1-10-10349/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10349 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav D.J

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati 03.03.2008 Tartu Maakohtu otsusega KarS §-de 424, 257 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, mis asendati 840 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Anne Vissak

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus D.J-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane (kahe) aasta ja 2 9

(üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas

2

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 19. augustil 2010. a.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista D.J-ilt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja 3262.50 kaitsjale makstud tasu (üheksasada) krooni. 900

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.J-ile on süüdistus esitatud selles, et ta rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 1 p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 10.08.2010 kella 21.45 paiku Tartumaal Tartu vallas Maramaa

külas mootorsõidukit Nissan Almera riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

3

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 7 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus D.J-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane kahe aasta ja

üheksa kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 9 kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

D.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada

sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 600 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik