3-21-1833/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-21-1833

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1833 Määruse kuupäev

16. august 2021 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi B (ik 3870505XXXX) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.08.2021 käskkirja nr 6-3/635-1 täitmise peatamiseks Resolutsioon

1. Rahuldada taotleja menetlusabi taotlus ja vabastada taotleja riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud (riigilõiv summas 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

4. Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga B.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule. Määruse tõlge toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 10.08.2021 Viru Vangla kinnipeetav B i (ik 3870505XXXX) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.08.2021 käskkirja nr 6-3/635- 1täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud menetlusabitaotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

2. Kohus kohustas Viru Vanglat 12.08.2021 kirjaga esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas ja muud asjakohased dokumendid.

3. Viru Vangla vastus laekus kohtusse 13.08.2021.

Kohtu seisukoht

4. Esmalt vaatab kohus menetlusabi taotluse läbi (I), järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II), seejärel põhjendatavust (III) ja viimasena jagab

3-21-1833

menetluskulud (IV).

I

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse muu hulgas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse esitamisel tasutakse riigilõivu summas 15 eurot. Taotleja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (HKMS § 110 lõike 1 punkt 1).

II

6. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud. HKMS § 249 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 06.08.2021 võõrkeelse vaide. Vaide eesti keelset varianti vanglal ei ole. 06.08.2021 esitatud võõrkeelse vaie on vanglas reg-nr 6-12/282-1 all. Seega, tegemist on formaalselt lubatud taotlusega.

III

7. HKMS § 249 esimene lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguse kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS 249 lg 3 esimese lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastandavaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldustest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

8. Viru Vangla 05.08.2021 käskkirjaga nr 6-3/635-1 määratud karistus on 13.08.2021 täitmisele pööratud ning käskkirjaga nr 6-3/635-1 määratud karistuse täitmine lõppeb 19.08.2021 kell 12.30. Sealt edasi puudub taotlejal EÕK vajadus. Viru Vangla märgib, et samuti kohaldatakse B osas täiendavaid julgeolekuabinõusid 10.07.2021. a käskkirja nr 3- 21/1-2/199ja 19.07.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/204 alusel.

9. Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud. Üksnes subjektiivsete õiguste riive ja liikumisvabaduse piiramisega seotud ebamugavused ei anna kohtu hinnangul alust esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamisel. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

3-21-1833

10. Taotleja viitab, et kartser on ebameeldiv koht ja antud juhul piisab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest. Kohus selgitab, et vastavalt siseriiklikule kohtupraktikale kinnipeetava hoidmine vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 punkti 4 alusel üksinda kartseris

45 päeva järjest ei ole üldjuhul õigusvastane ja kinnipeetava vaimset tervist kahjustatav toiming. Õigusvastaseks (sh tervist kahjustatavaks) saab see aga muutuda juhul, kui üksikvangistus on kinnipeetavale vastunäidustatud tervislikel põhjustel, kas üldse või peale konkreetset perioodi. Samas võib õigusvastaseks osutuda mitme korraga või väikese ajalise vahega määratud kartserikaristuse järjestikune täitmisele pööramine. 1

11. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 05.08.2021 käskkirjaga nr 6- 3/635-1 taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine vaidemenetluse ajal ei too endaga kaasa taotlejale tervisekahju ja muid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse vaideotsuse korral oleks võimatu või raskendatud. Kartserisse paigutamisel riivatakse küll intensiivselt taotleja õigusi, kuid nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise korral on liikumisvabaduse piiranguga kaasnenud negatiivne mõju hõlpsasti korvatav mittevaralise kahju hüvitise määramisega.2 Sellest tulenevalt leiab halduskohus, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ja taotlus jääb rahuldamata.

IV

12. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg-st 3 tulenevalt, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotluse rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot (vt määruse punkti 9). Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga B.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 RKHKo 3-15-2943, p 19; RKHKm 3-19-1837, p 13.

2 RKHKm 3-3-1-67-01; 3-3-1-10-06.