2-21-11038/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-11038

Tsiviilasi

J. J. hagi Eesti Vabariigi vastu

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. J. , isikukood XXX; aadress XXX.

Hageja seaduslik esindaja: eestkostja T. L.

e-post XXX

Kostja: Eesti Vabariik

RESOLUTSIOON

1. Jätta J. J. hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud J. J. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. J. J. (hageja) esitas 14. juulil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi. Hageja palub

vabastada hageja Eesti kodakondsusest ning asendada see välismaalase passi ja tähtajatu

elamisõigusega. Hageja soovib, et Eesti Vabariik maksaks hagejale valuraha Eesti

kodakondsuse andmise eest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus määras XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX hageja eestkostjaks

T. L. e. Tartu Maakohus pikendas XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX määrusega hageja

eestkostja T. L. e ametiaega. Eestkoste on seatud hageja kõigi asjade ajamiseks.

Tsiviilkohtumenetlusteovõime on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 1 järgi

isiku

võime

oma

tegudega

kohtus

teostada

tsiviilmenetlusõigusi

ja

täita

tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole TsMS § 202 lg 2 kohaselt

piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta

tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist.

Kuna hageja üle on seatud eestkoste kõigi hageja asjade ajamiseks, on hageja tsiviilseadustiku

üldosaseaduse § 8 lg 3 kohaselt piiratud teovõimega isik. Hagejal ei ole seega ka

tsiviilkohtumenetlusteovõimet, so hageja ei saa ennast kohtumenetluses ise esindada. Hageja

saab kohtumenetluses osaleda oma seadusliku esindaja, so T. L. e vahendusel.

T. L. kinnitas 23. augustil 2021, et T. L. ei soovi hageja eestkostjana hageja nimel hagiavaldust

esitada.

Kuna hagejal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ning hageja eestkostja ei soovi hageja nimel

hagiavaldust esitada, tuleb hagi jätta TsMS § 204 lg 1 ja § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse

võtmata.

3. Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

Eesti kodakondsusest vabastamiseks tuleb kodakondsuse seaduse (KodS) § 23 lg 1 ja § 25 lg 1

järgi esitada avaldus Politsei- ja Piirivalveametile. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab

KodS § 27 kohaselt Vabariigi Valitsus. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Tegemist on seega

kodaniku ja Eesti Vabariigi vahelise avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused

kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus.

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Taotluse kahju

hüvitamiseks saab RVastS § 17 lg 1 järgi esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebusena

halduskohtule.

Tartu Maakohus ei ole hagi läbivaatamiseks seega pädev kohus. Hagi tuleb jätta ka

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik