Legislator Case Law & Legislation
2-20-127853/11 AI generated

2-20-127853/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-127853/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1627,70 Jätta välja mõistmata intressinõue summas 144,33 eurot ja sissenõudmiskulude

Legislator headnote

AI generated

2-20-127853/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1627,70 Jätta välja mõistmata intressinõue summas 144,33 eurot ja sissenõudmiskulude

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.08.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-127853

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi R L vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2655,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepinguline esindaja A Ž

Kostja R L (xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1627,70

eurot, intress 197,48 eurot, lepingutasu 56,78 eurot, hagi esitamise seisuga

(26.11.2020) sissenõutavaks muutunud viivis 448,83 eurot ja hagi esitamisest

kohtuotsuse tegemiseni (15.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 93,44 eurot,

kokku 2424,23 eurot.

3. Jätta välja mõistmata intressinõue summas 144,33 eurot ja sissenõudmiskulude

nõue summas 50,00 eurot.

4. Välja mõista R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõude (1627,70

eurot) jäägilt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse tegemisest (16.08.2021) kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud 93% ulatuses R L ja 7% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 545,00 eurot, millest 275,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja

270,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

7. Mõista R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

506,85 eurot.

2(3)

8. Mõista välja R Llt Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (506,85 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja sisunõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb

kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda ühele

järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasjanumber.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit

tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx vahel 28.01.2017 sõlmitud laenuleping xxx,

08.02.2017 sõlmitud leping xxx ja 01.03.2017 sõlmitud laenuleping xxx. Nõue on loovutatud

hagejale.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud e-kirjaga TsMS § 3141 alusel.

Kohus jätab osaliselt välja mõistmata intressinõude. Kohus selgitas 20.05.2021 määrusega

hagejale, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, mis võimaldavad kohtul kontrollida

intressinõude kujunemist ja millal saadeti kostjale meeldetuletuskirju. Hageja märkis hagis

ja ka täiendavas seisukohas, et kostja pidi laenu tagastama osamaksetena, sh oli intress välja

arvutatud põhivõlgnevuselt ja jagatud annuiteetgraafiku alusel osamakseteks. Seega sai

hageja esitada intressinõude lähtuvalt annuiteetgraafikus sissenõutavaks muutunud

intressimaksetest. Hagi ja 02.06.2021 seisukoha kohaselt on laenulepingust xxx tulenevad

3(3)

intressimaksed osamaksetelt 27.02.2017-28.05.2017 kokku 197,48 eurot. Hageja viitab, et

kohtupraktikas on leitud, et pooled võivad kokku leppida, et intressi arvutatakse teisiti kui

laenujäägilt. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja ka lepingutest xxx ja xxx tulenevad

võlgnevused tagastama maksegraafiku alusel. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus pooltel

oleks olnud kokkulepe intressi arvutamiseks muul viisil, kui konkreetsete osamaksetega

sissenõutavaks muutuvates summades. Kuna hageja pole esitanud asjaolusid, mis võimaldaks

kohtul hinnata lepingute xxx ja xxx alusel esitatud intressinõude põhjendust, jätab kohus

nimetatud osas intressinõude rahuldamata.

Hageja teatas, et kostjale saadeti ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis ja 8

meeldetuletuskirja. Lepingu ülesütlemise avaldust ega nõude loovutamisest teavitamist ei saa

pidada meeldetuletuskirjaks VÕS § 1132 tähenduses. Asjaolusid, millal saadeti kostjale

meeldetuletuskirju, ei ole kohtule esitatud ka täiendavas seisukohas. Seetõttu puuduvad

asjaolud, mille põhjal kohus saaks tuvastada, kas kostjale saadeti 8 meeldetuletuskirja või

mitte, sh kas meeldetuletused saadeti VÕS § 1132 lg-s 3 nimetatud tähtaegasid järgides.

Hageja nõudis hagis viivist viivisemääraga 8% aastas. Täiendava seisukoha kohaselt oli

lepingu järgi hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga

võrdses viivisemääras. Lepingute kohaselt olid viivisemäärad 41,00% ja 45,20%. Lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuleb hinnata

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Seadusjärgne

viivisemäär on alates lepingute sõlmimisest olnud 8,00%. Seega ületavad lepingujärgsed

viivisemäärad seadusjärgset enam kui 3 korda ja kohus loeb vastavad kokkulepped tühiseks.

Kuna viivisekokkulepped on tühised, mõistab kohus viivise välja seadusjärgses määras.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise osale kostja kanda ja rahuldamata jäetud osale hageja kanda ehk

93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.

Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist summas 1115,00 eurot, millest 275,00

eurot on riigilõiv ja 840,00 eurot õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi kokku 7 t,

tunnitasumääraga 120,00 eurot/t (km-ta). Tegemist oli lihtsa võlavaidlusega ja nõue esitati

tüüphagina. Seetõttu peab kohus põhjendatud hagi koostamise tööajaks 2 t. Kohus peab

täiendava seisukoha koostamise tööaega põhjendatuks 1 t ulatuses, sest esindaja oleks

pidanud asjaga tutvumisel suutma nõude aluseks olevad asjaolud esitada juba hagiavalduses

algset nõuet analüüsides ja kirja pannes. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasumääraks 90,00 eurot/t. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise

suurusena kindlaks 545,00 eurot, millest 275,00 eurot on riigilõiv ja 270,00 eurot

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 506,85 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik