2-21-1520/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Legislator headnote
AI generated2-21-1520/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Harju Maakohus
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1520 Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Swedbank AS hagi V. M. vastu võla nõudes
16 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, aadress: Liivalaia tn 8, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post: Birgit.Juhanson@swedbank.ee) Kostja: V. M. (isikukood: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt V. M. hageja Swedbank AS kasuks välja põhivõlgnevus 15 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1500 eurot. 3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 2. Mõista kostjalt V. M. hageja Swedbank AS kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 700 eurot. 3. Mõista kostjalt V. M. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
2
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude kohtule esitatud kirjades omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt V. M. hageja Swedbank AS kasuks välja põhivõlgnevuse 15 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1500 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kuivõrd kostja võttis hagi õigeks ja kohus rahuldab hagi, oli riigilõivu näol tegemist põhjendatud kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 700 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik