2-21-8502/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8502

Tsiviilasi

OÜ NovoOne avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalikus

menetluses

Menetlusosalised

Võlgnik: OÜ NovoOne (registrikood 11926864, asukoht

Kesk tee 12, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa)

seaduslikud esindajad K. A. ja S. S. (e-post: xxxx)

Ajutine

pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, tel:

5018840, 6640 600, e-post: maire@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ NovoOne (registrikood 11926864) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ NovoOne ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast OÜ NovoOne äriregistrist kustutamist vabastada Maire Arm pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata OÜ NovoOne dokumentide hoidjaks juhatuse liige S. S. (isikukood xxxx).

5. Avaldada teade OÜ NovoOne pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku OÜ NovoOne kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 858 eurot, millele lisandub käibemaks

171,60 eurot, kokku 1 029,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

Võlgnik OÜ NovoOne esitas 27.05.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis

pankrotiavalduse

09.06.2021

kohtumäärusega

menetlusse

ja

nimetas

ajutiseks

pankrotihalduriks Maire Arm’i. Kohus andis võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni

09.07.2021, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat

taotlust kohtule esitatud ei ole.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku tegevusalaks on olnud valmistoitude tootmine ja toidukaupade hulgimüük. Võlgnik asutati

2010. aastal, osakapitaliga 2560 eurot. Võlgniku peamiseks äritegevuseks oli lennuliinidele

toitlusteenuse pakkumine.

Seoses COVID-19 viirusega kaasnenud lennuliikluse peatumise/osalise katkemisega, on lõppenud

sisuliselt ka võlgniku majandustegevus ning jäänud on üksnes kohustused. Võlgnik selgitab esitatud

pankrotiavalduses, et omaniku täiendava rahalise panuseta või investorite kaasamiseta ei ole enam

võimalik ettevõtte tegevust jätkata. Olemasolevate finantsvahendite ja finantseerimisallikatega ei

suuda võlgnik tegevust jätkata viisil, mis võimaldaks kohustusi märkimisväärselt vähendada ja

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püüdnud leida olukorrale lahendust ning

majandustegevust jätkata, kuid seni ei ole see soovitud tulemust andnud. Võlgnik on jõudnud

olukorda, kus kohustused ületavad vara väärtuse.

Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimise põhjuste osas ning

pankrotisituatsiooni olemasolu osas võib nõustuda. Ajutine haldur märgib võlgniku maksejõuetuks

muutumise ajaks 2021.a. kevade (märts-aprill), mil COVID-19 piirangud mõjusid äriühingu

tegevusele lõplikult laastavalt.

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule

kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku arvelduskontodel

rahalised vahendid puuduvad. Maanteeameti andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu.

Võlgnikule on varasemalt kuulunud sõiduk xxxx (reg.nr xxxx, esmane reg.aasta 2012).

Transpordiameti registrisse on märgitud, et 28.05.2019 on sõiduk kustutatud seoses

võõrandamisega, reg.märk tagastatud ning sõidukile on määratud transiidimärk. Võlgniku poolt

esitatud pankrotiavalduse kohaselt rahalised vahendid puuduvad. Pankrotiavaldusele lisatud vara

nimekirjas on märgitud võlgnikule kuuluvate restoraniköögi seadmete (viilutaja, kohvimasin,

nõudepesumasin, külmkamber jm) bilansiliseks väärtuseks kokku 17 286 eurot. Suheldes

võlgnikuga selgus, et tegemist on üksnes raamatupidamisliku väärtusega. Juhatuse liikme selgituste

kohaselt on võlgnikule kuuluvad seadmed kasutatud, halvas seisukorras ning vanemat tüüpi.

Arvestades praegust turusituatsiooni kus mitmed majutus-ja toitlustusasutused on pidanud oma

uksed sulgema, on turul taoliste seadmete pakkumus suur, kuid nõudlus võrdlemisi väike. Eeltoodust

tulenevalt asub haldur seisukohale, et võlgniku vara väärtuseks on käesoleval ajal ca 1 000 eurot.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul piisab võlgniku varast ajutise pankrotimenetluse kulude

katmiseks, kuid on võimalik, et sellest ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Maksu-ja Tolliameti vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et kõikide töötajatega on

töölepingud lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul on maksuvõlg kokku summas

117 147,03 eurot (koos intressiga). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste

registrisse nähtub, et võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus. Kõik kohustused on kokku

142 033,07 eurot.

Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik ise, mistõttu on maksejõuetuse olemasolu

võimalik eeldada. Pankroti põhjuseks peab võlgnik COVID-19 viirusega kaasnenud lennuliikluse

peatumist/osalist katkemist. Kontrollides ja analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib

nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Kuna võlgnik tegeles

lennuliinidel toitlusteenuse pakkumiseega on ilmne, et olukorras, kus lennuliiklus on olnud

(tulenevalt COVID-19 pandeemiast) sisuliselt peatunud, ei olnud võimalik võlgnikul oma

tegevusalaga tegeleda sellises mahus, mis võimaldaks jätkusuutlikku majandamist. Võlgniku poolt

esitatud materjalidest nähtub, et aruandeaasta kahjum (30.04.2021.a. seisuga) oli 175 695 eurot.

31.12.2020.a. seisuga oli aruandeaasta kahjum 394 700 eurot. Võlgnikul puuduvad töötajad ning

võlgnik on kinnitanud, et käesoleval ajal majandustegevus puudub. Juhatuse liige on kinnitanud, et

ettevõtte tegevus on lõppenud, samuti on edaspidist tegevust hinnatud perspektiivituks. Tulenevalt

pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse

põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu alates 2021.a.

kevadest.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade

olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud tuvastada.

Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid

tehinguid ei ilmnenud.

Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse

piiratud mahtu arvestades siiski lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia

põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise

pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot.

Käesoleval ajal on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, millega oleks võimalik

katta ajutise halduri tasu ja kulud. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara, mille arvelt

oleks võimalik viia läbi pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks

võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu

tegevus on sisuliselt lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul

taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on

ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole ajutine.

Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks

PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu

kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 142 033,07 eurot, kuid

vara väärtuses ca 1 000 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune

seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks

ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 26.07.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 09.08.2021. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud

likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku

lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt

kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine

haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ajutise halduri taotlusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon

anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele S. S. (isikukood 37606020340).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 858 eurot, millele lisandub

käibemaks 171,60 eurot, kokku 1 029,60 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud

PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 66 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks

858 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot, kokku 1 029,60 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud

ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik