1-10-8763/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. augustil 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-8763 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi U.U süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav U.U

elukoht: XXXXXXX XX-X Tartu; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi

Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuuks järgmiselt: alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust tuleb U.U tasuda igakuiselt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2 Välja mõista U.U-lt menetluskuludena sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend 6525

viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu (nelisada kakskümmend) krooni ja kaitsjale 420 kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud kakskümmend üks) krooni senti. 21 (

30

Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pangas

või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874. Selgitusse märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise

korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele, millega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtuotsuse koopia saata U.U-le, tema kaitsjale advokaat Ahto Sirendile ja prokurörile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

U.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.03.2010. a kella 17.40 paiku Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit Opel Ascona reg nrXXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani U.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb kohtult tunnistada U.U süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 12 500 krooni.

Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 250 päevamäära, so 12 500 krooni riigituludesse,

tasub U.U kümnes võrdses osas, s.o 1 250 krooni kaupa igakuiselt kümne kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 alusel võtta ära U.U-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse kohta

Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused:

prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine.

Süüdistus KarS § 424 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistajate Tarmo Käi ja Kuuno Kiudorfi ütlused (tl 1-4), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 4) ning U.U enda ütlused (tl 7-8), milles ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust.

3 U.U tuvastati tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110MK abil alkoholikontsentratsiooni sisalduseks väljahingatavas õhus 0,97 mg/l kohta.

Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli U.U alkoholijoobes, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et U.U karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku

kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. U.U on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteokorras karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel ning ühel korral ka liiklusseaduse § 7419 järgi (tl 10-11). Kohus on seisukohal, et arvestades U.U puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema, s.o rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades U.U sissetulekute vähesust ja seda, et tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. Eeltoodud

põhjusel tuleb anda U.U-le võimalus kanda rahalist karistust ositi 10 kuu jooksul vastavalt KarS §-le 66 lg 1,3.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel sundraha, milline

summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 21.30 krooni ja kaitsjatasu 420

krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik