TVK otsus jõustus. Hageja esitas

taotluse asja hagimenetluses läbivaatamiseks kohtule alles 14.12.2020, seega pärast TVK otsuse

jõustumist. Kuna kostja taotles alternatiivses nõudes kohaldada hagile aegumist, siis kohus

kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS §

177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/