2-21-109933/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-109933 Tsiviilasi Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ (registrikood 80498824, asukoht Keskuse tn 2, Kehra, Anija vald 74307, Harju maakond) avaldus M. E. (E., isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. 2. Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks 1 451,99 eurot (põhivõlg 1 395,29 eurot ja perioodi 01.05.2020-11.06.2021 viivis 56,70 eurot). 3. Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (1 395,29 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2021 kuni põhivõla 1 395,29 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta M. E.u kanda. 5. Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 550 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 500 eurot). 6. Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Asjaolud 1. Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ (edaspidi ka avaldaja või korteriühistu) palub välja mõista M. E.ult (edaspidi ka puudutatud isik) põhivõlgnevuse summas 1 395,29 eurot, perioodi

2 01.05.2020-11.06.2021 viivise 56,70 eurot ja viivise põhinõudelt alates 12.06.2021 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni.

Puudutatud isik on xxx asuva korteriomandi omanik. Puudutatud isikule on esitatud korteriühistu poolt igakuiselt arved seonduvalt elamu majandamisega seotud jooksvate kulude kandmiseks. Korteriomanik on tasunud neid arveid osaliselt ja ebaregulaarselt. Puudutatud isiku võla kujunemise ja viivisearvestus on järgmine: kuupäev arve nr arve summa tasumine tasutud summa arvel võlgu summa viivise arvestusel laekumine võlg peale laekumist viivise periood viivis 10.04.2020 ARVE nr 200412A 127,2 märts.20 33,95 93,25

01.05- 31.05.20 0,63 10.05.2020 ARVE nr 200512 111,24

204,49

01.06- 30.06 1,34 10.06.2020 ARVE nr 200612 100,33

304,82

01.07- 31.07 2,07 10.07.2020 ARVE nr 200712 73,54

378,36

01.08- 31.08 2,56 10.08.2020 ARVE nr 200812 74,69

453,05 50 403,05 01.09- 30.09 2,64 10.09.2020 ARVE nr 200912 72,4

525,45

475,45 1.10-31-10 3,22 10.10.2020 ARVE nr 201012 90,86

566,31

1.11-31.11 3,71 10.11.2020 ARVE nr 201112 99,75 01.09.2020 50 666,06

01.12- 10.12 4,51 10.12.2020 ARVE nr 201212 119,07

785,13

01.01- 10.01. 1,72

100 685,13 11.01- 31.01 3,15 10.01.2021 ARVE nr 210112 143,47 11.12.2020 100 828,6

01.02- 28.02 5,09 10.02.2021 ARVE nr 210212 148,94

977,54

01.03- 31.03 6,64 10.03.2021 ARVE nr 210312 151,16

1128,7

01.04- 30.04 7,42 10.04.2021 ARVE nr 210412 138,24

1266,9

01.05- 30.05 8,61 10.05.2021 ARVE nr 210512 128,35

1395,3

01.06- 11.06 3,36 KOKKU: 56,7

2. Puudutatud isik avalduse osas seisukohta ei esitanud.

Kohtu põhjendused 3. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. Puudutatud isikule kuulub Kehras Kooli 21-12 asuv korteriomand (avalduse lisa 1).

5. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõige 2 sätestab: „Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

3 selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

Avaldaja põhikirja (avalduse lisa 3) punkti 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kulude aluseks on 12.017.2018 üldkoosoleku otsus (haldusteenus; avalduse lisa 4), 12.07.2018 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava (hooldustasu, territooriumi korrashoiu tasu, muru niitmine), 04.09.2019 ja 29.06.2020 üldkoosoleku otsus (remondifondi tasu; avalduse lisa 5-6), teenusepakkujate poolt esitatud arved: 1) Üldelekter (avalduse lisa 7) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.1 kõigi korteriomandite vahel; 2) Prügivedu (avalduse lisa 8) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.3 kõigi elanike vahel; 3) Elamu küte (avalduse lisa 9) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.12 korteriomandi ruutmeetri alusel; 4) kindlustuse kulu (avalduse lisa 10) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.10 kõigi korteriomanike vahel; 5) vee- ja kanalisatsioonikulu – arvestatud vastavalt tarbimisele; 6) jääpurikate eemaldamise teenus ning elektripirni vahetamise teenus (avalduse lisa 11-12) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.5 kõigi korteriomanike vahel)

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

6. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arved perioodil 2020.a aprill-2021.a mai (avalduse lisa 13), mis on suures osas tasumata. Avaldaja on arvestanud – võttes aluseks esitatud arved ning puudutatud isiku tasutud summad (avalduse lisa 14) - põhivõla suuruseks 1 395,29 eurot. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu avaldaja nõude suurusele ega arvestusele. Kohtu hinnangul ei ole arvestus vastuolus esitatud tõenditega.

Viivist nõuab avaldaja 56,70 eurot (põhinõudelt 1 395,29 eurot, periood 01.05.2020-11.06.2021, viivisemäär 8% aastas), puudutatud isik ei ole nõudele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega.

Avaldaja palub välja mõista viivise alates 12.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kohus peab seda nõuet põhjendatuks.

4 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja põhivõla 1 395,29 eurot, viivise periood 01.05.2021-11.06.2021 eest summas 56,70 eurot ja viivise alates 12.06.2021 seadusjärgses määras.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest.

8. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 500 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on materjalidega tutvumine, avalduse koostamine – ajakulu neile toimingutele kokku on 5 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu on põhjendatud. Tunnitasu on 100 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 500 eurot (sisaldab käibemaksu).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 500 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik