Legislator Case Law & Legislation
2-21-111122/6 AI generated

2-21-111122/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-111122/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-21-111122

Legislator headnote

AI generated

2-21-111122/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2-21-111122

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-21-111122

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-111122 Tsiviilasi AS PlusPlus Capital hagi K V vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 983,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806 asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: C K (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx) Kostja: K V (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik eluja viibimiskoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt K V’lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 463,19 eurot, enne 29.08.2019.a sissenõutavaks muutunud viivis 300,83 eurot, viivis alates 16.11.2019.a kuni 10.06.2021 eest summas 159,24 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja hüvitis sissenõudekulude eest 30 eurot. 3. Toimetada tagaseljaotsus kostjale K V’le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

2-21-111122

2 1. Jätta menetluskulud kostja K V kanda. 2. Välja mõista kostjalt K V’lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulud 72 euro (sh käibemaks) ulatuses. 3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Pooled sõlmisid 29.08.2019.a kompromissilepingu nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 06.01.2017.a väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 463,19 eurot ja viivised summas 302,02 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1,19 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 764,02 eurot (463,19 + 300,83). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Käesoleva asja hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu 27.06.2021.a. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

2-21-111122

3 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 60 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 175 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 175 eurot ja esindajakulud 60 euro (lisandub käibemaks; TsMS § 174 lg 10) ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik