4-21-2356/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2356

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2021, Tallinn

Väärteoasja number 4-21-2356 (2302,21,006654; 2317,21,004344)

Kohtunik Marina Ninaste

Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar

Väärteoasi Z.B väärteoasi LS § 201 lg järgi

Menetlusalune isik

Z.B – isikukood: XXX;

elukoht: xxx xx-xx, xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo, esindaja Silvia Kuller

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p st 2 ja § 107 lg 1 p - -st 1, maakohus otsustas:

1.

Tunnistada Z.B süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest

12 (kaksteist

) päeva.

2. KarS § 66 lg

1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, s.o vähemalt 2 päeva - te kaupa.

3. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4-21-2356

4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole

mõistetud aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest

ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

5. -plaat DVD , mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

6. Otsuse koopia edastada , Politsei-

Z.B-le ja Piirivalveametile ning Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 lg 3 kohaselt esitatakse apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll

1. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalitus koostas 14. mail 20210514481202 2021 väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2302,21,006654 selle kohta, et Z.B 14. mail 2021 kella 17.46 ajal Tallinnas Akadeemia teel, Ehitajate tee ja Raha tänavate vahel liikudes suunaga Ehitajate tee poole juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.B LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Samuti koostas Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalitus 10. juunil 2021 väärteoprotokolli nr AB1570478 väärteoasjas nr 2317,21,004344 selle kohta, et Z.B xx

10. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr juure omamata s, Välja tn ja Marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus isikult ära võetud oli 27.

26. augustini 2021. märtsil 2021 – Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.B LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtumenetlus

3. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kutse 13. augusti 2021. a Z.B

kohtuistungile on talle edastatud e-postile xxx. Tegemist on e-postiga, mis nähtub nii väärteoprotokollist kui ka Z.B kohtuvälise menetluse ülekuulamise protokollist, seega on tegemist isiku poolt menetlejale edastatud e-postiga. Z.B on kohtu kutsele vastanud

9. augusti 2021. a e-kirjaga, selgitades oma seisukohti. Sellega on menetlusalune isik kutse kättesaamist kinnitanud.

4. Kohtule edastatud kirjas antud selgituste kohaselt tunnistab Z.B oma süüd, kahetseb siiralt. Tema peres on üks alaealine laps, auto liising ja tervislikel põhjustel on raskused töö leidmisega. Ta o ta leidnud n töötuna arvel. Hetkel on endale ka töö, mis on ametlik ja saab uuest nädalast alustada xxx klaasfassaadi renoveerimisel. Ta ei soovi, et tema laps kannataks

4-21-2356 tema rumaluste pärast, n oma vigadest õppinud ja suudab olla edaspidi vajab isa toetust. Ta o korralik. Ta on nõus rah üldkasuliku tööga või tingimisi karistusega. alise karistuse, Ta ei soovi kanda vabadusekaotuslikku karistust.

5. Seega saab menetlusaluse isiku e-kirjast järeldada, et menetlusalune isik ei soovi isiklikult väärteomenetluses osaleda. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud arutamise edasilükkamist ja on kohtule edastanud oma seisukoha ning arvamuse ka

ristuse osas, arutas kohus väärteoasja Z.B osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

6. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikust nähtuvalt on Z.B seoses 14. mai 2021. a episoodi osas selgitanud, et ta Ta k istus autorooli, kuna ülemuse korraldusel oli vaja üks kiire asi ära teha. äib vahel tööl abis, ku ega, kes omab autot. Sel id on alati käinud koos töökaaslas päeval, kui ülemus helistas

ja teatas, et üks kiire asi vaja ettevalmistada, ei saanud ühtegi töökaaslast kätte. Väga ta kahetseb, et istus rooli. 10. juunil 2021 aset leidnud sündmuse osas on Z.B selgitanud, et sõitis kunagise ülemuse palvel talle a n töövõimetu ja sissetulek ppi. Siiralt kahetseb. Ta o puudub, seega sõitis korraks appi. 7.

63 lg 1 ja Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada menetlusalust isikut KarS § LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest arestiga 20 päeva.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, vaadanud videosalvesti st ja kuulanud ära tunnistaja ütlused ning kohtuvälise te

menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

14. mai ja 10. juuni 2021. a teod

9. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

14. mail 2021 kella 17.46 ajal Tallinnas Akadeemia teel, Ehitajate tee ja Raha tänavate vahel liikudes suunaga Ehitajate tee poole juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.B LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 10. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr res, Välj xx juu a tn ja Marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Juhtimisõigus isikult ära võetud 27. märtsist – oli

2021 26. augustini 2021. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.B LS § 90 l 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi g kvalifitseeritava väärteo.

10. 14. mail 2021 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Z.B mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et

14. mail 2021 Z.B juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud 27. märtsist 2021.

4-21-2356 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on 27. märtsil 2021 jõustunud 1. märtsi 2021. a väärteootsus väärteoasjas nr 2317,21,000952, millega Z.B karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega puudub isikul juhtimisõigus 27. märtsist 2021 kuni

26. augustini 2021. vahetult tehtud (pardakaamera, rinnakaamera) Sündmuskohal videosalvestustelt on näha, kuidas 14. mail 2021 kell 17.46 ajal peeti mootorsõiduk Jeep Grand

Cherokee registreerimisnumbriga xxxxxx juhtimisel kinni meesterahvas, kelleks osutus Z.B Et nimetatud videosalvestisel . on just menetlusalune isik Z.B, tuleneb ka väärteoprotokollist, mis on koostatud samal päeval ja kust nähtub isiku isikutunnistuse number, isiku omakäeline kinnitus protokolliga tutvumise kohta ja allkiri. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes oma süüd ja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Ka tunnistaja E. V. kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et liiklusjärelevalvet teostades peatasid Tallinnas sõiduki, mida j nad uhtis Siimu nimeline meesterahvas, kellel puudus juhtimisõigus. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et

14. mail 2021 kella 17.46 ajal Tallinnas Akadeemia teel, Ehitajate tee ja Z.B juhtis Raha tänavate vahel liikudes suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.

11. 10. juunil 2021 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati

Z.B mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et 10. juunil 2021 Z.B juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud 27. märtsil

2021. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on 27. märtsil 2021 jõustunud 1. märtsi 2021. väärteootsus väärteoasjas nr 2317,21,000952, millega Z.B karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega puudub isikul juhtimisõigus 27. märtsist 2021 kuni 26. augustini 2021. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes oma süüd ja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Ka tunnistaja D. L ohtuistungil antud ütlustest, et olles . kinnitas k

patrullteenistuses pidasid nad kinni sõiduki, kes peaaegu tekitas liiklusõnnetuse. Otsustasid juhiga rääkida ja tema andmeid kontrollides selgus, et juhil, kelle nimi oli Z.B, oli juhtimisõigus ära võetud. Sündmus leidis aset juunikuus sel aastal. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et Z.B juhtis 10. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr xx juures, Välja tn ja marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Z.B tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 järgi

12. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 (juhtimisõigus) lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 125 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine sama seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida -

sõidukit. Poli ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 1. märtsi 2021. a otsuse kohaselt tsei-

väärteoasjas nr 2317,21,000952 karistati Z.B LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks

4-21-2356 kuuks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt jõustus viidatud otsus 27. märtsil 2021. Seega oli

Z.B-lt juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 27. märtsist 2021 kuni

26. augustini 2021.

13.

ise eest vastava kategooria LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtim mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Z.B, juhtides mootorsõidukit ajal, mil tema mootorsõiduki juhtimisõigus oli ära võetud, pani toime LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo. - Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu hinnangul on nii 14. mai kui ja 10. juuni 2021 teod seega toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. Puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus

14. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi

00 trahviühikut või aresti kuni 3 .

15. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Z.B-le karistuseks rahatrahvi mõistmine. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii kriminaalkui ka väärteokorras. Väärteoasjades määratud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole rahatrah Z.B-le eelnevalt määratud v mõju avaldanud ning isik

jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Samuti on Z.B-le kuritegude toimepanemise eest kohaldatud nii tingimuslikku karistust kui ka üldkasulikku tööd, kuid sellegipoolest jätkab ta süütegude toimepanemist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistusena kohaldada aresti.

16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusi asjaolusid arvestades leiab d. Z.B poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude kohus keskmine.

, et kaebuse esitaja süü on Z.B on toime pannud kaks episoodi ja mootorsõiduki juhtimisõigus oli isikult ära võetud karistusena, kuid Z.B ignoreeris talle määratud sanktsiooni mootorsõidukit juhtima. ning asus sellest hoolimata Seejuures oli ta

eelnevalt 14. mail 2021 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegipoolest pani

Z.B 10. juunil 2021 toime uue rikkumise. Kohus võtab arvesse Z.B ütlustest nähtuva asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit seoses töökohustuste täitmise (ja mitte nt seoses n-ö lõbusõiduga). Samuti on Z.B avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna.

18. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Kohtu hinnangul ei saa karistuse mõistmisel arvestamata jätta ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on Z.B korduvalt kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest, sh mootorsõiduki joobes

4-21-2356

juhtimise eest karistatud. Seega

- kui eripreventiivse nii üld test kaalutlustest lähtuvalt on

proportsionaalne karistus käesoleval juhul arest sanktsiooni keskmise määra lähedal, jäädes mõnevõrra alla selle. Seega mõistab kohus Z.B-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks aresti

12 päeva.

19. Z.B avaldas kohtule edastatud e-kirjas soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, selgitades, et peres on alaealine laps, kes vajab hoolt ning tal on võimalik ka ametlikult tööle minna ja perele sissetulekut teenida. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole kohtu arvates aga põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades isiku suhtumist oma tegudesse ja varasemat karistatust, nähtub, ei ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Käesoleval juhul on Z.B toime pannud kaks liiklusalast rikkumist. Kohus ei pea üldkasulikku tööd piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.B on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, sh ÜKT ga, kuid hoolimata sellest paneb Z.B -

toime uusi liiklusalaseid rikkumisi ja seda olukorras, kus ta on teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Nii nähtub Harj u Maakohtu 20. septembri 2018. a otsusest asjas nr xxx, et Z.B karistati KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest – Z.B juhtis mootorsõidukit, kuigi kohus oli eelnevalt temalt karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtnud. Liitkaristusena karistati teda 8 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 240 tunni üldkasuliku tööga. Seega on Z.B suhtes juba kohaldatud karistusena üldkasulikku tööd, kuid see ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja ta jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Z.B varasemat elukäiku Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

(korduv karistatus nii kriminaalkui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigilised karistuse), ei pea suurust arvestades aresti asendamist kohus võimalikuks Z.B süü üldkasuliku tööga.

20. Kohtu hinnangul annavad Z.B viidatud asjaolud (alaealise lapse ülalpidamise kohustus, vajadus teha tööd) aluse määrata aresti kandmise ositi. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste kohtunik