2-20-3741/82 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-3741

Tsiviilasi

Evely Babenko hagi Reet Kõvaski vastu mittevaralise

kahju väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. aprilli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evely Babenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Evely

Babenko

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja):

Reet

Kõvask

(isikukood

XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. aprilli 2021 otsus muutmata ja Evely Babenko

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Evely Babenko kanda.

3. Välja mõista Evely Babenkolt Reet Kõvaski kasuks menetluskuluna 180 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Evely Babenko (hageja) esitas 9. märtsil 2020 maakohtule hagi Reet Kõvaski (kostja) vastu

mittevaralise kahju 3500 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja alates aprillist 2019 avalikult laimu, halvustavate hinnangute

ja tõendamata kahtlustuste avaldamisega rikkunud hageja põhiseaduse (PS) §-st 17 tulenevaid

isiklikke õigusi. Kostja käitumine on solvav ja väärikust teotav. Kostja on hageja mainet

kahjustanud korteriühistu X liikmete, Tartu Maakohtu registriosakonna ametnike ning

erinevate tsiviilkohtu astmete kohtunike ning ametnike ees. Tahtlik mainet kahjustavate faktide

avaldamine on eelduslikult õigusvastane. Hageja kohta kolmandatele isikutele avalikult

esitatud mistahes faktiväidet sisaldavat lauset saab käsitleda faktiväitena, mis on kontrollitav

ning tõendatav. Kostja tegevus on õigusvastane hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu

VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ning § 1047 lg 2 alusel. Ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamine ei korva juba tekitatud kahju. Seetõttu soovib hageja kostjalt VÕS § 134 lg 2

ja 6 alusel mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu.

Kostja on hageja kohta avaldanud järgmisi au teotavaid, tegelikkusele mittevastavaid ning

halvustavat hinnangut sisaldavaid faktiväiteid:

1. 25. aprillil 2019 e-kirjas korteriühistu liikmetele, sh ühistuliikme A.A. tütrele, kes on

kõrvaline isik ja ühistusse ei kuulu: „Olen oma nõustavatele, B.B.le ja A.A.le,

põhjalikult selgitanud, mis on teie ühistus valesti, kuidas Teie, juhatuse liikmena, olete

nende ja ka teiste liikmete õigusi rikkunud, omi volitusi kuritarvitanud, pabereid

võltsinud ning neid registrile esitanud, ühistule teadlikult/tahtlikult kahju tekitanud jms.

/…/ Ühtlasi olen neile selgitanud, kuidas on võimalik ühistu valitsemises asjad korda

saada, kahju tekitanud inimene vastutusele võtta jms“ (I kd tl 7).

2. 27. aprillil 2019 e-kirjas kõigile korteriühistu liikmetele, sh A.A. tütrele: „Seega, lp

Evely Babenko, ärge külvake rohkem liikmete hulgas segadust. /…/ Samuti veelkord

kinnitust, et KÜ X juhatuse liige, E. Babenko ei täida oma kohustusi temalt oodatava

hoolsusega ning levitab teadlikult/tahtlikult valeinfot liikmetele“ (I kd tl 8).

3. 17.06.2019 e-kirjas kõigile korteriühistu liikmetele, sh A.A. tütrele: „Seega on E.

Babenko esitatud väide alusetu ja väga pahatahtlik. Taoline kiri näitab selgesti, et E.

Babenko asetab ennast isegi õigust mõistvatest organitest teadlikult kõrgemale, mis on

väga häbiväärne“ (I kd tl 9).

4. Tartu Maakohtu Registriosakonnale 26. juunil 2019 esitatud kostja juhitud korteriühistu

24. juuni 2019 üldkoosoleku protokollis: „Leiti, et tuleb vastu võtta päevakorras olevate

punktide osas selged otsused, et panna nö piir juhatuse liikme, E. Babenko ebapädevale

juhtimisele, ühistu maine pidevale kahjustamisele ning korteriomanikele ja ühistule

kahju tekitamisele. /…/ Lisaks protokollidesse kirja pandud ja üldkoosolekutel arutatud

E. Babenko rikkumistele ja lubamatule käitumisele tuleb ära märkida, et ka eelmise

majandusaasta aruanne on kuni käesoleva hetkeni juhatusel üldkoosolekule esitamata.

/…/ On vaja välja selgitada E. Babenko poolt ühistule ja korteriomanikele tekitatud

(tegelik) kahju suurus, s.h see, et mis alustel (kes otsustas) ja/või vajadusel ning

kustkohast/kellelt on võetud ühistule/korteriomanikele laenukohustus (kajastatud 2017

a aruandes) jms. /…/ R.Kõvask: /…/ On selge, et (ilma eriteadmisteta) korteriomanikud

ei adugi päris täpselt, mida E.Babenko KÜ X juhtimises valesti teinud on, kuidas ta on

oma võimu kuritarvitanud jne“ (I kd tl 10-13).

5. Tartu Maakohtule 14. oktoobril 2019 kirjalikus seisukohas tsiviilasjas nr 2-19-10059:

„Kuna endine juhatuse liige ei täitnud juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava

hoolsusega ning tekitas korteriomanikele teadlikult/tahtlikult kahju“ (I kd tl 14-17, lk

5).

6. 10. jaanuari 2020 taotluses Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-18-9351: „Seetõttu

puudub minul ja korterite nr X, X ja X omanikel igasugune info, mis oli üldse tsiviilasja

nr 2-18-9351 sisuks, keda vaidlus puudutas ning milline on/oli kohtu seisukoht antud

asjas. Kuna X korteriomanike omavahelised suhted on juba ammu väljunud kontrolli alt

ning käimas on mitmed erinevad kohtuvaidlused, siis soovin juhatajana selgust saada,

kas endine juhatuse liige Evely Babenko ületas nimetatud tsiviilasjas juhatuse liikme

volitusi ja kuritarvitas liikmete usaldust. Või kas nimetatud vaidluse tulemusel on

pandud toime uusi õigusrikkumisi“ (I kd tl 18).

7. 10. veebruari 2020 määruskaebuse p-s 2.4 Riigikohtule tsiviilasjas nr 2-19-10059: „/…/

ühistus [on] tekkinud olukord, kus ametis olev juhatus ei täitnud oma kohustusi piisava

hoolsusega (olles tekitanud kokkukutsujatele varalist kahju)“ (I kd tl 19-20).

Raskendavate teguritena tuleb arvesse võtta, et kostja tegevus on olnud sihikindel ja korduv,

lisaks loodi hagejat laimavate süüdistustega dokument (s.o 24. juuni 2019 üldkoosoleku

protokoll) ametiasutusele esitamiseks. Lisaks võib pidada kostja poolt hageja õiguste rikkumise

kaudseks tulemuseks tulu saamist, kuivõrd 24. juuni 2019 üldkoosolekul valiti kostja ühistu

juhatuse liikmeks ja kehtestati talle kuutasu (I kd tl 41). Praeguseks on kõnealuse üldkoosoleku

otsused kohtu poolt tühiseks tunnistatud.

Kostja tegevuse tulemusena on hageja kannatanud ärevushäire, paanikahäire ning stressi all,

samuti segab kostja tegevus hageja suutlikkust täita oma tööülesandeid ning hageja on tundnud

tugevat ebaõiglustunnet. Hüvitise väljamõistmine omab kostjale edaspidise rikkumise

lõpetamiseks vajalikku ennetavat mõju.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei tegutsenud ajendatuna soovist saada korteriühistu juhatuse liikmeks. Korteriomanikud

B.B. ning A.A. pöördusid kostja poole abi saamiseks sooviga taastada ühistus normaalne

olukord ning lõpetada pidevad kohtuvaidlused. Kostja ei saa olla kuidagi seotud sellega, et

hageja on pidanud taluma stressi või loobuma töökohustustest. Eeltoodu pole ka tõendatud.

Hageja algatab ise pidevalt erinevaid kohtuvaidlusi, koormates sellega osapooli ja

kohtusüsteemi ning kulutades ebamõistlikult palju osapoolte aega ja raha.

Punktides 1-3 viidatud e-kirjad ei ole faktiväited, vaid arvamused ja hinnangud hageja kui

KÜ X juhatuse liikme tegevusele. Arvamus kujunes välja pärast ühistu liikmete B.B. ja A.A.

ärakuulamist, dokumentatsiooniga tutvumist ja korteriomanike üldkoosolekul viibimist. Hageja

ühistu juhatuse liikmena vastutab oma ametiaja jooksul tehtud otsuste ning tehtud ja tegemata

tööde eest, samuti ühistule ja korteriomanikele teadlikult tekitatud kahju eest. Ühistu liige A.A.

andis enda kontaktaadressiks oma tütre e-posti aadressi X, mida hageja kasutas ka ise

korteriomanikele infot edastades. Paberite „võltsimise“ all pidas kostja silmas, et hageja on

esitanud kohtutele ja registrile palju ühistut puudutavaid dokumente (sh 22. mai 2015

üldkoosoleku protokolli), mille alusel ta kanti KÜ juhatuse liikmeks. Nimetatud üldkoosoleku

otsus vaidlustati tsiviilasjas nr 2-15-9096 ning vastu võetud otsus tunnistati kehtetuks. Seetõttu

on tühised ka hageja juhtimisel tehtud teised otsused. Kui kohus tuvastab, et tegu on siiski

faktiväitega, ei usu kostja, et kolmandad isikud said järeldada hageja viidatut, sest seda, kas

hageja on toime pannud KarS §-s 344 sätestatud kuriteo, peab välja selgitama uurimisorgan.

24. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli osas märgib kostja, et igal inimesel, sh KÜ X

korteriomanikel peab olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi. Seega ei ole

tegemist andmete avalikustamisega VÕS § 1047 tähenduses, isegi kui dokument on nähtav

kolmandatele isikutele. Lisaks vastab tõele, et hageja on korteriühistule kahju tekitanud.

22. mai 2015 üldkoosoleku otsus, millega hageja valiti KÜ juhatuse liikmeks, on tunnistatud

kehtetuks, mistõttu polnud hagejal õigust võtta ühistule 2017. aasta juunis eraisikult laenu 1100

eurot, tuues kaasa sellega ühistule ja korteriomanikele laenukohustuse ja jättes sellest

korteriomanikke teavitamata. Lisaks tasus hageja ilma üldkoosoleku otsuseta advokaadibüroole

1800 eurot, sh kasutades 700 eurot korteriomanike poolt varasematel aastatel ühistu

valitsemiseks kogutud raha, millest korteriomanikud B.B. ning A.A. said teada alles 2019.

aastal, kui olid pöördunud kostja poole abi saamiseks ja kostja võttis registrist välja 2017. aasta

majandusaasta aruande. Igal juhul pole andmete avaldamine omistatav vaid kostjale, kuivõrd

info pärines korteriühistu liikmetelt A.A.lt ja B.B.lt.

Punktides 5-7 viidatud erinevatele kohtuastmetele esitatud dokumentide näol on tegemist

otseselt KÜ X juhtimist puudutava dokumentatsiooniga, milles on küll puudutatud hageja

isikut, kuid nendes sisalduvad (väärtus)hinnangud ei saa olla nõude aluseks, sest pöördumiste

eesmärgiks ei olnud hageja laimamine ega teotamine. Kostja ei ole juba lõppenud kohtuasja

toimikule juurdepääsu küsimisel hageja kohta valeinfot edastanud. Samuti ei saa toimikule

juurdepääsu küsimine kuidagi olla hagejat laimav või tema au ning väärikust teotav. Tegevus

pole ka õigusvastane. Kostja pöördus KÜ juhatuse liikmeks oleku ajal Tartu Maakohtu poole

sooviga saada ligipääs tsiviilasja nr 2-18-9351 toimikule, sest korteriomanikud B.B. ning A.A.

ei olnud kohtuvaidlusest ega selle sisust teadlikud. Toimikuga tutvudes jõudis kostja

järeldusele, et hageja on toimetanud pahauskselt korteriomanike selja taga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus märkis, et õigusteoorias ja kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu:

ebakohase väärtushinnangu avaldamine, mis on õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 alusel ning

tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine (nn ebaõige faktiväite avaldamine), mis on

õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 alusel. Nii faktiväite kui au teotava väärtushinnangu avaldamise

koosseisu osaks on avaldamine kui tegevus. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse

VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamise all andmete teatavaks tegemist kolmandatele

(kõrvalistele) isikutele. Selle all tuleb mõista mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena

saavad andmed kättesaadavaks avalikkusele (Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas

nr 3 2-1-95-05, p 25). Avalikkusena (ja ka kolmandate isikutena) VÕS § 1047 mõistes on

käsitletavad eelkõige isikud, kes ei oma ega ole õigustatud omama avaldatava teabega otsest

puutumust (Tartu Maakohtu 30. märtsi 2020 kohtumäärus käesolevas asjas, I kd tl 44-46).

Avaldamise mõistet saab sisustada samamoodi ka VÕS § 1046 lg 1 kohaldamisel.

25. aprilli 2019 e-kirja saatmine hagejale ning kahele korteriühistu liikmele ei saa olla käsitletav

avaldamisena VÕS § 1047 ja VÕS § 1046 lg 1 mõistes, kuivõrd selle adressaadid ei ole

korteriühistut puudutavates küsimustes kõrvalised ega asjassepuutumatud isikud. Kiri saadeti

hagejale ning B.B. ja A.A. tütre e-posti aadressile. Kostja tõendas, et sama e-posti aadressi

kasutas A.A.le korteriühistuga seotud teadete edastamiseks juhatuse liikmena ka hageja ise.

Tunnistajad B.B. ja A.A. selgitasid, et kutsusid kostjat seoses korteriühistus eksisteerivate

probleemidega juhatuse liikmeks (A.A. ütlused, II kd tl 8 pöördel ning B.B. ütlused, II kd tl 10-

10 pöördel). Seega tegutses kostja korteriühistu liikmete huvides. Ka kirjas eneses käsitles

kostja A.A. ja B.B. oma nõustatavatena. E-kiri saadeti seega korteriühistu juhatuse esimehele

ja kahele ühistu liikmele ning puudutas korteriühistu juhtimise küsimusi. Korteriühistu liikmed

on

õigustatud

saama

korteriühistu

juhtimist

puudutavat

informatsiooni,

ühingu

juhtimisküsimusi arutades on korteriomanikel ning nende poolt kaasatud isikutel (sh

esindajatel) õigus avaldada arvamust ning omapoolseid kahtlusi ühingu juhtimise kohta, sh

avaldada kriitikat juhatuse liikme tegevuse suhtes.

Ka 27. aprilli ja 17. juuni 2019 e-kirja saatmist ei saa käsitleda avaldamisena VÕS § 1046

ja § 1047 mõistes. Kirjad on saadetud kõigile korteriühistu liikmetele, kelleks olid lisaks

hagejale, B.B.le ja A.A.le ka hageja ema C.C. ning hageja elukaaslane D.D.. Ka nende e-kirjade

osas kohalduvad ülalmainitud seisukohad. Kirjavahetus on toimunud väga piiratud ning

omavahelistes suhetes lõhestatud isikute ringis. Nimetatud isikute vahelised suhted olid ja on

pingelised nii e-kirjade saatmise eel kui ka peale seda. Seega ei ole usutav, et kostja oleks A.A.

ja B.B. silmis saanud hageja mainet kahjustada või esitada fakte, arvamusi või

väärtushinnanguid, mida nad ise juba poleks evinud. Ka hageja pere puhul on see ilmselt

võimatu, sest nemad kuuluvad koos hagejaga nn teise leeri, kes hageja maines ning

õiguspärases käitumises ühistu juhatuse liikmena eeldatavalt ei kahtle.

24. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli edastamist korteriühistu liikmetele ei saa käsitleda

andmete ega väärtushinnangute avaldamisena kolmandatele isikutele samadel põhjustel.

Äriseadustiku (ÄS) § 28 lg 1 kohaselt on võimalik, et kolmandad isikud võivad vastava huvi

korral saada äriregistrist ka protokolli ärakirja, mistõttu on põhimõtteliselt võimalik lugeda

protokollis toodud andmed ja väärtushinnangud avaldatuks VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes.

Maakohus leidis, et hageja on 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli osas tuginenud

järgmistele faktiväidetele:

1. Evely Babenko on tekitanud kahju korteriühistule ja korteriomanikele;

2. Juhatusel on kuni käesoleva hetkeni esitamata eelmise majandusaasta aruanne.

Maakohus kvalifitseeris järgmised hageja toodud faktiväited nende tugeva hinnangulise

olemuse tõttu ümber väärtushinnanguteks:

1. Evely Babenko ebapädevale juhtimisele ja ühistu maine kahjustamisele tuleb panna piir;

2. Evely Babenko on käitunud lubamatult;

3. Evely Babenko on oma võimu kuritarvitanud ning teinud [midagi] KÜ X juhtimises

valesti.

Maakohtu hinnangul oli faktiväide nr 1 ebaõige, ent mitte õigusvastane tulenevalt VÕS § 1047

lg-st 3. KÜ X 2017. majandusaasta aruandega (I kd tl 85-90) on tõendatud, et hageja võttis

korteriühistu nimel eraisikult laenu 1100 eurot ning tasus konsultatsioonikulu 1800 eurot, ent

ainuüksi neist andmetest ei saa järeldada, et hageja oleks tekitanud ühistule ja korteriühistu

liikmetele kahju. Tõendamiskoormis esitatud faktiväite tõendamisel oli VÕS § 1047 lg-st 2

tulenevalt kostjal. Kostja kahju tekitamist ei tõendanud, mistõttu oli faktiväide ebaõige.

VÕS § 1047 lg 3 näeb aga ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg-s 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete

või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli

avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta

kontrollis protokollis käsitletud andmeid kahju tekitamise kohta piisava põhjalikkusega 2017.

aasta majandusaasta aruandest. Samuti peab korteriomanikel olema üldkoosolekul õigus vabalt

väljendada oma emotsioone ja arvamusi. Kuivõrd kostja oli kaasatud koosolekule B.B. ja A.A.

nõustaja ja juhatuse liikme kandidaadina, oli ka kostjal õigus koosolekul arvamusi ja andmeid

avaldada. Ka oli õiguspärane koosolekul avaldatu kajastamine üldkoosoleku protokollis.

Kostjal oli kahju tekitamise asjaolu avaldamise suhtes õigustatud huvi. Üldkoosolek on

seesuguste kahtluste väljendamiseks kohane foorum.

Faktiväide nr 2 majandusaasta aruande esitamise kohta ei saa olla kuidagi hagejat kahjustav

ning selle tõelevastavuse kontrolliks puudub vajadus. Majandusaasta aruanne tuleb üldjuhul

esitada iga aasta 30. juuniks. Üldkoosolek, kus küsimust arutati, toimus 24. juunil 2019. Seega

ei olnud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg möödunud.

Ka kostja väärtushinnanguid hageja ebapädeva juhtimise, lubamatu käitumise, oma võimu

kuritarvitamise ja ebaõigete juhtimisvõtete kohta ei saa pidada ebakohaseks, mistõttu ei ole

kostja poolne andmete ja väärtushinnangute avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 esimese

ja teise lause ning VÕS § 1046 lg 2 alusel. Väärtushinnangute osas nõustus maakohus hagejaga,

et tema tegevust juhatuse liikmena on kostja käsitlenud negatiivselt ning eeltoodu on talle

eeldatavasti solvav ning kolmandatele isikutele avaldatuna tema suhtes laimav (eeldusel, et

hinnangud on ebakohased). Samas tuleb VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 kohaselt

õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest. Korteriomanikel peab olema üldkoosolekul õigus vabalt väljendada oma

emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise ning juhatuse liikme juhtimisstiili osas. Seesugune

õigus oli ka koosolekul osalenud kostjal. Selle õiguse eitamine viiks olulise ning

ebaproportsionaalse sõnavabaduse (PS § 45) riiveni, mida ei õigusta ka vajadus tagada hageja

põhiseaduslik õigus au ja hea nime kaitsele. Samuti ei võimaldaks vastupidine tõlgendus

üldkoosolekutel ühelgi juhul tõstatada juhtimise õiguspärasuse küsimust ilma kartuseta

võimalike tagajärgede suhtes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 leidnud, et

korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad

tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Selleks, et mitte saada kriitika osaliseks, saab

kõige suurema töö ära teha juhatuse liige ise. Tunnistajad B.B. ja A.A. selgitasid, et nemad ei

julgenud hageja korteris toimuvatel korteriühistu koosolekutel osaleda ning nende poolt valitud

esindajaid, sh kostjat, sinna ei lubatud (II kd, tl 8, 10 pöördel, 11). Puudub alus kahelda

tunnistajate vande all antud ütluste tõepärasuses. Olukorras, kus kahel korteriühistu liikmel on

hirm osaleda hageja poolt kokku kutsutavatel korteriühistu koosolekutel, ei saa lugeda, et

hageja oleks teinud kõik endast oleneva, et juhatuse liikmena kõigi ühistu liikmete õigused

tagada ning võimaldada neile üldkoosolekute kaudu ühistu juhtimisse kaasatus.

Menetlusosalise poolt kohtumenetluses (sh au teotavate) väidete esitamist ei saa pidada

üldjuhul avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Ringkonnakohus on 21. mai 2020 määruses

käesolevas tsiviilasjas selgitanud, et PS § 24 lg-st 2 tulenev õigus olla kohtu poolt ära kuulatud

annab menetlusosalisele õiguse esitada tõendeid (TsMS § 236) ja osaleda nende uurimises

(TsMS § 243 lg 3), esitada seisukohti ja vastuväiteid (TsMS § 328 ja § 392 lg 1 p-d 1-4).

Menetlusosalisel on ärakuulamisõigusest tulenev õigus esitada kohtule oma seisukohtade

toetamiseks ja põhistamiseks väiteid isegi siis, kui need võivad teist isikut kahjustada.

Ärakuulamisõiguse tagamiseks on oluline, et menetlusosaline saaks oma positsiooni vabalt

kaitsta. Esitatud väidete asjakohasust hindab kohus ning teisel poolel on võimalik nendele vastu

vaielda.

Eeltoodust tulenevalt kontrollis maakohus, kas tsiviilasjas 2-19-10059 ärakuulamisõiguse

raames esitatud 14. oktoobri 2019 seisukohas ja 10. veebruari 2020 määruskaebuses on kohtule

esitatud ilmselgelt valesid ja nende tsiviilasjadega ilmselgelt mitteseotud hagejat kahjustavaid

väiteid. Tsiviilasja nr 2-19-10059 esemeks oli KÜ X 24. juuni 2019 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamine. Hagi kohaselt on 14. oktoobri 2019 seisukohas esitatud faktiväide, et

hageja tekitas korteriomanikele teadlikult ja tahtlikult kahju. 10. veebruari 2020

määruskaebuses on aga Riigikohtule avaldatud väide, et : „/…/ ühistus [on]tekkinud olukord,

kus ametis olev juhatus ei täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega (olles tekitanud

kokkukutsujatele varalist kahju)“. Kuivõrd 24. juuni 2019 üldkoosolekul otsustati hageja

korteriühistu juhatusest tagasi kutsuda (I kd tl 11), ei olnud eeltoodu vaidluse eset arvestades

kuidagi ebakohane ega asjasse puutumatu. Väidete paikapidavusele ning hinnangute

kohasusele sai kohus anda vajadusel hinnangu tsiviilasjas 2-19-10059 ning seetõttu ei kuulu

väited täiendavalt kohtulikule kontrollile. Järelikult ei ole ka nende väidete ning

väärtushinnangute esitamine tsiviilasjas nr 2-19-10059 avaldamine VÕS § 1046 ja VÕS § 1047

mõistes.

10. jaanuari 2020 taotlus tsiviilasjas nr 2-18-9351 toimikuga tutvumiseks ei ole

menetlusdokument eeltoodud tähenduses. Samas on ka see dokument esitatud üksnes kohtule

eesmärgiga tutvuda kohtutoimikuga ning avaldamist kolmandatele kõrvalistele isikutele

andmete või hinnangute teatavaks tegemise näol ei ole dokumendi esitamisega toimunud.

Kostja ei avaldanud dokumendis midagi, mis oleks taotluse eesmärki arvestades ülemäärane ja

ilmselgelt ebaõige. Järelikult ei saa ka taotluse esitamist lugeda avaldamiseks VÕS § 1046 ja §

1047 mõistes.

Kui pidada 10. jaanuari 2020 taotluse esitamist avaldamiseks, ei riku dokumendis sisalduv

hageja isikuõigusi VÕS § 1046 lg 1 ega § 1047 lg 1 ja 2 järgi. Kostja ei ole väitnud, et hageja

on teinud midagi ebaseaduslikku, vaid et toimikuga tutvumise eesmärgiks oli tuvastada, kas

hageja tegevuses võivad esineda puudujäägid. Tegu oli uue juhatuse liikme sooviga asjaolu

kontrollida. Eeltoodut ei saa juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi arvestades lugeda

ebakohaseks, eriti kui tegu oli kohtuasjaga, milles hageja esindas korteriühistut vaidluses oma

emaga, mis võib ka keskmisel mõistlikul inimese tekitada küsimuse juhatuse liikme

lojaalsuskohustuse täitmisest. Kuigi hageja pole väidet ebaõigeks nimetanud, on kostja

taotluses ka selgitanud, et temale ei ole ühistu juhtimist puudutavaid dokumente üle antud ning

et selle tõttu puudub tal ning korterite 1, 4 ja 6 omanikel info, mis oli tsiviilasja nr 2-18-9351

sisuks. Eelöeldu ei sisalda ühtegi asjaolu hageja kohta, mida saaks käsitleda laimavana. Seega

ei saa väidetest tuleneda ka hageja isikuõiguste rikkumist VÕS § 1047 mõistes. Taotlus ei

sisalda ka faktiväidet, et hageja on varjanud korteriomanike eest tsiviilasja nr 2-18-9351 sisu.

Eeltoodut arvestades ei saa ainuüksi teatud kahtluse kontrollimise soovi väljendamist lugeda

ebakohase väärtushinnangu esitamiseks VÕS § 1046 mõistes.

Kui eeltoodud dokumendid ka lugeda avaldatuks, ei kaasneks sellega vastutust tulenevalt

VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ning VÕS § 1046 lg-st 2 eelkõige juhatuse liikme kõrgendatud

kriitikataluvuse põhimõttest lähtuvalt.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning määras kostja

õigusabikulud kindlaks summas 600 eurot, s.o täies ulatuses. Hageja vastuväited

menetluskulude suurusele ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kohus on määranud asjas eel- ning

kohtuistungi, ei saa kohtuistungiga seotud õigusabikulu lugeda põhjendamatuks. Ka ei ole

asjakohane hageja viide riigi õigusabi tasude maksmise ja kulude hüvitamise korrale, mis kehtib

selgelt vaid riigi poolt rahastatava riigi õigusabi korral mitte aga eraõiguslikes suhetes

advokaadi ning lepingulise kliendi vahel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse

norme, hinnates tõendeid ebaõigesti.

Maakohus leidis ebaõigesti, et andmete avaldamine saab olla toimunud vaid 24. juuni 2019

üldkoosoleku protokolli osas. Riigikohus ega seadusandja pole täpselt määratlenud kolmandate

isikute ringi. VÕS § 1047 mõistes on andmete avaldamine toimunud, kui mistahes viisil on

andmeid avaldatud kolmandale isikule. Seda kinnitab ka asjakohane kohtupraktika.

Maakohus hindas ka tõendeid valesti. Hageja pole varasemalt suhelnud ühegi ühistuliikmega

e-posti aadressil X. Laimava sisuga kirjad saatis kostja omal algatusel nimetatud aadressile ning

hageja kasutas vastamisel samu adressaate, mille kostja oli algses kirjas lisanud saajate reale.

Nimetatud aadressile adresseeritud kirju luges ja loeb A.A. tütar, kelle kontaktaadressiks on

antud meiliaadress tänaseni. Isikute ring, kellele tütar kõnealuseid e-kirju edastas või

lugemiseks näitas võib olla ka suurem, arvestades, et kostja, kes pole korteriühistu liige, viitas

hageja kriminaalsele tegevusele. Kui kostja ise on andmeid avaldanud, siis ongi ta vastutav

VÕS § 1047 alusel ebaõigete andmete avaldamise eest.

Maakohus tuvastas ainult ühe hagiavalduses esitatud vaidlusaluse valeväite, et hageja ei ole

tekitanud ühistule ja korteriühistu liikmetele kahju, lugedes selle ebaõigeks. Ülejäänud

tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ja väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamisega

kohus ei tegelenud. Maakohus on seisukoha võtnud asjaolusid hindamata ja rikkudes sellega

TsMS § 438 lg-t 1.

Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 3, kui leidis, et kostja tegevus ei olnud

õigusvastane ja tegelikkusele mittevastavate väidete sidumine hagejaga pole hageja au teotav.

Maakohus jättis arvestamata ja hindamata avaldatud laimava sisuga episoodid tervikuna,

avaldamise eesmärgi (kostja korteriühistu tasustatud juhatuse liikmeks saamine) ning avaldatu

korduvuse, kuigi viimasele juhiti tähelepanu ringkonnakohtu poolt samas tsiviilasjas 21. mai

2020 määrusega. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Hageja ei

pea taluma võõra isiku avalikku halvustamist ühistuliikmete ja kolmandate isikute ees. Kostja

pole tõendanud, et täitis tulenevalt VÕS § 1047 lg 3 asjaolu kontrollimise kohustuse

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Kohus on oma otsuses väljunud ka hagi raamidest. Maakohus hakkas ise tegelikke asjaolusid

tuvastamata otsima tõlgendusi, mida kostja avaldamisel silmas pidas ning keskendus

asjaoludele, mis ei ole hagi esemeks (vt maakohtu põhjendused toimikuga tutvumise taotluse

kohta). Riigikohus on leidnud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka

sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas. Avaldatud

faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida

kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas,

ei ole asjakohane (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05).

Maakohus on rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 4. Kostja pole üheski menetlusdokumendis viidanud

nagu oleksid tunnistajatest ühistuliikmed kartnud hagejat või mõnda teist ühistuliiget.

Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja kohtuistungil ja lõppsõnas viidatud asjaolu, et juhul,

kui tunnistajate üllatuslikud väited hirmu/ähvarduste/kartmise teemadel oleksid tegelikud, siis

oleks seda saanud tõendada dokumentaalselt. Maakohus on õigustamatult keeldunud rahuldama

hageja taotlusest tõendit kogumiseks (vt 1. märtsi 2021 kohtuistungi protokoll), kuid on otsuse

tegemisel tuginenud kostjale lojaalsete tunnistajate pahatahtlikele valeväidetele.

Riigikohus on leidnud, et faktiväite tõesus ega väärus ei olene sellest, kui paljud inimesed

sellesse usuvad. Seega puudus maakohtul alus jätta hagi rahuldamata vaid põhjusel, et kostja

faktiväide põhines kellegi veendumusel või arvamusel, samuti ei vabasta see avaldajat

PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi

ning järgida seadust (Riigikohtu 13. juuni 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02). Hinnangu

väljaütleja peab lähtuma heast tahtest, mistõttu ei tohi väärtusotsustus olla spekulatiivne.

Kostja menetluskulud 600 eurot pole põhjendatud. Mõlema kohtuistungi ajakulu (3+3 tundi)

polnud menetluse seisukohalt põhjendatud ega vajalik. Kohtuistungite pikkus ei sõltunud

hagejast. Kostja seaduslik esindaja pole esitanud menetluskulude detailset koosseisu

sisaldavate kulude nimekirja. Kostja esindaja tunnitasu puudumisel võib kohus lähtuda

tunnitasu määramisel justiitsministri 26. juuli 2016 määrusest nr 16.

5. Kostja (vastustaja) palub apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

Kaebus ei ole põhjendatud ja ükski selles esitatud väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Korteriühistu liige A.A. andis kostjale oma kontaktina enda tütre e-posti aadressi ning ta on

talle saadetud e-kirjad nimetatud aadressilt kätte saanud. Asjaolu, kas lisaks adressaadile luges

nimetatud kirju ka A.A. tütar või veel keegi, ei saa kostja mingil viisil mõjutada. Isikul on õigus

määrata aadress, millele ta soovib e-kirju saada, samuti on tal õigus võimaldada talle saabunud

e-posti lugeda kolmandatel isikutel. Samas ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et A.A.le

saadetud e-kirjadega oleks tutvunud mõni kõrvaline isik. Seetõttu on etteheide maakohtu

lahendile selles osas arusaamatu ning põhjendamatu.

Hageja on maakohtule ette heitnud hagi raamidest väljumist, ent apellatsioonkaebusest ei selgu,

milles täpsemalt väidetav rikkumine seisnes. Maakohus on toimikuga tutvumise taotluse osas

analüüsinud hageja nõuet ning sellesse puutuvaid tõendeid ning on selle tulemusena

põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja ei ole viidatud dokumendis väitnud, et hageja on

teinud midagi ebaseaduslikku. Tegemist on kohtu järeldusega ning selle põhjendamisega, mida

ei saa mingil viisil käsitleda hagi raamidest väljumisena, kuna kohus on hinnanud tõendeid

hageja nõude põhjendatuse hindamiseks.

Etteheide, nagu oleks maakohus tuginenud otsuse tegemisel kostjale lojaalsete tunnistajate

pahatahtlikele valeväidetele, on üllatuslik. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliste tõendite

alusel on tunnistajate usaldusväärsus seatud kahtluse alla. A.A. ja B.B. andsid tunnistusi vande

all ning nende ütlused on lubatud ja asjakohased tõendid. Asjaolu, et tunnistajad viitasid ütlustes

oma tunnetele seoses korteriühistus toimunud konfliktidega, ei oma hageja nõude tõendatuse

seisukohalt tähtsust ning seega ei ole maakohus tunnistajate ütlusi refereerides rikkunud TsMS

§ 436 lg-t 4. Jääb arusaamatuks, milliste dokumentaalsete tõenditega on võimalik isiku hirmu

tõendada ning kuidas saanuks maakohus vastavaid tõendeid täiendavalt koguda. Tunnistaja

poolt teadvalt ebaõigete ütluste andmine kohtumenetluses on kuritegu KarS § 320 järgi.

Hagejale teadaolevalt ei ole tunnistajaid sellise kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ning

seega on hageja väide tunnistajate poolt valeütluste andmise kohta paljasõnaline.

Arusaamatu on ka hageja arutluskäik menetluskulude suuruse ja koosseisu kohta. Väide, et

kulutused on põhjendamatud, kuna hageja kohtuistungit ei soovinud, on asjakohatu. Kui hageja

otsustas pöörduda oma nõudega kohtusse, pidi ta arvestama, et maakohus võib lahendada asja

kohtuistungil ning sellega kaasnevad mõlemale poolele menetluskulud. Eeldus, et lepingulise

esindaja tasu suuruse määramisel peaks lähtuma riigi õigusabi osutamise eest makstavatest

määradest, ei põhine ei seadusel ega senisel kohtupraktikal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon jätta hagi rahuldamata on seaduslik

ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel.

7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult, millest tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies

ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on KÜ X juhatuse liige. Hageja kutsuti juhatuse liikme

kohalt tagasi korteriühistu üldkoosoleku 24. juuni 2019 otsusega. Sama otsusega valiti

korteriühistu juhatuse liikmeks kostja. Tartu Maakohtu 29. novembri 2019 määrusega tuvastati

üldkoosoleku 24. juuni 2019 otsuste tühisus (tsiviilasi nr 2-19-10059). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik hagis kostjale etteheidetavad väited on seotud hageja

poolt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas tuleb esmalt tuvastada, kas hagis

esitatud kostja väljaütlemisi hageja kohta saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses

avaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega p-s 22 ja

ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

Maakohus on nimetatud asjaolu kontrollimisel lähtunud Riigikohtu praktikast (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25) ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et korteriühistu liikmetele

korteriühistu tegevuse kohta saadetud e-kirjades ja üldkoosoleku protokollis hageja kui

korteriühistu juhatuse liikme kohta kajastatut ei saa pidada käesolevas asjas andmete teatavaks

tegemiseks avalikkusele, st kolmandatele kõrvalistele isikutele. Seejuures on maakohus õigesti

arvestanud asjaoluga, et KÜ X liikmete arv on väike, lisaks hagejale said e-kirjad veel neli

inimest, sh hageja ema C.C. ja hageja elukaaslane D.D. E-kirja ülejäänud adressaatide A.A. ja

B.B.ga olid hagejal juba eelnevalt halvad suhted ja nende ütlustega tunnistajatena on tõendatud,

et just nemad kutsusid kostjat endale „appi“ hageja ja korteriühistuga seotud probleeme

lahendama. Ka seetõttu ei saa kostja poolt vaidlusaluste e-kirjade saatmist käsitleda andmete

avalikustamisena avalikkusele.

Maakohus on samuti põhjendatult tuvastanud, et korteriühistu liige A.A. andis ise

korteriühistuga suhtlemiseks oma tütre e-posti aadressi. Seda aadressi kasutas ka hageja ise

suhtlemisel teiste korteriühistu liikmetega (I kd lk 83). Seega ei saa kostja poolt e-kirja saatmist

A.A. poolt antud kontaktaadressil pidada avaldamiseks VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukoha ja põhjendustega otsuse p-des 26-29, et

andmete avaldamiseks ei saa pidada ka kostja poolt hageja kohta avaldatut kohtule esitatud

menetlusdokumentides tsiviilasjades nr 2-19-10059 ja 2-18-9351.

9.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et andmete avaldamiseks kostja poolt

saab pidada 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli edastamist registriosakonnale (vt maakohtu

põhjendused otsuse p-s 25). Kuigi tegemist on dokumendiga, millega KrTS § 63 lg 1 ja

MTÜS § 77 lg 1 alusel (maakohus on viidanud ebaõigesti ÄS § 28 lg-le 1) on igaühel võimalik

registripidaja juures tutvuda, ei saa käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt pidada seda

üldkoosoleku protokolli edastamise eesmärgiks ning käsitleda sellekohast kostja tegevust

andmete avaldamisena kõrvalistele isikutele VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses.

Üldkoosoleku protokolli registripidajale edastamine oli juhatuse kohustus MTÜS § 10 lg 2 ja 3

alusel üldkoosolekul otsustatud õigusmuudatuste registrisse kandmiseks.

Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokollis esitatu

osas ka muid nõude eeldusi ning sellekohased põhjendused (sh osas, milles maakohus tuvastas

ebaõige faktiväite avaldamise kostja poolt) tuleb maakohtu otsuse põhjenduste hulgast välja

jätta (maakohtu otsuse p-d 30-33). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mis on kohtu

pädevuses sõltumata poolte seisukohtadest (TsMS § 438 lg 1).

10. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole maakohtu seisukohtadele, miks kostja tegevust ei

saa käsitleda andmete avalikustamisena, apellatsioonkaebuses selgeid vastuväiteid esitanud.

Hageja on tuginenud vaid üksikutele varasematele kohtulahenditele (apellatsioonkaebuse

p 3 teine lõige). TsMS § 436 lg 2 ja 4 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning ei või otsust tehes tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses

arutatud. Samuti ei ole kohus otsuse tegemisel seotud teistes kohtuasjades tehtud

kohtulahendites võetud seisukohtadega.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja viidatud kohtuasjades ei kattu

asjaolud käesolevas tsiviilasjas tuvastatuga. Erinevalt tsiviilasjades nr 2-06-12696 ja

2-17-16664 tuvastatust ei ole kostja käesolevas asjas halvustanud hageja isikut, vaid on

kritiseerinud üksnes tema tegevust korteriühistu juhatuse liikmena. Väited lasteaia õpetaja

kohta teistele lapsevanematele (tsiviilasi nr 2-20-10947) ei ole võrdsustatavad informatsiooni

edastamisega korteriühistu tegevuse kohta korteriühistu liikmetele.

On tõsi, et Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08 välistanud võimalust, et VÕS § 1046

alusel saab mittevaralise kahju hüvitust nõuda ka juhul, kui isiku au on teotatud

kohtumenetluses teise poole poolt kohtule esitatud kirjades. Sellise Riigikohtu praktikaga on

kooskõlas ringkonnakohtu 21. mai 2020 määruse käesolevas asjas seisukoht, et

tsiviilkohtumenetluse ärakuulamisõigusega esitatav väidete esitamine võib olla eraldi

kohtumenetluses kaitstav siis, kui menetlusosaline esitab ilmselgelt vale ja selle tsiviilasjaga

mitteseotud teist isikut kahjustava väite. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas

asjas põhjendatult tuvastanud, et kohtule esitatud menetlusdokumentides tsiviilasjas

nr 2-19-10059 ja toimikuga tutvumise taotluse esitamisel tsiviilasjas nr 2-18-9351 tegutses

kostja korteriühistu juhatuse liikmena ja käesolevas kohtuasjas hagetavad väited sisaldasid

üksnes kriitikat hageja kui korteriühistu endise juhatuse liikme tegevuse osas. Seega ei saa

nende väidete teatavakstegemist kohtuasjade menetlemisega seotud kohtunikele ja

kohtuametnikele käsitleda avaldamisena VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses.

11.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud

enamust kostja poolt hageja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ja

väärtushinnangute õigusvastasust ning on jätnud hageja poolt esitatud asjaolud hindamata,

märgib ringkonnakohus järgmist.

Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamine

kõrvalistele isikutele), ei pidanud maakohus nende väidete osas ka tuvastama, millised neist

kostja väidetest on käsitletavad faktiväidetena ja millised väärtushinnangutena ning kontrollima

nende väidete õigusvastasust.

Maakohus on seejuures hinnanud hagetavaid väiteid ka kogumis ja asunud seisukohale, et

olukorras, kus hagetavad väited on seotud hageja tegevusega korteriühistu juhatuse liikmena,

peab juhatuse liige olema valmis ka selleks, et tema tegevust võivad korteriühistu liikmed

kritiseerida. Maakohus on otsuse p-s 33 märkinud kokkuvõtvalt, et isegi kui kõigis kostja poolt

koostatud e-kirjades ja muudes dokumentides esitatud faktiväited ja väärtushinnangud lugeda

avaldamiseks, ei kaasneks sellega lähtuvalt juhatuse liikme kõrgendatud kriitikataluvuse

põhimõttest vastutust VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja § 1046 lg 2 alusel. Ringkonnakohus

nõustub poolte väiteid kogumis hinnates ka selle maakohtu seisukohaga, et kostja poolt hageja

kui korteriühistu juhatuse liikme tegevuse kohta käivate andmete avaldamine toimus ka nende

korteriühistu liikmete huvides, keda kostja nõustas ning korteriühistu üldkoosolek oli selleks

kohane foorum. Seega on ebaõige hageja väide, et maakohus ei ole arvestanud etteheidetava

sisuga episoode kogumis ja avaldatu korduvust.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja selle seisukohaga, et maakohus on otsuse p-s 29

keskendunud asjaolule, mis ei ole hagi esemeks. Maakohus käsitles siin hageja etteheiteid

kostjale seoses kostja väidetega hageja kohta 10. jaanuari 2020 taotluses tsiviilasjas

nr 2-18-9351 toimikuga tutvumiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisneb hageja

konkreetne etteheide maakohtule menetlusnormi rikkumisel ning millised tegelikud asjaolud

on jätnud maakohus seejuures tuvastamata.

13. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited seoses tunnistajate ütluste kui tõendite

hindamisega maakohtu poolt. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus.

Ringkonnakohtule

on

arusaamatu

hageja

väide,

et

tunnistajate

väiteid

hirmu/ähvarduste/kartmise teemadel saanuks tõendada dokumentaalselt. Samuti on ebaõige

hageja seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema 1. märtsi 2021

kohtuistungil esitatud taotluse tõendi kogumiseks (II kd tl 4-5). Hageja esitas kohtuistungil

pärast eelmenetluse lõppu suulise taotluse nõuda kostjalt välja politsei dokument selle kohta, et

tunnistajad A.A. ja B.B. on pöördunud politsei poole seoses mingi ähvardusega. Kostja pidas

taotlust arusaamatuks, millel puudub seos hageja nõudega. Hageja taotlust ei täpsustanud,

mistõttu jättis maakohus selle kui arusaamatu ja põhistamata taotluse rahuldamata. Hageja

taotluse rahuldamata jätmise osas vastuväidet maakohtule ei esitanud.

TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus,

kus rikkumine toimus, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Seega on hageja etteheide

maakohtule tõendi kogumata jätmises esitatud hilinenult ja see tuleb jätta tähelepanuta.

Ringkonnakohus märgib, et ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millise tõendi kogumata jätmist

hageja maakohtule ette heidab ning millist hagi esemesse kuuluvat tõendamisele kuuluvat

asjaolu ta soovib selle tõendiga tõendada.

Tuvastades korteriühistu liikmete B.B. ja A.A. suhtumise ja hinnangu hagejasse korteriühistu

juhatuse liikmena, ei ole maakohus väljunud poolte esitatud asjaolude piiridest. Kostja on oma

vastuses hagile selgitanud, et tema tegevuse korteriühistu asjade ajamisel põhjustas

korteriomanike B.B. ja A.A. pöördumine tema poole abi saamiseks, kuna nimetatud

korteriomanikud ei olnud olukorraga korteriühistus rahul ja soovisid lõpetada pidevad

kohtuvaidlused (I kd lk 81). Seega on maakohus lähtunud põhjendatult kostja poolt hageja kohta

avaldatu hindamisel ka korteriühistu liikmete B.B. ja A.A. arvamusest, mida nad väljendasid

mh tunnistajana antud ütlustes.

14. Hageja vaidlustab ka temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu 600 eurot suurust.

Hageja ei pea põhjendatuks temalt välja mõista kostja kulutusi õigusabile seoses

kohtuistungitega, kuna kohtuistungite pikkus ei sõltunud hagejast.

Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (II kd lk 45) ja seal kajastatu on ringkonnakohtu

jaoks piisav kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamiseks. Hageja ei vaidlusta,

et maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit kogupikkusega ca 6 h, kus kostjat esindas advokaat.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja on koostanud menetluses lisaks

kohtuistungil osalemisele ka kirjalikke menetlusdokumente ning kostja kulud õigusabile 600

eurot ei ole kogu tööd arvestades ülepaisutatud. Samuti on maakohus selgitanud, miks ei kuulu

asjas õigusabi kulude suuruse hindamisel kohaldamisele justiitsministri 26. juuli 2016 määrus

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Kostja ei ole saanud

käesolevas asjas riigi õigusabi, vaid on sõlminud teda esindava advokaadiga eraõigusliku

lepingu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud lõppkokkuvõttes pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

15. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 180

eurot, s.o. esindaja tasu maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ja

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 1, 5 h ulatuses (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks tuleb

rahuldada. Kostja kulutused lepingulisele esindajale on TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlikud

ja vajalikud. Osutatud õigusabi tunnihind 120 eurot/h (koos käibemaksuga) vastab keskmisele

sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks

menetluskuluna 180 eurot koos lisanduva viivisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks