3-21-824/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-824 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.05.2021 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-21-824. 2. Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Riigi õigusabi taotlust puudutavas osas on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi taotlust puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohtu määrus on Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja 2 vaidlustamist puudutavas osas tehtud HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Halduskohus on käsitlenud kaebaja etteheiteid ja leidnud õigesti, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Seega puudus alus menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuse üldsõnalised ja lakoonilised väited ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. 2. Kaebaja taotles määruskaebuses esindaja määramist, millest võib järeldada soovi esitada riigi õigusabi taotlus. Esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja sagedase menetlusosalisena oskab ise enda õiguste eest seista (RÕS § 7 lg 1 p 1). Puudub põhjus arvata, et kaebaja on esindajata menetluslikult oluliselt halvemas positsioonis kui vastustaja. Tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Menetluslikku halvemust aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv

3-21-824 2(2) uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Kohtuasjade rohkus ei ole põhjus, miks määrata isikule riigi kulul esindaja. Kaebajal tuleb olla piisavalt hoolas pooleli olevate menetluste haldamisel. Riigi õigusabi ei anta ka perspektiivitute vaidluste pidamiseks. Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse, sest kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Asja suhtes puudub tungiv avalik huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne. 3. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus tagastas määruse peale esitatud määruskaebuse. Kuna kaebajale ei ole antud menetlusabi kohtulahendite tõlkimise kulude kandmiseks, ei tõlgita kaebajale ka käesolevat määrust vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)