2-21-13040/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-13040

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13040 Tsiviilasi OÜ A. F. hagi M. K. vastu tahteavalduse asendamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja OÜ A. F. (rk XX, asukoht XXX) • Hageja lepinguline esindaja A. Ž. (XXX) • Kostja M. K. (ik XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata OÜ A. F. hagi M. K. vastu tahteavalduse asendamiseks. 2. Jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1, 3 peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. OÜ A. F. esitas 19.08.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse M. K. vastu nõudega asendada M. K. tahteavaldus kohtuotsusega, millega M. K. palub Pensionikeskuse AS-il kanda M. K. II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid täies ulatuses M. K. arveldusarvele Eestis. Lisaks palub hageja kohtul hagi tagamise korras keelata AS-il Pensionikeskus teha väljamakseid kostja välismaistele arvelduskontodele kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

2

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlglaseks täiteasjas nr XXX nõue summas 4974,83 eurot, sissenõudja A. F. OÜ (registrikood XXX, edaspidi hageja). Hageja nõue on kohtulikult kontrollitud ja põhineb jõustunud kohtumäärusel. 3. Võlgnik on esitanud avalduse AS Pensionikeskusele enda II pensionisamba osakute väljamaksete tegemiseks enda XXX kontole XXX. Nimetatud arvelduskonto näol on tegemist XXX panga arvelduskontoga (XXX) 4. Antud juhul II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmine välismaisele arvelduskontole täitemenetluse nõude täitmisest hoidumise eesmärgil kujutab endast täitemenetluse sissenõudja huvide teadlikku kahjustamist ja seetõttu on see hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. Ainuke võimalus kostja seadusevastase ja hea usu vastase käitumise ärahoidmiseks on kostja kohustamine tahteavalduse andmiseks selliselt, et II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kantaks kostja Eesti krediidiasutuses olevale arvelduskontole. Euroopa arestimismääruse menetlusega saab küll arestida kindlat pangakontot, kuid pensionikonto väljamakse avalduse esitaja võib kuni väljamakse tegemiseni muuta avalduses esitatud väljamakse tegemiseks esitatud arvelduskonto numbrit. Lisaks kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta pärast arestimise hetke kontole laekuvaid summasid arestimisel puudu jäänud osa ulatuses arestituks (Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, art 24 p 6). Seega ei tagaks pangakontode Euroopa arestimismäärus väljamakstava II pensionisamba raha arestimist. Samuti pole võimalik Euroopa täitekorralduse määruse alusel taotleda täitemenetluse läbiviimist teises liikmesriigis ainuüksi avalduses märgitud välisriigi pangakonto numbri alusel, sest olemasolevatel andmetel puudub võlgnikul igasugune seos, antud juhul XXXga, ning lisaks puudub võimaluse kontrollida ning veenduda, et välisriigi arvelduskonto numbri omanik on just avalduse esitanud võlgnik. KOHTU SEISUKOHT 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 7. Hageja nõuab M. K. tahteavalduse asendamist kohtuotsusega, millega kostja M. K. palub Pensionikeskus AS-il kanda kostja M. K. II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid täies ulatuses kostja M. K. arveldusarvele Eestis. 8. Riigikohus on 07.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9986 selgitanud, et selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lgs 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Seega kui seadus näeb ette ühe isiku õiguse nõuda teiselt isikult kindla sisuga tahteavalduse tegemist, saab isik TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 järgi esitada teise isiku vastu kohtule avalduse, milles taotletakse teise isiku kohustamist tahteavaldust andma. 9. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja põhistanud, millisest õiguslikust alusest tuleneb kostja kohustus anda hageja taotletud tahteavaldus, kanda pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja arveldusarvele Eestis. 10. Hageja on välja toonud, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks TMS § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, TMS § 52 lg 1 alusel.

3

TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et TMS alusel täidetakse teiste täitedokumentide hulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjast. TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Väljatoodud TMS sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul ühtegi kostja subjektiivset kohustust. 11. Hageja on lisaks välja toonud, et KarS § 385 sätestab vara varjamise keelu täitemenetluses ja II pensionisamba osakutest laekuvate rahalise vahendite välismaale kandmine kujutab endast täitemenetluse tahtlikku takistamist, siis tuleneb kostja tahteavalduse tegemist kohustus ka KarS §-st 385. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul vara varjamine. Kostja on esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Hageja on samuti ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu ka KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendite kandmisele kostja arveldusarvele Eestis. 12. Hageja on tuginenud veel TsMSRS §-le 114 ja TsÜS § 138 lg-le 2. Ka nendest sätetest ei tulene kostjale seadusest tulenevat kohustust tahteavalduse andmiseks. Hageja hinnangul on seadusandja tahe selline, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Samas on seadusandja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-s 114 sätestanud, et kuni 2023. aasta 1. jaanuarini ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud ulatuses arvestada, siis oleks vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud, et kuni tehnilise võimekuse tekkimiseni saab väljamaksete tegemist taotleda üksnes Eestis asuvale kontole. Seda seadusandja teinud ei ole. 13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd kohus ei võta hagi menetlusse, jääb hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. 14. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik