3-21-1405/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1405

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

esindaja Lii Mahlberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2021. a määrus

muutmata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, tema

elukaaslase, lapse ja venna nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 25. juunil 2021 kell 18:50 Võru maakonnas, Setomaa

vallas kinni Iraagi kodaniku X (sünd xxx Iraagis), kes saabus Eesti Vabariiki koos abikaasa Y’ga

(sünd xxx), alaealise lapse A (tüdruk, xxx) ja venna B’ga (sünd xxx). X on rahvuselt kurd ja islami

usku, räägib emakeelena kurdi keelt ja omab keskharidust. Isik on vabaabielus Y’ga. Isikuid

kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

25. juunil 2021 kell 22:45 avaldasid kõik neli isikut soovi saada rahvusvahelist kaitset, isikud peeti

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni ja võeti

vastu vormikohased kaitsetaotlused.

2. PPA esitas 27. juunil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks

X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes

esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 3, 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused.

2.1. PPA selgitab, et kohtupraktika kohaselt on põgenemise ohtu otsesõnu selgitatud üksnes VRKS

§ 361 lg 2 p-des 4 ja 7, kuid sellega saab põhjendada ka p-de 1-5 ja 7. Kohtud kasutavad seda

selgitust samas sõnastuses, kuigi põgenemiseohtu on mainitud ka juba p-s 7.

2.2. Taotluse põhjenduste kohaselt esineb isiku suhtes VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud

kinnipidamise alus, kuna kindlalt ei saa väita, et kinnipeetud isiku näol on tegemist X’ga, kelleks

ta end väidab olevat. Kuigi isikul oli kaasas mitmeid kurdikeelseid ja pildiga dokumente, ei saa

tõsikindlalt väita, et need tõendavad isiku samasust ning asjaolu, et tegemist on Iraagi kodanikuga.

2.3. Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kuna kahtluse all on

isiku tegelik kaitsevajadus, isiku suhtes esineb põgenemiseoht ning rahvusvahelise kaitse

taotlusega seotud asjaolud vajavad täpsustamist. Isiku sõnul taotleb ta rahvusvahelist kaitset, kuna

naise vanemad ei lubanud neil abielluda ning kuna Iraagis ja Kurdistasin ei tolereerita

abieluväliseid suhteid, on nende elu päritoluriigis ohus. Isik lahkus Iraagist koos elukaaslase ja

xxx. a sündinud lapsega 17. juunil 2021 ning koos liiguti Venemaale. Isikutel oli võimalik Iraagis

elada probleemideta ka pärast ühise lapse sündi. Arvestades isiku ja tema kaaslaste ütlusi, tekib

põhjendatud kahtlus isikute tegelikus kaitsevajaduses.

2.4. Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus, kuna usutav ei ole,

et isikul ei olnud võimalik esitada inglise keeles rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, kui Eesti

ametivõimud tema ja ta kaaslasteni jõudsid. Lisaks väitis isik, et oli teinud eeltööd ja uurinud Eesti

ja siin elavate kurdide kohta. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isik peeti Eesti

ametivõimude poolt kinni ning tema edasine liikumine oli takistatud.

2.5. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada,

kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Tegemist on tõsikindlalt

tuvastamata isikuga, kes ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ning on alust kahelda, et isiku

tegelik soov oli jõuda Eestisse, et taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Põgenemisohu hindamisel

on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isiku

omavolilise Eestist lahkumise korral ei ole tema liikumine takistatud.

PPA ei taotlenud isiku elukaaslase ja alaealise lapse kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist, nad on majutatud varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Isiku kinnipidamisega

tekib mõningal määral riive isiku perekonnaelule, kuid kinnipidamine ei ole vastuolus tema

turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Põhjendatud ja proportsionaalne on isiku kinnipidamine

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

tagamaks isiku kättesaadavus võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmismenetluse tarbeks.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 27. juuni 2021. a määrusega PPA taotluse ja andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 25. juunist 2021 kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Halduskohus leidis, et esitatud teabe alusel on isiku põgenemisoht reaalne, kuna isik ületas Eesti

välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohtu kinnitab isiku eelnev käitumine ning Eestiga

majanduslike, sotsiaalsete ja perekondlike sidemete puudumine. Ainuüksi elamine kindlaks

määratud elukohas ja PPA-s registreerimas käimine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal. Isiku elukaaslane kinnitas PPA-le, et nii temal kui

tema väidetaval abikaasal on tuttavaid Rootsis ja Inglismaal. Välistatud ei ole, et isikute tegelik

eesmärk võis olla eelnimetatud riikidesse jõudmine. Kohus arvestab, et rahvusvahelise kaitse

taotlemise asjaolud vajavad täpsemat uurimist ja isikusamasus ei ole kindlaks tehtud. Teada ei ole,

kas tegemist on Iraagi kodanikuga, sest isikuga kaasas olnud dokumente ei ole jõutud veel tõlkida.

Isiku kinnipidamisel on PPA põhjendatult tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 3, 4.

Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse ca neli tundi pärast kinnipidamist, mistõttu ei saa järeldada, et isik oleks

ülemääraselt viivitanud taotluse esitamisega. Kohtu hinnangul puudub VRKS § 361 lg 2 p-s 5

sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.

Kohus

ei

ole

veendunud,

et

isikute

majutuskeskusesse

paigutamise

ning

teiste

järelevalvemeetmete rakendamisega on isikust lähtuvat põgenemisohtu võimalik leevendada

määral, mis tagab isikute viibimise Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Isiku

paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne meede. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isikute õigusi (nt liikumisvabadust), ei

saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.

Isiku staatusest tulenevalt on ilmselge vajadus kuulutada loamenetlus ja kohtuistung kinniseks

kohtumenetluseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas riigi õigusabi korras antud esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27. juuni 2021. a määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks rahuldamata ning vabastada isik kinnipidamiskeskusest. Alternatiivselt rahuldada

PPA taotlus osaliselt ja anda luba isiku kinnipidamiseks ja koos perekonnaliikmetega Vao

vastuvõtukeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks.

Halduskohtu määrus on põhjendamatu ning kohus ei arvestanud isiku ütluste ja tegelike

asjaoludega. Põgenemise ohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes, mitte ainult

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 sätestatud asjaolude alusel.

Arvestatud ei ole, et põgenemise oht peab olema objektiivne, mitte sõltuv haldusorgani usaldusest

kui subjektiivsest hinnangust. Halduskohus ei põhjendanud isiku põgenemise ohtu. Isikul on raske

põgeneda, kuna tal on elukaaslane, väike laps ja vend. Isiku sihtkohaks oligi Eesti. Vastustaja ega

kohus ei kontrollinud kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust. Asjaolu, et isiku väitel on

tal tuttavad nii Rootsis kui ka Inglismaal, ei saa olla aluseks isiku tegeliku kavatsetava sihtriigi

kohta.

Asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus ja PPA ei suuda olemasolevate

dokumentide põhjal isikut tuvastada, ei anna õigust isiku kinnipidamiseks. Asjaolusid saab välja

selgitada isikut kinni pidamata.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõhus. Kohus tegi otsustuse piiratud teabe põhjal ja olulisi asjaolusid välja

selgitamata. Isik kinnitab, et aitab igati kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise protsessis

ning põgenemisohtu tema puhul ei esine.

5. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud

halduskohtu määrus muutmata.

Vastustaja hinnangul arvestas halduskohus kõiki asjaolusid ja isiku selgitusi kogumis õigesti ja

jõudis õiguspäraselt seisukohale, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel on põhjendatud ja proportsionaalne. Halduskohus leidis

samuti, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning sellisel juhul ei ole võimalik isiku suhtes

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, ta on

teadlikult ületanud ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ja omab sugulasi-tuttavaid teistes EL

liikmesriikides, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et isiku ja temaga koos reisinud isikute tegelik

eesmärk ei pruukinud olla Eestis kaitse taotlemine. Isiku seisukoht, et põgenemine on raskendatud,

kuna temaga koos on Eestis nii elukaaslane kui ka väike laps, ei vähenda isikust tulenevat

põgenemisohtu. Põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidele

isikuga seostud asjaoludele kogumis. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimine

võtab aega, kuid tõlgitud on isiku, tema elukaaslase ja lapse ID kaardid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

kontrollib Tartu Halduskohtu 27. juuni 2021. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud

määrus on õiguspärane.

7. PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 alusel.

Ringkonnakohus

toetub Riigikohtu

seisukohale, mille kohaselt ei

saa

esmakordse

kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate

asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade

puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates

piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega –

seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega

põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).

8. Halduskohus andis loa X kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4

alusel. Nimetatud sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada kui on vaja kontrollida isikusamasust või isik tuvastada; kontrollida või välja selgitada isiku

kodakondsus; kontrollida isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid; välja

selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige kui on

olemas põgenemise oht.

PPA esitatud andmete kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning tema

kinnipidamisel esitas PPA ametnikele mitmed kurdikeelsed dokumendid. Mõned tunnid hiljem

esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et lahkus Iraagist koos elukaaslase ja

lapsega, kuna päritoluriigis ei ole suhe väljaspool abielu lubatud ning kartis sellest tulenev ohtu

elule. Isikute eesmärgiks oli taotleda Eestis kaitset, kuna siin on väike arv kurde. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et juhtumi asjaolusid arvestades on vaja isik tuvastada, välja selgitada

tema kodakondsus ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

Nimetatud asjaolude esinemisel on õigus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud

asjaolusid on X kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esineb põgenemise oht

VSS § 68 p 8 kohaselt. Kinnipidamise alusena põgenemise ohu tuvastamine tuleneb isikuga seotud

asjaoludest ja annab seadusliku aluse isiku kinnipidamiseks. Isik ületas Eesti riigipiiri

ebaseaduslikult ning on tõenäoline, et ta püüab võimaliku päritoluriiki tagasi saatmisest hoidumise

eesmärgil põgeneda.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista põgenemisohtu asjaolu, et Eestis viibivad ka isiku

elukaaslane ja alaealine laps. Ainuüksi isiku väite alusel, et tema eesmärgiks Iraagist lahkudes oli

taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ja jääda Eestisse, ei ole tagatud tema viibimine Eesti

territooriumil rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse jooksul. Kuigi isik kinnitab, et aitab igati

kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise protsessis ning põgenemisohtu tema puhul ei

esine, ei väära see fakti, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist

ning tema eesmärgiks võib olla liikuda edasi Rootsi või Inglismaale, kus asuvad tema

sugulased/tuttavad. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, miks halduskohus on

põgenemise ohtu ebaõigesti hinnanud ning puudub veenev põhjendus isikul põgenemisohu

puudumise kohta.

11. PPA on kohtule selgitanud, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ja ta saabus koos

elukaaslase, lapse ja vennaga Eestisse ebaseaduslikult. Isiku sõnade kohaselt jõudsid nad Iraagist

Iraani 18. juunil 2021, Eestisse saabuti 25. juunil 2021. Kohus peab tõenäoliseks, et isikul puudub

seos Eesti Vabariigiga, mistõttu puudub isikul Eestis kindel elukoht. Välistada ei saa võimalust, et

isiku peatumine Eestis oli planeeritud lühiajaliseks. Halduskohus leidis õigesti, et isiku suhtes

järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega pruugi tagada isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse kiiremat menetlemist, seda eriti olukorras, kui isiku suhtes esineb põgenemise oht.

12. Eelnevaid seisukohti arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. juuni 2021. a määruse muutmata.

13. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada X, tema elukaaslase

Y’i, tema lapse A ja tema venna B nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)