3-21-1823/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-21-1823

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1823 Määruse kuupäev

16. august 2021 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi A (ik 3870505XXXX) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 4.08.2021 käskkirja nr 6-3/631-1 täitmise peatamiseks Resolutsioon

1. Rahuldada taotleja menetlusabi taotlus ja vabastada taotleja riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud (riigilõiv summas 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

4. Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga A.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule. Määruse tõlge toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 9.08.2021 Viru Vangla kinnipeetav A i (ik 3870505XXXX) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 4.08.2021 käskkirja nr 6- 3/631-1 täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud menetlusabitaotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

2. Kohus kohustas Viru Vanglat 9.08.2021 kirjaga esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas ja muud asjakohased dokumendid.

3. Viru Vangla vastus laekus kohtusse 12.08.2021.

Kohtu seisukoht

4. Esmalt vaatab kohus menetlusabi taotluse läbi (I), järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II), seejärel põhjendatavust (III) ja viimasena jagab

3-21-1823

menetluskulud (IV).

I

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse muu hulgas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse esitamisel tasutakse riigilõivu summas

15 eurot. Taotleja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (HKMS § 110 lõike 1 punkt 1).

II

6. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud. HKMS § 249 lg-d 1 ja

2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 05.08.2021 võõrkeelse vaide. Vaide eesti keelset varianti vanglal ei ole. Seega, tegemist on formaalselt lubatud taotlusega.

III

7. HKMS § 249 esimene lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguse kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS 249 lg 3 esimese lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastandavaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldustest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

8. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 4.08.2021 käskkirjaga nr 6-3/631-1, määrati taotlejale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 6-ks ööpäevaks. Viru Vangla poolt määratud karistus on täitmisele pööratud ning käskkirjaga nr 6-3/631-1 määratud karistuse täitmine lõppes 13.08.2021 kell 12.30. Sealt edasi puudub taotlejal EÕK vajadus, seetõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata.

9. Viru Vangla on vastuses kohtule seisukohal, et taotlus on põhjendamatu ja tuleb HKMS § 249 lg 3 alusel jätta rahuldamata seetõttu, et kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles kinnipeetava huvi kuni lahendi jõustumiseni mitte karistust kanda. Distsiplinaarkaristusel on seda tõhusam mõju, mida vahetum on selle reaktsioon kinnipeetava rikkumisele. Ühe sellist lähenemist pooldavaks õiguslikuks asjaoluks on see, et seadusandja on VangS § 65 lgga 6 seadnud suhteliselt kitsa ajavahemiku, mille jooksul saab karistust täitmisele

3-21-1823

pöörata. Vangla on seisukohal, et kinnipeetava vaie ja võimalik hilisem kaebus on vähese perspektiiviga. Ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis tooks kaasa määratud distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamise. Karistus on, arvestades mh kinnipeetava varasemat käitumist, proportsionaalne. Kinnipeetaval on olnud võimalus menetluse kestel piisavalt omapoolsete selgituste andmiseks.

10. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse rahuldamata.

IV

11. Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Seega, tulenevalt HKMS § 109 lg 2 , esineb kohtul menetluskulude jagamise kohustus. HKMS § 108 lg

1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas taotleja menetlusabi andmisel esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga A.

/allkirjastatud digitaalselt/