3-21-996/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-996

Haldusasi (hankeasi)

365JP

OÜ

vaidlustus

tühistada

minikonkursi

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud

Riigi

Kaitseinvesteeringute

Keskuse

29.03.2021

otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja

tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) 365JP OÜ (rg-kood 14269875),

volitatud esindaja v.adv Marko Mehilane

Vastustaja

(hankija)

Riigi

Kaitseinvesteeringute

Keskus, volitatud esindaja Merle Vilu

Kolmas isik OÜ Kommivabrik (rg-kood 10793533),

volitatud esindaja v.adv Eve Fink

Vaidlustatud lahendid

Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 otsus ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsus nr 69-21/231342

Menetluse alus ringkonnakohtus

365JP OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Kommivabrik taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

2. Võtta asja materjalide juurde 365JP OÜ esitatud täiendavad tõendid – 30.07.2021

menetlusdokumendis sisalduvad fotod.

3. Jätta 365JP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2021

otsus muutmata.

4. Mõista 365JP OÜ-lt välja OÜ Kommivabrik kasuks 1245 eurot apellatsiooniastme

menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30.08.2021 (HKMS § 278

lg 1).

3-21-996

2(14)

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab raamlepingu (riigihanke viitenumber 219064)

alusel minikonkurssi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) hankelepingu sõlmimiseks

tähtajaga 48 kuud. Minikonkursi esemeks on pakendatud ja valmiskomplekteeritud

kuivtoidupakkide ostmine ajateenijatele. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid

minikonkursil pakkumused 365JP OÜ ja OÜ Kommivabrik.

2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsustega: 1) tunnistati minikonkursil

mittevastavaks ja lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus; 2) tunnistati minikonkursil vastavaks ja

edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus. Hankija põhjendas 365JP OÜ pakkumuse

mittevastavaks tunnistamist ja tagasi lükkamist sellega, et kuivtoitude maitsmistestil said 365JP

OÜ põhitoitudest üle 1/3 keskmise hinde alla 5 (minikonkursi alusdokumendi „Esimese

minikonkursi kord“ (EMK) p 4.2).

3. 365JP OÜ esitas 05.04.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse,

paludes tühistada hankija 29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja

tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus.

4. VAKO jättis 30.04.2021 otsusega nr 69-21/231342 vaidlustuse rahuldamata. VAKO

leidis, et lähtudes maitsmistesti eesmärgist, selle tegemisest eksperdi poolt, hindamisskaalast ja

selles esitatud antavate hinnete kirjeldusest ning hindajate valikust (tegevteenistujad,

ajateenijad) ja arvust, on maitsmistesti tulemused läbipaistvad ja kontrollitavad ning

maitsmistesti tegemisel ei ole rikutud EMK-s sätestatud põhimõtteid (p-d 3.4, 3.5, 3.7 ja 3.8).

5. 365JP

OÜ

esitas

10.05.2021

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

minikonkursi

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud hankija 29.03.2021 otsuste ning VAKO

30.04.2021 otsuse tühistamiseks.

1)

Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine 29.03.2021 otsusega oli põhjendamatu

ja õigusvastane. Minikonkursil on kaebaja pakutud kuivtoite hinnatud läbipaistmatult,

kontrollimatult ja minikonkursi alusdokumentides sätestatud nõudeid rikkudes.

2)

Hankija on kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel eiranud EMK p-i 4.2. Kaebaja pakkus

ja pakub hankes kokku 50 põhitoitu. EMK p 4.2 sätestab: „Juhul, kui pakutavatest põhitoitudest

rohkem kui 1/3 saab keskmise hinde alla 5, loetakse pakkumus mittevastavaks.“ Kaebaja

pakutavast 50 põhitoidust sai keskmise hinde alla 5 üksnes 11 põhitoitu, mis on vähem kui 1/3

pakutavatest põhitoitudest.

3)

Rikutud on EMK p-des 3.5 ja 3.9 sätestatud toitude maitsmistestimise nõuet, et iga

pakutavat toitu (komponenti) peab hindama vähemalt 30 inimest EMK-s sätestatud 9-

punktilisel hindeskaalal. Kaebaja pakutud kuivtoitude testimisel on seda nõuet rikutud 16 toidu,

sh 7 põhitoidu puhul. Toidu maitsmisel ja hindamisel pole võimalik passiivselt, s.o toitu

reaalselt maitsmata osaleda. Hankija peab menetluses kinni pidama alusdokumentides

sätestatud tingimustest ega saa pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamise faasis

3-21-996

3(14)

alusdokumentides seatud nõudeid ja reegleid omal äranägemisel valikuliselt kohaldamata jätta,

muuta või laiendada. Seega ei saanud hankija lubada jätta hinnet andmata põhjusel, et

konkreetne hindaja teatud toodet või selle komponenti ei söö.

4)

VAKO on kaebaja toitudele, mis maitsmistestimisel olid maitsmata või hindamata jäetud

ning kus hindamislehed olid defektsed, asunud vaidlustusmenetluses lubamatult ise hindeid

andma ning sellele tuginedes tuletanud kaebaja toitude maitsmistesti võimalikke keskmisi

hindeid. VAKO ega halduskohus ei saa asuda hindajate asemel toite hindama ega astuda

vaidlustusmenetluses hankija asemele. Kui omistada toidule koodiga 222 (pasta bolognese)

puuduva hinde asemel 9 punkti, on selle toidu keskmiseks hindeks 5 punkti. Hankija

koondtabelis on toidu 222 koondhindeks aga 4,8 punkti. Hindamislehtedest nähtuvalt on

kaebaja osade põhitoitude hinded teistsugused ja toitude keskmine hinne koondtabelis esitatust

kõrgem. Ekslikult antud hinded puudutavad toite koodidega 236 (paella), 253 (laktoosivaba

vorstipada) ja 281 (vegepada pastaga).

5)

Hindamislehtedelt nähtub, et hindelehtede täitjad ja hindeid märkinud isikud pole

tuvastatavad. Muu hulgas torkab paljude hindelehtede puhul silma, et ühel ja samal

hindamislehel on silmatorkav käekirjade erinevus või erinevused lahtrite täitmisel (ühes lahtris

x, teises linnuke). Samuti järeldub hindamislehtedelt, et toitude maitsmiseks/hindamiseks

andmisel ei eristatud, kes hindajatest on veganid, kes gluteeni- või kes laktoositalumatusega.

Hindamislehtedelt nähtub, et palju hindelehed on defektsed, esitatud hinded on vastuolulised

või on hindamise ajal tegeletud hoopis kõrvaliste tegevustega (trips-traps-trulli mängimine).

Paljud hindamislehed on vastuoluliselt või mitmeti mõistetavalt täidetud. Samuti on hindelehti,

kus on toidule antud halb hinne, kuid samas on kõrval kommentaar, et soolaga on hea. Samuti

on hindamislehti, mis on soditud, mitmeti mõistetavalt või ebaselgelt täidetud.

6)

Maitsmistestimisel rikuti ka EMK p 3.7 nõuet, mille kohaselt lepitakse maitsmistesti

täpne aeg kokku hankijaga ning sellest teavitatakse pakkujat vähemalt 30 kalendripäeva ette.

Kui hankija oleks kaebajale maitsmistestimise aja vastavalt EMK p-le 3.7 ette teatanud, oleks

kaebaja tahtnud seal kindlasti osaleda ja kohal viibida, teha ülevaatust ja kontrollida EMK

nõuete täitmist. Nõustuda ei saa VAKO otsuse p-s 10.4.3 esitatud järeldusega, et kuivõrd

hankija oli riigihangete registris 18.02.2021 ühe pakkuja küsimusele näidiste avamise kohta

vastates selgitanud, et pakkumuse vastavuse, sh näidiste vastavuse kontroll ei ole avalik

tegevus, ei ole hankija poolt EMK p 3.7 rikkumisel tähendust. Viidatud küsimus puudutas

toitude näidiste ülevaatamist, mitte maitsmistestimist või selle aega. Hankija selgitustega ei saa

muuta hanke alusdokumente.

7)

Kommivabrik OÜ pakutud toitude puhul tehti EMK järgne maitsmistestimine vaid 26

põhitoidule, kaebaja puhul aga 28 põhitoidule. Seega on hankija pakkumuste vastavuse

kontrollimisel ning hindamisel kaebajat ja Kommivabrik OÜ-d ebavõrdselt kohelnud.

6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata.

1) EMK p 4 ei näe ette, et maitsmiseks pakutakse kõiki pakkuja pakutavaid põhitoite. Kaebaja

pakutavatest maitsmistestil hinnangu saamiseks valitud põhitoitudest sai 11 põhitoitu ehk

rohkem kui 1/3 pakutud 28 põhitoidust keskmise hinde alla 5, mistõttu tuli kaebaja pakkumus

EMK p 4.2 kohaselt lugeda mittevastavaks.

2) Ebaõige on kaebaja väide, et toitude testimine on tehtud väiksema arvu inimestega, kui

sätestab EMK p 3.5. Iga toidu maitsmistestimisele oli kaasatud 30 inimest, nagu näeb ette EMK

p 3.5. Kaebaja pole põhjendanud, mis peaksid olema tuvastatavad konkreetsed isikud, kes on

toite maitsnud. Maitsmine toimus 10-liikmelistes gruppides nende toitude lõikes, mis olid

kantud hindamislehele. EMK ei näinud ette reeglit, et hindajaid oleks pidanud eristama lähtuvalt

3-21-996

4(14)

veganlusest või toidutalumatusest. Hindamislehel oli lubatud jätta lahter tühjaks, et välistada

suvalise hinde andmist põhjusel, et hindaja ei soovi või ei saa konkreetset toitu süüa. Testimise

korraldajad ei saa sundida maitsjaid kõiki toite sööma. Maitsja poolt toidu hindamata jätmine

ei mõjuta konkreetse toidu keskmist hinnet, küll aga mõjutab suvalise hinde panemine. Seega

on VAKO õigesti leidnud, et osalemine võib tähendada nii aktiivset kui ka passiivset

osavõtmist.

3) EMK p 3.7 kohaselt antakse pakkujatele vähemalt 30 päeva ette teada, mis ajaks nad peavad

oma näidispakid maitsmistestiks esitama. Kaebaja tõlgendus, nagu näeks EMK p 3.7 ette

pakkujate kutsumise maitsmistestile, on väär. Vastustaja edastas kõigile raamlepingu

partneritele 08.01.2021 riigihangete registri vahendusel teate koos nimekirjaga, millised

näidistoidupakid tuleb maitsmistesti tegemiseks esitada. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli

23.02.2021. Seega teavitati pakkujaid vähemalt 30 kalendripäeva ette. Hankija ei ole selgituse

andmisega alusdokumente muutnud. Vastustaja selgitas pakkumuste, sh näidiste vastavuse

kontrolli teostamist ehk EMK p-s 3.7 sätestatut.

4) Maitsmistest on juba oma loomult subjektiivne test, kuna inimeste eelistused ja maitsete

tajumine on erinevad. Selleks, et saada võimalikult objektiivne tulemus, mis täidaks eesmärki

– võimalikult suur hulk Kaitseväe ajateenijad ja tegevteenistujaid oleksid kuivtoidupakkide

komponentide maitsetega rahul ‒, on võetud valimisse võimalik suur hulk isikuid, kes hakkavad

minikonkursi esemeks olevaid toite tarbima. EMK p 3.6 järgi pidi hindamisel osalema kokku

ca 300 inimest. Maitsmistesti protokolli järgi osales testil kokku 298 ajateenijat ja

tegevteenistujat, kes valiti juhuslikult. Hindamised korraldati kolmes sessioonis ja igas

sessioonis olid mõlema pakkuja toidud (pakkujaga seostamata), mida maitses ligikaudu 100

inimest. Arvestades valimi suurust ja seda, et erinevatele inimestele maitsevad väga erinevad

toidud, on loomulik, et maitsjad on andnud samadele toitudele ka väga erinevaid hinnanguid

(1-st 9-ni). Põhjendatud ei ole kaebaja arvamus, et hindajad ei pruukinud aru saada, mis

kriteeriumidest lähtuvalt nad kuivtoite hindavad. Hindamisjuhiseks oli maitsmistesti protokollis

toodud „Hindamisleht“ – tabel, kus on toodud numbrid 1–9 koos iseloomustavate sõnadega

„ülimalt ebameeldivast“ „ülimalt meeldivani“, koos selgitusega, et maitsjal tuleb teha rist

vastava proovi kohta selle sõna juurde, mis maitsja arvates toitu kõige täpsemini iseloomustab.

Hindamise lihtsust arvestades on põhjendamatu väita, et ajateenijad ei saanud aru, milliste

kriteeriumide alusel toitusid hinnati.

5) Vastavalt raamlepingu tehnilise kirjelduse p-le 1.2.1 peab pakkuja olema suuteline

pakkuma vastava arvu (laktoosi- ja gluteenivabas toidupakis 8) erinevaid pearoogi igas paki

liigis. Lisaks on toodud, et pearoogade ristkasutus erinevates paki liikides on lubatud ainult

laktoosivabas ja gluteenivabas pakis tingimusel, et see oma näitajate poolest mõlemasse paki

liiki sobib (paki liigis endas ei või pearoog korduda). OÜ Kommivabrik esitas maitsmiseks 28

põhitoidu ratsiooni, kuid maitsmistestis oli märgitud 26 ratsiooni seetõttu, et kaks pearooga

kordus laktoosivabas ja gluteenivabas pakis ja nende maitsmist ei olnud mõistlik korraldada

eraldi proovina, korduvad toidud kodeeriti ühtse koodiga. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et

OÜ Kommivabrik esitas vaid 26 ratsiooni.

6) Seoses kohtuvaidlusega on maitsmistesti korraldanud ekspert üle vaadanud kõik

hindamislehed ning korrigeerinud tulemustabeleid. Maitsmistestide lõpptulemus korrektiivide

sisseviimise tagajärjel ei muutunud.

‒ Üks hindaja oli kandnud kahe toidu (koodidega 222 ja 792) tulemused ekslikult ühele reale.

Andmete sisestaja otsustas paremalt vasakule lugemise loogikale tuginedes seostada hinde 2

koodiga 222 ja hinde 6 koodiga 792. Nõustuda tuleb, et selline valiku tegemine ei pruugi olla

tõene ja õigem oleks arvestada mõlemale tootele hindeks 6 või jätta hinne üldse arvestamata ja

3-21-996

5(14)

leida keskmine tulemus 29 osaleja pealt. Mõlema stsenaariumi korral jääks toidu koodiga 222

hinne endiselt alla 5.

‒ Andmete ülevaatamisel selgus, et toidugrupi puhul, kuhu kuulus toit koodiga 236, tehti

ekslikult 31 hindamist. Andmete sisestaja jättis omal valikul pakis viimasena asunud

hindamislehe tabelist välja. Kuna aga hindamislehtedel puudub ajaline märgis, siis puudub

objektiivne viis jätta üks lehtedest tulemuste arvestamisel kõrvale ning keskmised hinded oleks

korrektne arvutada lähtudes 31-st osalejast. Lisaks oli selle grupi puhul üks hindamisleht

sisestatud topelt. Korrigeeritud tulemus toidule nr 236, kasutades 31 kogutud hindamislehte, on

4,9 ehk jäi tulemuste korrigeerimise järel muutumatuks.

‒ Toidu koodiga 253 puhul oli andmete sisestaja inimliku eksimuse tõttu sisestanud tabelisse

vale numbri. Tulemuse korrigeerimine ei mõjuta lõpptulemust – toote meeldivushinne (enne

4,1, nüüd 4,2) on endiselt alla 5.

‒ Mitmel juhul on hindajad oma otsuseid testimise käigus muutnud, sh nähtub see kaebaja

viidatud hindamislehtedelt, mis puudutavad toitu koodiga 281. Kõikidel juhtudel on siiski

selgelt eristatav, milline on maha tõmmatud valik ja milline on uus, muudetud valik. Hindajatel

ei olnud keelatud oma otsuseid muuta ning muudatused võeti andmete analüüsimisel arvesse.

7) Kaebaja pole põhjendanud, mis peaksid olema tuvastatavad konkreetsed isikud, kes on toite

maitsnud. EMK p 3.5 kohaselt oli tingimuseks, et iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt

30 inimest, kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. Nii ka tehti.

Valitud isikutele anti hindamislehed. Maitsmine toimus kümnestes gruppides toitude lõikes, mis

olid hindamislehele kantud. Maitsmistesti tegemine anonüümselt pigem tagab hindamis-

tulemuste usaldusväärsuse. Kui mõni hindaja hindamislehel trips-traps-trulli mängis või toidule

kommetaare lisas, ei muuda see hindamist läbipaistmatuks ega kontrollimatuks.

7. OÜ Kommivabrik palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

EMK p 3.5 järgi pidi maitsmistestil iga komponendi hindamisel osalema vähemalt 30

inimest. Nimetatud sättest tuleneb, et komponendi hindamisel peab osalema 30 inimest, mitte

aga ei pea iga komponenti hindama 30 inimest, nagu väidab kaebaja. Seega, kui iga komponenti

pakuti maitsmiseks 30 osalejale, osales 30 inimest selle komponendi maitsmisel. Inimene

hindab toitu mitte ainult maitsemeelega, vaid organoleptiliselt – lisaks maitsele hinnatakse ka

toidu värvust, lõhna ja väljanägemist. Kui pakutava toidu väljanägemine, värvus või lõhn on

inimesele vastuvõetamatud, siis maitsmiseni ei jõuta. Vastustajal polnud alust sundida kedagi

maitsma toitu, mida ta mingil põhjusel ei saanud, ei tahtnud või ei suutnud süüa. Asjaolu, et

mõni hindaja ei andnud mõnedele komponentidele hinnet, ei tähenda, et hindaja ei oleks

hindamisel osalenud. Samas ka juhul, kui hindajad, kes hinnet ei andnud, oleks andnud omalt

poolt tootele maksimaalsed 9 punkti, ei oleks ikkagi ükski toode, mille keskmine hinne jäi alla

5, ületanud kvalifitseerimislävendit. Kaebaja väljatoodud toitude koodidega 236, 253, 281 ja

222 puhul ei ole hankija teinud hindamisel vigu, mis mõjutaks hankija vaidlustatud otsuse

õiguspärasust.

2)

Hindamisreeglid olid kirjas hanke tingimustes ja sõlmitud raamlepingus. Kui kaebajale

need ei sobinud, oleks ta pidanud vaidlustama hanketingimusi või keelduma raamlepingu

sõlmimisest. Kaebaja ei ole riigihanke alusdokumente vaidlustanud.

3)

Hindamisel võeti aluseks näidistena tarnitud põhitoidukorrad, mitte kogupakkumuses

esitatud tooted. Pakkujaid pole ebavõrdselt koheldud. OÜ Kommivabrik esitas maitsmiseks 28

ratsiooni, millest laktoosivaba ja gluteenivaba ratsioonide pearoad kattusid. Selline kattuvus oli

hanketingimuste järgi lubatav.

3-21-996

6(14)

4)

Pakkujate osalemist testimisel ei näinud EMK ette. Pakkujate viibimine maitsmistestil

võinuks potentsiaalselt tuua kaasa maitsjate mõjutamise. Hankija on täitnud EMK p-s 3.7

sätestatud nõude teavitada pakkujaid maitsmistesti jaoks toodete tarnimise ajast vähemalt 30

päeva ette.

5)

Asjakohatu on kaebaja väide, et noored ajateenijad ei pruukinud aru saada, mis

kriteeriumidest lähtuvalt nad kuivtoite hindavad. Ainuüksi ajateenistuse kontekst ning

kuivtoidu pakend ja kuivtoidu välimus on indikatsioon, et ei hinnata universaalset toiduelamust.

8. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt OÜ Kommivabrik kasuks välja menetluskulu katteks 6000 eurot.

1)

EMK p-st 4.2 tuleneb, et kui pakkuja pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1/3 saab

keskmise hinde alla 5, loetakse pakkumus mittevastavaks. Kaebaja leiab, et kuna ta pakkus

konkursil 50 põhitoitu, tähendaks 1/3 sellest 16,6 põhitoitu. Kaebaja käsitus on ebaõige. EMK

p-s 4 on sätestatud, kuidas leitakse maitsmistesti komponentide arv: hommikusöögi puhul

valitakse pakutud 8 ratsioonist 4 ratsiooni tooteid; tava lõunasöök/õhtusöök puhul 18 pakutud

ratsioonist 12 ratsiooni; gluteenivaba, laktoosivaba ja taimetoidu puhul igast pakutud 8

ratsioonist 4 ratsiooni. Seega kokku hinnati maitsmistestil 28 toitu (4+12+4+4+4=28). EMK

p-s 4.2 peetakse silmas komponente (toite), mis on välja toodud p-s 4 ja mida tegelikult

maitsmistestil on proovitud. Tõlgendus, et arvesse tuleb võtta ka põhitoite, mida ei testitud, on

ebaloogiline ning see ei tulene ka EMK sõnastusest ega selle üldisest mõttest. 28 toidu puhul

tuleb EMK p 4.2 alusel künniseks pidada 10 komponenti, mitte 9, nagu on leidnud vastustaja.

Kuna maitsmistestimisel osalenud 28-st kaebaja pakutud põhitoidust 11 sai keskmise hinde alla

5, oli hankija otsus EMK p 4.2 kohaldamisel õiguspärane.

2)

EMK p 3.5 kohaselt osaleb iga komponendi hindamisel vähemalt 30 inimest, kes

valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. EMK p 3.9 järgi on maitsmistesti

eesmärgiks saada mõõde, mil määral hinnatav komponent meeldib või ei meeldi hindajatele.

Selleks kasutatakse 9-punktilist hedoonilist skaalat (9 – ülimalt meeldiv; 1 – ülimalt

ebameeldiv). EMK p 3.5 esimest poolt (iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30

inimest) võib keeleliselt sisustada kahel moel: esiteks selliselt, et iga toitu tuleb pakkuda

vähemalt 30-le inimesele ning teiseks selliselt, et iga komponent peab saama 30 hinnangut.

Punkti teine pool (kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast) viitab siiski

sellele, et arv 30 käib valimi suuruse kohta, mitte ei ole tahetud kehtestada spetsiifilist künnist

iga toidu hindamisele. Kui EMK p-le 3.5 oleks antud teistsugune tõlgendus, pidanuks see

sõnaselgelt EMK-st tulenema. EMK p 3.5 eesmärgiks on, et toitude maitse hindamine, mis on

üsnagi subjektiivne, annaks siiski piisavalt representatiivse tulemuse, mille põhjal järeldada, et

hangitavaid toidud oleksid ajateenijatele meeltmööda. Saadud tulemused, kus mõne toidu puhul

oli hinnangu andjaid alla 30 (toitudel koodidega 253, 271, 274 oli 29 hindajat ja toidul koodiga

394 oli 27 hindajat), on erinevus valimi ideaalsuurusest vähene ega mõjuta tulemuste

esinduslikkust. Oluline on ka see, et hindamise kord oli mõlema pakkuja jaoks ühetaoline ega

andnud kummalegi neist eelist. Ka ei mõjutanud hinnangu andmata jätmine kummagi pakkuja

toitudele antavat keskmist hinnet.

3)

Tunnistaja SR (AS TFTAK tootearenduse ja sensoorika suunajuht, maitsetestide

korraldaja) kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli maitsmistest kohapeal korraldatud selliselt,

et kõik tooted olid jaotatud 30-sse gruppi ning toidu hindajad 10-liikmelistesse gruppidesse. Iga

10-liikmelist gruppi teenindas kaks AS TFTAK töötajat. Hindepunktide andmata jätmise osas

instrueeriti hindajad, et kui on mingi toode, mida testijad tervislikel põhjustel või isiklikest

eelistustest lähtuvalt ei söö, siis oli lubatud jätta see toit hindamata. Eesmärgiks oli, et kui isikud

mingit konkreetset toodet ei söö, siis ei annaks nad toidule halba hinnet, mis ei peegeldaks

konkreetse toidu maitseomadusi, vaid kajastaks konkreetse isiku maitse-eelistust. Sellisele

3-21-996

7(14)

hindamiskorraldusele, mis oli ühetaoline mõlema pakkuja jaoks, ei ole põhjust midagi ette

heita. Nõustuda tuleb vastustajaga, et püüd sundida kõiki testijaid kõiki toite maitsma ja

hindama, võinuks viia maitsmistesti tulemuste moonutamiseni. Arutluskäik aktiivsest ja

passiivsest toidu maitsmisest ei ole relevantne, kuna toitudele, mida konkreetne isik ei söönud,

oli võimalik jätta hinnang andmata. Seda võimalust vähestel juhtudel ka kasutati. Puudub

põhjus eeldada, et maitsmistestil osalejad andsid toitudele suvalisi hindeid. Kuna mõõdeti

konkreetsete isikute maitseelamusi, pole selliste testide tulemused tagantjärele verifitseeritavad

ega kontrollitavad. Tulemuste usaldusväärsuse tagab see, et testid on korraldanud sõltumatu

ning valdkonnas ekspertteadmisi omav AS TFTAK. Seega pole kaebaja etteheited testimise

läbipaistmatusele ja kontrollimatusele põhjendatud. Hanke alusdokumendid ei näinud ette, et

hindamislehed tuleb täita nimeliselt. Ka ei näinud hanke alusdokumendid ette, et toitude

maitsmisel tuleb eraldi testid teha veganitele ning gluteeni- või laktoositalumatusega

inimestele. Maitsjatel oli õigus jätta hindamata toidud, mida nad tervislikel või muudel

põhjustel ei söönud. Selline maitsmistesti korraldus ei saanud kaebajat negatiivselt mõjutada.

4)

Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid (sh hindamislehed ja tunnistaja ütlused), mis

tingiksid vajaduse korrigeerida algset hankija otsust või VAKO otsust.

Komponenti nr 222 hõlmaval hindamislehel nr 2 on hindaja teinud 2 kannet komponendile 792

(eelmisel real) ja jätnud tegemata kande komponendile 222. Tunnistaja selgituste kohaselt

tõlgendas andmete sisestaja hinde 6 kuuluvaks komponendile 792 ja hinde 2 komponendile

222. Hankija möönab, et selline otsus ei pruukinud olla õige. Hankija on välja toonud, et kui

tõsta hinded vastupidiseks, on toote 222 keskmine hinne 4,9. Kui jätta tootele 222

meeldivushinne määramata ja arvutada keskmine 29 inimese arvamuse pealt, siis on toote

keskmine hinne samuti 4,9. Seega ei mõjutaks muudatused tulemust, st komponent nr 222 jääb

alla viie punkti künnise. Olukorras, kus komponendi nr 222 lahter on jäänud tühjaks, ei saa

sellele eelduslikult omistada hinnet 9, nagu on teinud kaebaja, vaid pigem tuleks hinne jätta

üldse arvesse võtmata.

Komponendi nr 236 puhul tehti tunnistaja ütluste kohaselt ekslikult 31 hindamist. Andmete

sisestaja jättis tunnistaja kinnitusel omal valikul pakis viimasena asunud hindamislehe tabelist

välja. Kuna aga hindamislehtedel puudub ajaline märgis, siis puudub objektiivne viis jätta üks

hindamislehtedest arvestamata ja keskmised hinded oleks hankija arvates korrektne arvutada

lähtudes 31-st osalejast. Lisaks on hankija välja toonud, et ekslikult oli selle grupi puhul läinud

topelt sisestamisele üks lehtedest ja üks leht jäi täiendavalt kõrvale. Tulemuste korrigeerimise

järel jäi komponendi keskmine hinne (4,9) muutumatuks.

Tunnistaja selgituste kohaselt oli andmete sisestaja komponendi nr 253 puhul inimliku

eksimuse tõttu sisestanud tabelisse vale numbri (5 asemel 1). Tulemuse korrigeerimine ei

mõjuta lõpptulemust – toote meeldivushinne on endiselt alla 5.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et komponendi nr 281 puhul on hindamislehel nr 1

hindaja märkinud nii 5 punkti kui ka 4 punkti, kuid hankija on koondtabelisse võtnud nendest

halvema hinde (4). Hindaja on arusaadavalt parandanud hinnangu 5 hinnanguks 4. Sarnaselt on

hindamislehel nr 8 parandatud komponendi nr 281 puhul hinne 6 hindeks 5 ning keskmise

tulemuse leidmisel on hankija õigesti arvestanud hindega 5. Kõikidel kaebaja osundatud

juhtudel on selgelt eristatav, milline on maha tõmmatud valik ja milline uus, muudetud valik.

Hindajatel ei olnud keelatud oma otsuseid muuta ja need muudatused võeti andmete

analüüsimisel arvesse. Hankija ei ole punktide arvestamisel eksinud.

Kohtule pole esitatud tõendeid, mis annaks alust arvata, et hindamislehti on püütud võltsida või

on sama lehte täitnud mitu erinevat isikut ning seada kahtluse alla AS TFTAK pädevus või

sõltumatus. Ka asjaolu, et mõnelt hindamislehelt nähtub, et hindajad on tegelenud kõrvaliste

tegevustega (trips-traps-trulli mängimine), ei viita sellele, et maitsmistesti tulemused ei ole

3-21-996

8(14)

usaldusväärsed. Kõik juhtumid, millele kaebaja viitas, on üle kontrollitud ning tulemusi on

korrigeeritud. Tulemuste korrigeerimine ei mõjutanud hanke lõpptulemust.

5)

VAKO on õigesti leidnud, et kuna EMK-s ei ole sätestatud, et pakkujad osalevad

maitsmistestimisel, puudub neile testimise aja teatavaks tegemisel igasugune mõte. EMK p 3.7

sõnastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, mida on selle punkti all silmas peetud, kuid ühegi

võimaliku tõlgenduse puhul ei ole EMK p-st 3.7 võimalik tuletada pakkujate õigust viibida

maitsmistestimise juures. Seetõttu ei ole oluline, milline tähendus omistada hankija ja pakkujate

teabevahetusele.

6)

Esineb võrdse kohtlemise põhimõtte riive seoses sellega, et maitsmistestil osales 28

kaebaja toodet ning 26 kolmanda isiku toodet, kuid tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumisega. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et mõlemad pakkujad peavad maitsmistestil

olema võrdses olukorras, st mõlema pakkuja puhul peaks maitsmistestil osalema ühesugune arv

toite. Hankija on selgitanud, et OÜ-l Kommivabrik oli maitsmistestis märgitud 26 pearooga

seetõttu, et kaks pearooga kordus laktoosivabas ja gluteenivabas pakis ja nende maitsmist ei

olnud mõistlik korraldada eraldi proovina. Kohtule arusaadavalt ei reguleeri hankija viidatud

raamlepingu tehnilise kirjelduse p 1.2.1 maitsmistesti korraldamist, vaid sätestab pearoogade

ristkasutuse võimalused erinevates toitude kategooriates. Mõlemad pakkujad pidanuks olema

ka näiliselt samas olukorras. Võrdse kohtlemise põhimõtte riive siiski ei vii praegusel juhul

kaebuse rahuldamiseni. Esiteks pole toitude erinev arv testimisel viinud pakkujate ebavõrdsele

kohtlemisele ‒ 1/3 künnis arvutatakse lähtuvalt põhitoitude arvust, ning see on hankija arvutuste

kohaselt eelise andnud tegelikult kaebajale. Hoolimata erinevast põhitoitude arvust on hankija

1/3 künniseks mõlema pakkuja puhul pidanud 9 toitu, kuigi kaebaja puhul pidanuks see olema

10. Teiseks on kolmanda isiku edumaa kaebaja ees piisavalt suur – tarbijakatse protokolli

kohaselt said üksnes 5 kolmanda isiku toitu keskmise hinde alla 5, mistõttu poleks ka kahe

täiendava põhitoidu lisandumine saanud kuidagi väärata kolmanda isiku pakkumuse vastavust

EMK p-le 4.2. Kohtupraktika järgi ei too riigihankemenetluses tehtud viga kaasa hankija

otsuste kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse

otsustamist sisuliselt (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-23-13, p 26). Erisus, mis ilmnes

kaebaja ja kolmanda isiku toitude hindamises, ei saanud mõjutada küsimuse otsustamist

sisuliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. 365JP OÜ palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 30.07.2021) tühistada halduskohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on vääralt tõlgendanud EMK p 3 nõudeid maitsmistestimisele ning vääralt

leidnud, et EMK järgi ei pea iga testitavat toitu hindama vähemalt 30 inimest. Mitmeid kaebaja

esitatud toitudest – kokku 16 toitu, neist 7 põhitoidud – ei hinnanud vähemalt 30 inimest. Kohus

on ebaõigesti järeldanud, et EMK p-st 3 ei tulene nõuet selle kohta, mitu inimest peab iga toitu

maitsma ja hindama ning pole nõutav, et iga toitu peaks hindama vähemalt 30 inimest. EMK

p-st 3 tuleneb selgelt ja arusaadavalt, et iga testitavat toitu peab hindama vähemalt 30 inimest

ning iga testitav toit peab saama vähemalt 30 hindamist 9-punktilisel skaalal (EMK p-d 3.5 ja

3.9). Toidu maitsetestimiseks ja -hindamiseks on olemuslik ja möödaspääsmatu, et iga hindaja

maitseb seda toitu. Pelgalt testimise juures viibimine ning visuaalne pilguheit toidule ilma

hindamislehte täitmata ei ole käsitatav toidu maitsmishindamisena. Passiivne osalemine ei ole

võimalik ja on ka vastuolus EMK maitsmistesti reeglite ning maitsmistestimise olemuse ja

eesmärgiga.

3-21-996

9(14)

2)

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et puudulik (väiksem kui 30) hindamiste arv 7

põhitoidu puhul ei mõjutanud põhitoitude keskmist hinnet. Need toidud, millel oli vähem kui

30 hindamist, tuleb hankijal uuesti maitsetestida või jätta need EMK p 4.2 järgsest arvestusest

täielikult välja. Hankija, VAKO ega kohus ei saa puuduvaid hindamisi tagantjärele asendada

ega hakata hindamistulemust teisendama, võttes arvesse olemasolevaid hindamisi, mida on

nõutust vähem.

3)

Ekslik ja vastuolus EMK p 3 sätetega on halduskohtu järeldus, et hindaja ei pidanud kõiki

talle maitsetestimiseks antud toite maitsma ja hindama ning võis toidu soovi korral maitsmata

ja hindamislehe täitmata jätta. Ka hindamislehtedel ei olnud sellist võimalust ette nähtud. Osade

toitude hindamata jätmise võimaldamine testimisel (hankija selgitus hindajatele, et

maitsetestimiseks hindajale antud toite ei pea üldse hindama, kui ei soovi, või võib

hindamislehe täitmata jätta) on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke

üldpõhimõtetega, kui pärast pakkumuste esitamist asub hankija alusdokumentides sätestatud

tingimusi muutma või täiendama. Lisaks ei ole hindamislehtede ega muude tõendite põhjal

võimalik veenduda, et toidud oleksid jäetud hindamata seetõttu, et hindaja seda toitu ei söö ja

soovis jätta toidule halva hinde panemata. Samamoodi pole kontrollitav, milline hulk

hindajatest maitses neile maitsetestimiseks antud toitu ja andis toidule halva hinde seetõttu, et

nad seda toitu ei söö või see neile põhimõtteliselt ei meeldi. Nt juhtumid, kus veganid maitsesid

liha või kala sisaldavaid toitusid, millisel juhul on negatiivne hinne toidule ette

programmeeritud, sõltumata sellest, kui hea on toidu maitse.

4)

Halduskohus tõlgendas vääralt EMK p 4.2. Kaebaja esitas minikonkursile kokku 50

põhitoitu, nagu on ette nähtud minikonkursi aluseks oleva raamlepingu tehnilises kirjelduses.

Maitsmishindamisel osales neist 28 põhitoitu ehk 56% pakutavatest põhitoitutest. EMK p 4.2

järgse arvestuse aluseks tuleb võtta pakutavate põhitoitute koguarv 50, mitte üksnes testimisele

antud põhitoitude arv. 1/3 kaebaja pakutud 50 põhitoidust on 16,6. Pakkumuse

tagasilükkamiseks EMK p 4.2 alusel oleks kaebaja pakutud põhitoitudest pidanud saama

keskmise hinde alla 5 vähemalt 17 põhitoitu. Ebaloogiline on EMK p-i 4.2 tõlgendada selliselt,

et pakkumus lükatakse tagasi juba juhul, kui 1/3 testitud põhitoitudest saab keskmise hinde alla

5. Ehk kuigi lepinguga võidakse tellida ja tarnida 50 erinevat põhitoitu, siis lükatakse pakkumus

tagasi üksnes juhuhindajate maitsetestitud põhitoitude keskmise hinde alusel. Muu hulgas on

võimalik, et põhitoitusid, mis said juhuhindajate testimisel kehva hinde, hankelepinguga üldse

ei tellita ning tellitakse neid põhitoite, mida ei ole üldse hindamiseks esitatud.

5)

Vastavalt EMK p-le 3.4 pidi toitude maitsetestimine toimuma pimetestina. See tähendab,

et toidu hindajatele ei avaldata ja nad ei tohi teada, mis toitu nad maitsevad ja hindavad. Selliselt

ei tohtinuks hindajad tulenevalt EMK p-st 3.4 üldse teada, mis toitu talle hindamiseks antakse.

Tunnistaja SR ütluste kohaselt anti hindajatele toite maitsmiseks originaalpakenditest, kust iga

hindaja tõstis endale toitu ning hindajatel oli võimalik küsida ja saada teada, mis toitu nad

maitsevad. Seega rikuti pimetesti nõuet. Halduskohus ei ole SR ütlustest ilmnenud rikkumisele

mingit tähelepanu pööranud.

6)

Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu järgmiste seisukohtadega: vead hindelehtede tulemuste

arvestamisel ja käsitlemisel on ebaolulised ega tingi vajadust korrigeerida 29.03.2021 otsuseid

või VAKO otsust; hankija ei rikkunud EMK p-i 3.7; pakkujate ebavõrdne kohtlemine toitude

maitsmistestimisel ei oma sisulist tähendust. Selles osas jääb kaebaja halduskohtus esitatud

seisukohtade juurde.

7)

Kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu on ülemäärane ja põhjendamatu,

arvestades, et oluline osa kolmanda isiku menetluskuludest puudutab esialgse õiguskaitse

määruse peale esitatud määruskaebust ja esialgse õiguskaitse tühistamise taotlust, mis mõlemad

3-21-996

10(14)

jäeti rahuldamata. Lisaks tuleb arvestada, et kolmanda isiku seaduslik esindaja Priit Kotkas on

hariduselt jurist, on muu hulgas tegutsenud advokaadina ning on õigusvaidluste pidamises väga

kogenud isik. VAKO menetluses esindas kolmandat isikut tema seaduslik esindaja ning ka

halduskohtu istungil esindas kolmandat isikut peamiselt P. Kotkas, mitte lepinguline esindaja.

10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta

see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

EMK p-s 3.5 sätestatud nõudest ei tulene, et iga toitu peab kindlasti hindama (maitsma)

30 inimest. Iga toidu maitsmistestimisele oli kaasatud 30 inimest, nagu EMK nõue ette nägi.

Vastavalt EMK p-le 3.9 oli maitsmistesti eesmärgiks saada mõõde, mil määral hinnatav

komponent hindajatele meeldib või ei meeldi. Hindamislehel oli lubatud jätta hindajal lahter

tühjaks, et välistada suvalise hinde panemist põhjusel, et hindaja mõnda toitu ei söö või ei saa

süüa. Testi korraldajad ei saa sundida hindajaid kõiki toite sööma. Maitsja poolt toidu

hindamata jätmine ei mõjuta konkreetse toidu keskmist hinnet, küll aga oleks seda mõjutanud

suvalise hinde panemine. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et hankija ei ole EMK

nõudeid rikkunud.

2)

Kaebaja on esmakordselt apellatsioonkaebuses esitanud oma arusaama EMK p-s 3.4

sätestatud pimetesti nõudest. Halduskohtule esitatud kaebuses ega kohtuistungil kaebaja EMK

p 3.4 rikkumise väidet ei esitanud. Õige ei ole kaebaja väide, et EMK p 3.4 rikkumist tõendavad

tunnistaja SR kohtuistungil antud ütlused. Pimetesti mõte on see, et toidu hindajad ei teaks,

missuguse pakkuja toitu nad maitsevad. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud tunnistaja

laused kontekstist välja võetuna ja andud neile teistsuguse tähenduse, kui need istungil esitati.

Hindamise kord oli mõlema pakkuja jaoks ühetaoline ega andnud kummalegi neist eelist.

3)

Halduskohus on õigesti leidnud, et EMK p-s 4.2 peetakse silmas komponente (toite), mis

on välja toodud EMK p-s 4 ja mida tegelikult maitsmistestil on proovitud. Kaebaja p 4.2

tõlgendus on meelevaldne ega arvesta EMK-d tervikuna. EMK p-s 4 on fikseeritud, kuidas

hinnangute saamiseks ratsioonid välja valiti ja sellest tulenevalt ei olnud ette nähtud, et

maitsmiseks pakutakse kõiki pakkuja pakutavaid põhitoite.

11. OÜ Kommivabrik palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse ning tuleb HKMS

§ 190 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 182 nõuetele.

Apellatsioonkaebuses on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et halduskohus on asja lahendamisel

vääralt kohaldanud materiaalõigust ja minikonkursi alusdokumentide tingimusi ning rikkunud

kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, millist õigusnormi on

halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või

ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või

ebapiisav tuvastamine seisneb (HKMS § 182 lg 1 p 5).

2)

Halduskohus on õigesti leidnud, et EMK p-s 3.5 nimetatud arv 30 käib valimi suuruse

kohta ning tahetud ei ole kehtestada spetsiifilist künnist iga toidu hindamisele. Puudub õiguslik

alus, millele tuginedes saaks riigihankemenetluses sundida kedagi maitsma toitu, mida ta mingil

põhjusel ei saa, ei taha või ei suuda süüa.

3)

Halduskohus on õigesti leidnud, et EMK p-s 4.2 peetakse silmas komponente (toite), mis

on välja toodud p-s 4 ja mida maitsmistestil tegelikult prooviti.

4)

Kaebaja väitel selgus halduskohtu istungil tunnistaja SR ütlustest EMK p-s 3.4 sätestatud

pimetesti nõude rikkumine, kuid kaebaja seda asjaolu halduskohtu istungil välja ei toonud.

Kaebaja väide EMK p 3.4 rikkumise kohta on paljasõnaline. SR ütles kohtuistungil, et maitsjad

3-21-996

11(14)

ei teadnud, mida nad söövad ja neile ei öeldud, millega on tegu. Pimetesti nõue EMK kohaselt

tähendab seda, et maitsjad ei tohi teada, millise pakkuja toitu nad maitsevad.

5)

Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ka

menetluskulude osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kolmas isik on taotlenud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 190 alusel,

leides, et apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 182 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele. Nimetatud

sätte kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses esitada selle põhjendus, märkides ära, millist

õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus

ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu

ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse

tagastamine või läbi vaatamata jätmine on lubatav vaid juhul, kui apellatsioonkaebuses esinev

puudus takistab menetlust (HKMS § 187 lg 4). Apellatsioonkaebuses selliseid puuduseid ei

esine. Apellatsioonkaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja § 182 lg-tes 1 ja 3 toodud nõuetele.

Kaebaja apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on hankija vaidlustatud otsused vastuolus

hanke alusdokumentide (eelkõige EMK) ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega (läbipaistvus,

kontrollitavus, võrdne kohtlemine) ning kaebust rahuldamata jättes on halduskohus kaebaja

arvates seega nimetatud üldpõhimõtteid ebaõigesti kohaldanud. Samuti on selge, milliste

faktiliste asjaolude ja tõendamisküsimuste osas on menetlusosalistel vaidlus, mis tuleb kohtul

lahendada. Lähtudes põhimõttest, et õigust mõistab kohus, samuti uurimispõhimõttest, ei ole

halduskohtumenetluses määravat tähendust sellel, et menetlusosaline oskaks oma positsioone

õiguslikult korrektselt kvalifitseerida. Kohtu ette toodu on piisav selleks, et apellatsiooni korras

kontrollida halduskohtu otsuse seaduslikkust. Seega ei ole kolmanda isiku taotlus jätta

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

14. Kaebaja on esmakordselt apellatsioonkaebuses esitanud väite EMK p-s 3.4 sätestatud

pimetesti nõude rikkumise kohta (vaidlustuses viitas kaebaja EMK p 3.4 rikkumisele

valmistamisjuhendi eiramise osas). Selle väite tõendamiseks esitas kaebaja 30.07.2021

menetlusdokumendis kolm fotot – foto A ühe kaebaja pakutud toote etiketist ning fotod B sama

toote pakendist avatud kujul. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on tõenditega HKMS § 56

lg 1 mõttes, täpsemalt dokumentaalsete tõenditega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg

1). Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata

mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või

kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust

pidada pahauskseks (HKMS § 198 lg 2 p 3). Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab

menetlusosaline põhistama (HKMS § 198 lg 3 esimene lause). Kaebaja väidetest järeldub, et

talle sai EMK p-s 3.4 sätestatud nõude rikkumine teatavaks alles halduskohtu istungil tunnistaja

SR ütlustest, et toidud anti hindajatele originaalpakendites. Täiendavate tõendite tagastamiseks

puudub alus ning ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

15. AS TFTAK tarbijakatse protokolli kohaselt kodeeriti kõik proovid eelnevalt kolmekohaliste

koodidega, mis olid kantud hindamislehtedele. Külmad toidud, mis ei vajanud täiendavat

ettevalmistamist, serveeriti ühekordsetes plastkaussides. Ettevalmistamist vajavad toidud

3-21-996

12(14)

serveeriti kohe pärast valmistamist pakist, kust osalejad tõstsid endale umbes 1 spl proovi. SR

(AS TFTAK) 09.06.2021 kirjaliku selgituse kohaselt valmistati kõik pearoogade proovid ette

vastavalt juhistele ning serveeriti hindajatele ühispakendist, et tagada võimalikult õige toidu

temperatuur. SR selgitas halduskohtu istungil, et toidud olid originaalpakendites; hindajatele ei

öeldud eraldi, millega oli tegemist, kuid pole välistatud, et teatud pakenditelt oli võimalik seda

tuvastada (helisalvestis 15:06:28–15:07:05). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistaja

ütlustest järeldada, et hindajatele oli nähtav kogu toote info, sh pakkuja nimi. Kaebaja ei

juhtinud halduskohtu istungil kohtu tähelepanu EMK p 3.4 võimalikule rikkumisele, mistõttu

ei ole põhjust heita halduskohtule ette EMK p 3.4 võimaliku rikkumise käsitlemata jätmist.

Toidu põhikomponendid võisid hindajad ära arvata maitsmise teel ning samuti on toidu

maitsmistestimise puhul ilmne vajadus anda hindajatele teavet koostise, sh allergeenide kohta.

Üksnes toidu koostisosade avaldamist ei ole põhjust pidada pimetesti nõude rikkumiseks. EMK

p-s 3.4 sätestatud pimetesti nõude eesmärk on tagada võimalikult suurel määral toote

maitseomadustest, mitte kõrvalistest asjaoludest ja hindajate eelarvamustest lähtuv hindamine.

Kaebaja esitatud fotol A nähtuval etiketil on märgitud toote importijana 365JP OÜ. Pakendist

tehtud fotodelt (B) ei ole tuvastatav kogu etiketile kantud tekst (sh importija või tootja nimi),

kuid on selgelt näha, et pakendi etiketil olev tekst on teistsuguse paigutusega kui fotol A

kajastuva etiketi tekst, s.o kaebajal on etiketist vähemalt kaks versiooni ning pole selge, kas

mõlemad on sama sisuga. Seetõttu pole välistatud, et maitsmistestile esitatud pakenditel olid

fotol A kajastuvast etiketist erinevad etiketid. Järelikult ei tõenda kaebaja esitatud fotod seda,

et maitsmiseks esitatud toodete pakenditel oli sama info, mis fotodel. Isegi kui

maitsmistestimisele esitatud etiketid olid sama sisuga, mis fotol A nähtuv etikett, puudub alus

arvata, et kogu etiketile kantud teave, sh pakkuja nimi, oli maitsjatele nähtav (st see ei olnud

näiteks kinni kaetud).

Asjas kogutud tõendite põhjal ei nähtu ringkonnakohtule, et maitsetesti tegemisel oleks rikutud

EMK p-s 3.4 sätestatud pimetesti nõuet määral, mis võinuks mõjutada maitsetesti tulemusi.

16. EMK p 3.5 kohaselt osaleb maitsmistestil iga komponendi hindamisel vähemalt 30 inimest,

kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. AS TFTAK poolt läbi viidud

tarbijakatse protokolli järgi osales iga komponendi hindamisel 27 kuni 30 inimest, kes valiti

juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. Hindamislehtede koostamisel lähtuti sellest,

et iga tarbijagrupp saaks hinnata 4–6 põhitoitu ja 2–4 külmtoitu ning igas grupis oleks mõlema

pakkuja komponente. Igal tarbijal tuli kokku maitsta ning hinnata 8 komponenti. Kaebaja

hindepunktide tabelist nähtub, et põhitoitudele koodidega 226, 253, 258, 271 ja 274 on hinde

andnud 29 inimest ja põhitoit koodiga 394 on saanud 27 hinnangut. Kaebaja hinnangul on

rikutud EMK p-s 3.5 sätestatud nõuet, sest iga komponendi hindamisel ei osalenud vähemalt

30 inimest.

Ringkonnakohtule nähtub, et igas grupis oli vähemalt 30 inimest, kes täitsid vastava hulga

hindamislehti ja kellest igaühele pakuti maitsmiseks 8 toitu, kuid mõne komponendi puhul on

hindamislehel jäetud hinnang andmata. Hankija on selgitanud, et hindajatele oli antud võimalus

jätta hindamisleht mõne toote (komponendi) puhul tühjaks. SR 09.06.2021 seletuskirja kohaselt

lubati hindajatel jätta proov hindamata, kui see sisaldas komponente, mida nad tavaelus ei tarbi

kas eelistuse tõttu või tervislikel põhjustel, et välistada negatiivseid hindeid, mis ei peegeldaks

toidu kvaliteeti enda kategoorias. Sama kinnitas SR ka halduskohtu istungil (helisalvestis

14:52:10–14:52:44). EMK ei reguleeri maitsetesti korraldamise täpsemat korda, sh toidu

maitsmata jätmise küsimust, mistõttu ei saa hankija ja tunnistaja kirjeldatud korraldust pidada

EMK-ga vastuolus olevaks ega hanke tingimuste muutmiseks. Ei saa eeldada, et EMK

reguleeriks ammendavalt kõik elulised situatsioonid, mis võivad ette tulla. Praegusel juhul on

3-21-996

13(14)

oluline, et kaebaja ja kolmanda isiku toitude maitsmine toimus samadel tingimustel ning seega

pole selles osas võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et EMK p 3.5 tuleb mõista selliselt, et hindamisel

osaleb vähemalt 30 inimest, kuid iga komponent ei pea tingimata saama 30 hinnangut. Isegi kui

tõlgendada EMK p 3.5 selliselt, nagu tõlgendab kaebaja, ei mõjuta üksikute hinnangute

puudumine tulemuste esinduslikkust ning seda ei ole põhjust pidada oluliseks kõrvalekaldeks

minikonkursi korrast. Maitsmistesti eesmärgiks oli selgitada välja, kas pakutav komponent saab

hindajatelt positiivse tagasiside ning mil määral see hindajatele meeldib või ei meeldi (EMK p

3.8 ja 3.9). Mõne hinnangu puudumine osade komponentide puhul ei pärsi nimetatud eesmärgi

saavutamist. Väiksem hinnangute arv ei mõjuta keskmist hinnet, samas kui suvalise hinde

panemine selle tõttu, et hindaja mingil põhjusel konkreetset toiduainet ei söö, moonutaks testi

tulemusi. Põhjus, miks ühel või teisel hindamislehel on jäetud mõnele toidule hinne andmata,

pole tulemuste seisukohast oluline. Väiksema hinnangute arvuga komponentide maitsmistesti

tulemuste arvestamisel täielikult kõrvale jätmine ei ole põhjendatud.

17. EMK p 4.2 sätestab, et juhul, kui pakkuja pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1/3 saab

keskmise hinde alla 5, loetakse pakkumus mittevastavaks. Kaebaja tõlgendab nimetatud sätet

selliselt, et „pakkuja pakutavad põhitoidud“ on kõik minikonkursil pakkuja pakutavad

põhitoidud kokku ehk kaebaja puhul 50 põhitoitu. Ringkonnakohus möönab, et kõnealust sätet

isoleeritult lugedes võib seda tõlgendada muu hulgas selliselt, nagu seda teeb kaebaja. Selline

tõlgendus aga ei arvesta EMK p 4 muid sätteid ja nende koosmõju. EMK p-s 4 on reguleeritud

maitsmistestil osalevate ratsioonide valik ja arv, sh tuleneb sellest sättest, et maitsmistestil

osaleb kokku 28 kummagi pakkuja põhitoitu. EMK p 4.1 järgi summeritakse kõik antud

hinnangute numbrilised väärtused komponendi kaupa ning leitakse komponendile antud

hinnangute aritmeetiline keskmine. EMK punkte 4, 4.1 ja 4.2 koosmõjus tõlgendades järeldub,

et EMK p-s 4.2 peetakse silmas maitsmistestil hinnangu saanud põhitoite, st komponente, mille

puhul on välja arvutatud hinnangute aritmeetiline keskmine vastavalt p-le 4.1. Seega tuleb 1/3

arvestada maitsmistestil osalenud 28 toidust, mitte minikonkursil osalenud pakkuja põhitoitude

koguarvust. Halduskohus on õigesti leidnud, et 28 põhitoidu puhul on nimetatud künnis 10 toitu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et võrdse kohtlemise huvides oleks

maitsmistestil pidanud osalema igalt pakkujalt sama arv erinevaid toitusid. Kahe kolmanda

isiku pakutud põhitoidu kattumise tõttu (laktoosi- ja gluteenivabade toitude kategoorias) osales

maitsmistestimisel 26 erinevat kolmanda isiku pakutud põhitoitu. See aga ei andnud kolmandale

isikule kaebaja ees mingit sisulist eelist, kuivõrd kolmanda isiku puhul oleks EMK p 4.2 järgi

arvestatud künnis olnud 9 põhitoitu. Isegi kui maitsmistestil oleks osalenud 28 kolmanda isiku

põhitoitu ning kaks täiendavat põhitoitu (lisaks testi tulemusel selgunud viiele) oleks saanud

keskmise väärtuse alla 5, oleks kolmanda isiku pakkumus sellegipoolest loetud vastavaks.

18. Kaebaja pakutud toitudest said 11 põhitoitu keskmise hinde alla 5. Vähem kui 30 hindamist

saanud kaebaja pakutud põhitoitudest said keskmise hinde alla 5 toidud koodidega 253, 271,

274 ja 394. VAKO arvestas välja, et isegi kui need neli põhitoitu oleks saanud 30 hinnangut

ning puuduva hinde asemele panna maksimumhinne (9), oleks nende toitude keskmine hinne

jäänud alla 5. Vastustaja ja SR on selgitanud komponente 222, 236 ja 253 puudutavaid andmete

sisestamisel tehtud vigu ning esitanud korrigeeritud tulemused. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et need eksimused ei mõjutanud minikonkursi tulemusi, kuivõrd nimetatud

komponentide keskmine hinne jääb ka pärast tulemuste korrigeerimist alla 5. Samuti on

halduskohus õigesti leidnud, et hindamislehtedel tehtud parandustest hoolimata on selgelt

arusaadav, millist hinnet peaks arvestama, ning seega on komponendi 281 puhul kantud

tabelisse õiged tulemused. Seega luges vastustaja õigesti kaebaja pakkumuse EMK p 4.2 järgi

mittevastavaks.

3-21-996

14(14)

19. Halduskohus ja VAKO on õigesti leidnud, et EMK p-st 3.7 ega muudest EMK sätetest ei

tulene pakkujatele õigust viibida maitsmistestimisel. Testimise korraldas AS TFTAK ning selle

kohta on koostatud tarbijakatse protokoll, milles on kirjeldatud katse meetodit ja tulemusi.

Maitsmistestimine on toimunud läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning puudub alus kahelda AS

TFTAK objektiivsuses. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et pakkujate viibimine

testimise juures oli vajalik selleks, et nad saaksid kontrollida EMK nõuete täitmist. Ühelgi

pakkujal ei võimaldatud testimise juures viibida, mistõttu ei esine võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumist.

20. Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta halduskohtu otsust menetluskulude väljamõistmist

puudutavas osas. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja arvates ei ole halduskohtu poolt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud

menetluskulu põhjendatud. Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist 7407

euro ulatuses (sh käibemaks 1147,5 eurot), millest 522 eurot olid istungiga seotud kulud.

Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 6000 eurot (s.o vähendas 1407 euro

võrra), arvestades sellega, et kolmanda isiku määruskaebus esialgset õiguskaitset puudutavale

määruse peale ning taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks jäid rahuldamata, ning sellega, et

kaebaja menetluskulud olid kolmanda isiku kuludest väiksemad. Spetsifikatsioonilt arve nr

01062021-5 juurde nähtub, et halduskohtu 12.05.2021 määrusele esialgset õiguskaitset

puudutavas osas määruskaebuse esitamisega seotud esindaja ajakulu on ligikaudu 7 h 45 min.

Kolmanda isiku esindaja tunnitasu koos käibemaksuga oli 180 eurot, mis teeb määruskaebuse

esitamisega seotud kuluks kokku 1395 eurot. 20.05.2021 avalduses esitatud taotlus esialgse

õiguskaitse tühistamiseks on mõnelauseline, mistõttu palus kohus seda 24.05.2021 määruses

täiendavalt põhjendada. Asjaomased põhjendused esitas kolmas isik 03.06.2021 seisukohas.

Kuna kolmas isik esitas täiendavad põhjendused kohtu nõudel, ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks selle kulu jätmist kolmanda isiku kanda – kohtunõudele vastamise kulu ei saa

pidada ebavajalikuks. Asjaolu, et kolmanda isiku seaduslik esindaja P. Kotkas on tegutsenud

advokaadina ning halduskohtu istungil võttis kolmanda isiku nimel sõna eelkõige tema, ei anna

alust kolmanda isiku menetluskulusid täiendavalt vähendada. Juriidilise isiku, kelle juhatuse

liikmel on õigusteadmised, õigused nõuda menetluskulu hüvitamist ei ole kuidagi piiratud. Nt

ei ole kohtupraktikas piiratud isegi advokaadibüroo õigust omada kohtumenetluses lepingulist

esindajat ja nõuda kaotanud poolelt menetluskulude hüvitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15).

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus kaebaja apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.

Kolmas isik taotleb 1245 euro suuruse menetluskulu (sh käibemaks 207,50 eurot) hüvitamist.

Kolmanda isiku taotletud menetluskulu on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kaebajalt täies

ulatuses välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)