4-21-101/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. august 2021 Väärteoasja number 4-21-101 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Kristjel Kannelauale asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2021. a määrus Määruskaebuse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Teised määruskaebemenetluse pooled Kristjel Kannelaud (isikukood 48208172779) Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 10. oktoobri 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2780,19,009463 karistati Kristjel Kannelauda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Otsus jõustus 26. oktoobril 2019.

2. Kristjel Kannelaud rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Janek Pool teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 8. jaanuaril 2021 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse Kristjel Kannelauale asenduskaristuse kohaldamiseks.

2(3) 4. Tartu Maakohus rahuldas 5. veebruari 2021. a määrusega PPA Lõuna prefektuuri taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Kristjel Kannelauale PPA Lõuna prefektuuri 10. oktoobri 2019. a otsusega mõistetud rahatrahvi summas 160 eurot viie tunni üldkasuliku tööga ja määras töö tegemise tähtajaks 1. juuni 2021.

4.1. Maakohus märkis, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2071 lg 3 ja selles osundatud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra alusel edastati jõustunud kohtumääruse üldkasuliku töö kohaldamiseks täitmiseks PPA Lõuna prefektuurile ja üldkasuliku töö koordineerimiseks PPA-le.

4.2. 11. juuni 2021. a määrusega lõpetas Tartu Maakohus VTMS § 212 lg 1 alusel väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Kristjel Kannelaua suhtes. Maakohus on seisukohal, et politsei jättis 5. veebruari 2021. a kohtumääruse täitmata. VTMS § 2071 lg 3 ja selles osundatud „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra“ alusel edastati jõustunud kohtumäärus täitmiseks süüdlase elukoha järgsele PPA prefektuurile, milleks käesoleval juhul on Lõuna prefektuur. Kohus tõlgendas tekkinud olukorda Kristjel Kannelaua kasuks, leides, et üldkasulik töö ei kuulu uuesti arestiks tagasi arvestamisele.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse PPA Lõuna prefektuur, taotledes Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määruse tühistamist ja sama väärteoasja saatmist Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotletakse asjas uue määruse tegemist, millega ei raskendataks menetlusaluse isiku olukorda – antakse menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemiseks uus tähtaeg ning saadetakse määrus VTMS § 2071 lg-s 1 ette nähtud täitmiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruskaebuses leitakse, et kohtumäärus on vastuolus kehtiva väärteomenetlusõigusega. Selles esitatud põhjendused on järgnevad.

5.1. Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määruses on asutud seisukohale, et politsei jättis 5. veebruari 2021. a kohtumääruse täitmata. Samas sätestab VTMS § 2071 lg 1 selgesõnaliselt, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Alates 2017. aastast rakendus muutus, kus politsei ei korralda enam üldkasuliku töö täitmist. Seadusemuudatuse alusel viidi kriminaalhooldusosakonnale üle nii üldkasuliku töö täitmisele pööramise korraldamine kui ka selleks vajalik ressurss.

5.2. Samuti on maakohtu määruses märgitud, et kohtu kantselei väljastas 5. veebruari 2021. a kohtumääruse 10. juunil 2021. a täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale, seda aga 10 päeva pärast menetlusalusele isikule selle täitmiseks antud tähtaja lõppemist.

5.3. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole kohus oma 11. juuni 2021. a määrust VTMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt põhjendanud. Maakohus on oma määruses toonud ära üksnes järeldused, kuid määruse tekstist ei nähtu põhistust selle kohta, kuidas on maakohus nende järeldusteni jõudunud. See on kohtuvälise menetleja hinnangul käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määruse tühistamiseks alust ei ole.

3(3) 7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määrusele saab teha etteheiteid VTMS §-s 48 toodud vorminõuetele mittevastavuses. Nimelt tuleb põhistatud menetlusotsustuses, milleks kohtumäärus kahtlemata on, esitada põhjendused ja menetlusõiguslik alus määruse põhiosas, mitte resolutsioonis. Põhistava määruse lõpposas (resolutsioonis) esitatakse vaid lahendamisel tehtud otsustus ja edasikaebamise kord (VTMS § 48 lg 4). Maakohtu määruse resolutsiooni teine alapunkt aga sisaldab kohtu seisukohta, mille lisamine resolutsiooni ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu 11. juuni 2021. a määruses puuduvad põhjendused. Asjaolu, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei anna alust öelda, et tegemist on põhistuste puudumisega. Maakohtu seisukoha kujunemine selles, miks tuleb Kristjel Kannelaua suhtes asenduskaristamise kohaldamise menetlus lõpetada, on lugejale siiski jälgitav. Seetõttu ei ole alust rääkida VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes väärteomenetlusõiguse olulisest rikkumisest.

8. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud etteheitega, mille kohaselt ei edastanud maakohus määrust üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks selleks pädevale asutusele. Maakohus jättis tähelepanuta VTMS § 2071 lg-s 1 antud sõnaselge suunise, mille kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö tegemiseks täitmiseks süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Selle asemel tugines maakohus vääralt VTMS § 2071 lg-le 3, mis on volitusnorm: üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kuigi ka maakohtu poolt viidatud siseministri määrust ei ole tühistatud, jõustus juba 2. jaanuaril 2017. a VTMS § 2071 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määrus, mis reguleerib üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korda kriminaalhooldusasutustes. Kuna politseiprefektuurid ei korralda juba alates 2017. aastast üldkasuliku töö täitmist, ei olnudki politseil võimalik Tartu Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrust täita.

9. Kuigi maakohtu eksimuse tõttu polnud võimalik Kristjel Kannelaua suhtes üldkasuliku töö täitmist korraldada, pole ka ringkonnakohtul võimalik üldkasuliku töö tegemiseks uut tähtaega anda. Seda ei oleks võimalik teha ka maakohtul. KarS § 69 lg 6 sätestab ühe alternatiivina, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pikendada üldkasuliku töö üldist tähtaega. Kristjel Kannelaud pole aga üldkasulikust tööst kõrvale hoidnud, samuti pole ta rikkunud temale pandud kontrollnõudeid või kohustusi. Kuivõrd 1. juuniks 2021 möödus Kristjel Kannelauale antud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, käitus maakohus korrektselt, kui tõlgendas kujunenud olukorra Kristjel Kannelaua kasuks ning sellest tulenevalt lõpetas VTMS § 212 lg 1 alusel asenduskaristuse kohaldamise menetluse.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lgtest 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määruse muutmata ja PPA Lõuna prefektuuri määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingeri Tamm