2-21-1748/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. august 2021

Tsiviilasja number

2-21-1748

Tsiviilasi

Lev Linjovi avaldus AIANDUSÜHISTU GAMMA

vastu

teabe

saamiseks

ja

dokumentide

väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AIANDUSÜHISTU GAMMA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(puudutatud

isik):

AIANDUSÜHISTU GAMMA (registrikood 80045695),

lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova

Vastustaja

(avaldaja):

Lev

Linjov

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Aleksandr

Gamazin

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta AIANDUSÜHISTU GAMMA määruskaebus

Viru Maakohtu 3. mai 2021. a määruse peale

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud

AIANDUSÜHISTU GAMMA kanda.

3. Mõista AIANDUSÜHISTULT GAMMA Lev Linjovi

kasuks välja määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulu 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Lev Linjov (avaldaja) esitas 3. veebruaril 2021 Viru Maakohtule avalduse

AIANDUSÜHISTU GAMMA (puudutatud isik) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega

tutvumiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama tema tegevuse aruanded

2017. a, 2018. a ja 2019. a kohta ning samade aastate üldkoosolekute protokollide koopiad.

Puudutatud isik esitas koos vastusega avaldaja poolt nõutud dokumendid. Avaldaja esitas

taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus lõpetas 3. mai 2021. a määrusega tsiviilasjas menetluse avaldusest loobumise

tõttu, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulud 135 eurot.

Kuna puudutatud isik täitis kohustuse ning avaldaja loobus avaldusest, lõpetas maakohus

menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Avaldus esitati kohtule 3. veebruaril 2021. Puudutatud isik täitis nõude pärast avaldaja kohtusse

pöördumist. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 50 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg

1 ja lisa 1). Avaldajal on õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 (maakohtu

määruses on ekslikult märgitud lg 1) p 2 alusel, seetõttu tuleb puudutatult isikult mõista välja

pool riigilõivu, s.o 25 eurot. Avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt

summas 110 eurot (TsMS § 175 lg 1). Tegemist ei ole keeruka vaidlusega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult välja avaldaja

menetluskulud. Puudutatud isik palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja

kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus avaldaja pahauskse käitumise arvestamata.

Puudutatud isik on andnud avaldajale võimalusi dokumentidega tutvumiseks.

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata

ja ringkonnakohtule edastamata (TsMS § 178 lg 2).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus lõpetas menetluse.

Seega on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

7. Puudutatud isik vaidlustab menetluskulude jaotust ja rahalist suurust.

Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku 135 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et

menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas TsMS § 178 lg-st 2 tulenevat rahalist piiri ei

kohaldata. Seega kuigi vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa TsMS § 178 lg-s 2

sätestatud piirmäära, ei saa ringkonnakohus jätta määruskaebust TsMS § 664 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 4

alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et avaldaja

on käitunud puudutatud isiku suhtes pahatahtlikult. Puudutatud isik ei ole nimetatud väiteid

tõendanud.

Avaldaja taotles 2017. a, 2017. a ja 2019. a aruannete ja üldkoosolekute protokollide esitamist.

Seega ei ole asjakohased puudutatud isiku viited 2015. aastal toimunud sündmuste ja

dokumentidega tutvumise võimaldamise kohta. Tsiviilasja materjalides puuduvad väidetavad

tõendid selle kohta, et puudutatud isik võimaldas avaldajal tutvuda vaidlusaluste dokumentide,

s.o 2017. a, 2017. a ja 2019. a aruannete ja üldkoosolekute protokollidega. Avaldaja 17. juuli

2020. a e-kirjast seda ei nähtu. Viidatud e-kiri kohaselt kinnitab avaldaja, et ta sai lühiajalise

ligipääsu dokumentidele, kuid sellest ei nähtu, millistele dokumentidele ligipääsu avaldaja

kinnitab.

Maakohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, st andnud hinnangut, kas avaldaja pöördumine

kohtusse teabe saamiseks oli õigustatud või mitte. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik esitas

kohtumenetluses nõutud dokumendid ning avaldaja loobus seetõttu avaldusest. Seega oli

maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel puudutatud isiku kanda.

9. Maakohus määras avaldaja menetluskulude suuruseks 135 eurot, s.o pool riigilõivust 25 eurot

ja lepingulise esindaja tasu 110 eurot. Kuigi maakohtu põhjendustest tulenevalt on avaldaja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt summas 110 eurot, rahuldas maakohus

avaldaja taotluse õigusabikulu väljamõistmise osas täielikult. Puudutatud isik ei ole sisulisi

vastuväiteid menetluskulude suurusele esitanud.

Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Puudutatud isik on kohustatud kandma menetluskulusid

kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Seega mõistis maakohus põhjendatult puudutatud

isikult poole riigilõivust välja.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10,

p 19).

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

maakohus

diskretsioonipiire ületanud.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulud kindlaksmääramise vaidlustamisel

menetluskulusid ei hüvitata. Puudutatud isik vaidlustas nii menetluskulude rahalist suurust kui

ka menetluskulude jaotust. Riigikohus leidis 16. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5019,

et TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral. Kuivõrd

määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

11. Avaldaja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

avaldaja

menetluskuludeks

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 75 eurot, s.o määruskaebusega tutvumine,

vastuse koostamine 27. mail 2021 ning arvamuste koostamine 13. ja 30. juulil 2021.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus

ei nõudnud avaldajalt 13. ja 30 juuli 2021. a avalduste koostamist, avaldused on lakoonilised

ega sisalda uut informatsiooni võrreldes vastusega määruskaebusele. Puudutatud isiku

määruskaebus ei ole mahukas, vastus sellele ei ole õiguslikult keeruline. Avalduse kohaselt on

avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot ning esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on 0,75

tundi. Ringkonnakohus loeb esindaja tunnitasu mõistlikuks ning esindaja ajakulu põhjendatud

ja vajalikuks 0,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke