4-21-45/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

12. august 2021 Kohtuasja number 4-21-45 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politseija Piirivalveameti taotlus Kerth Kuusniidule (isikukood 39112072723) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2021 määrus Kerth Kuusniidule asenduskaristuse kohaldamise menetluse lõpetamise kohta Määruskaebuse esitaja kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja vanemkomissar Toomas Lihtmaa Teised määruskaebemenetluse pooled süüdlane Kerth Kuusniit Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 22. juuli 2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,003051 karistati Kerth Kuusniitu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut summas 240 eurot. Otsus jõustus 10. augustil 2019.

2. K. Kuusniit rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Jane Rumjantseva teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 5. jaanuaril 2021 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse K. Kuusniidule asenduskaristuse kohaldamiseks. K. Kuusniidul oli tasumata kogu trahvisumma.

4. Tartu Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2021 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel K. Kuusniidule PPA 22. juuli 2019 otsusega

2(4) määratud rahatrahvi, mis vastab 6 päevale arestile, 6 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras, et üldkasulik töö tuleb ära teha hiljemalt 1. juuniks 2021. Määrus jõustus 5. veebruaril 2021.

Vaidlustatud kohtumäärus

5. 11. juunil 2021 tegi Tartu Maakohus määruse, millega lõpetas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lg 1 alusel K. Kuusniidule asenduskaristuse kohaldamise menetluse. Kohus märkis, et VTMS § 207¹ lg 3 ja selles osundatud 22. detsembri 2011 siseministri määruse nr 27 alusel vastu võetud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra (edaspidi Kord) alusel edastati jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö kohaldamise täitmiseks süüdlase elukoha järgsele PPA prefektuurile, milleks käesoleval juhul on Lõuna prefektuur, ning üldkasuliku töö koordineerimiseks Korra § 2 lg 1 alusel PPA-le. Politsei jättis

18. jaanuari 2021 kohtumääruse täitmata. Kohtu kantselei väljastas 18. jaanuari 2021 kohtumääruse uuesti 10. juunil 2021 täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg möödus 1. juunil 2021. Kujunenud olukord tuleb tõlgendada K. Kuusniidu kasuks, mistõttu on VTMS § 212 lg 1 alusel vaja lõpetada K. Kuusniidule asenduskaristuse kohaldamise menetlus ning määrata, et PPA-s täitmata jäänud

18. jaanuari 2021 kohtumäärusega kohaldatud üldkasulik töö ei kuulu enam uuesti arestiks tagasi arvestamisele ja K. Kuusniidu suhtes kohaldamisele. Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse PPA. Määruskaebuses taotletakse Tartu Maakohtu 11. juuni 2021 määruse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule või uue määruse tegemist, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, s.o määrus, millega antakse menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemiseks uus tähtaeg ning mis saadetakse VTMS § 2071 lg-s 1 ette nähtud korras üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

7. Maakohus märkis, et politsei jättis 18. jaanuari 2021 määruse täitmata. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu, kuna seadusest tulenevalt puudub politseil õiguslik alus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks. VTMS § 2071 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ning et VTMS § 2071 lg 2 alusel määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Muutus, kus politsei ei korralda enam üldkasuliku töö täitmist, rakendus alates 2017. aastast, mil politseist viidi seadusemuudatuse alusel kriminaalhooldusosakonnale üle nii üldkasuliku töö täitmisele pööramise korraldamine kui ka selleks vajalik ressurss (sh töötajad koos ametikohtadega).

8. Maakohus märkis ka seda, et kohtu kantselei väljastas 18. jaanuari 2021 määruse uuesti

10. juunil 2021 täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ning et üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg möödus 1. juunil 2021. Nende kuupäevade kohaselt edastas maakohus kriminaalhooldusosakonnale kõnealuse määruse 10 päeva pärast K. Kuusniidule määruse täitmiseks antud tähtaja lõppemist.

9. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu määrus põhjendamata. Määruses on toodud üksnes järeldused, kuid põhistust selle kohta, kuidas on maakohus nende järeldusteni jõudunud, määruse tekstist ei nähtu. See on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

3(4) Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et PPA-l ei olnudki kohustust

18. jaanuari 2021 määrust täita. Nimelt näeb VTMS § 2071 lg 1 sõnaselgelt ette, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ning sama sätte lõike 2 kohaselt määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Seega täidab neist sätetest tulenevalt üldkasulikku tööd ettenägevat kohtulahendit süüdlase elukoha järgne kriminaalhooldusosakond. Tõsi, VTMS § 2071 lg 3 näeb ette, et üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Elektroonilises Riigi Teatajas kuvatakse nimetatud sättega seotud aktidest kehtivana nii siseministri 22. detsembri 2011 määrust nr 27 kui ka justiitsministri 25. juuni 2004 määrust nr 49. Neist esimese järgi korraldab väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamist, täitmist ning järelevalvet PPA ning teise järgi korraldavad üldkasuliku töö ettevalmistamist, täitmist ning järelevalvet kriminaalhooldusosakonnad. Seega on tegemist kahe kehtiva, kuid vastuolulise määrusega, mis mõlemad on kehtestatud VTMS § 2071 lg 3 alusel. Siseministri määrust muudeti viimati 2014. aastal. Justiitsministri määruse viimasest muutmisest on aga möödas vaid paar nädalat – ja üldkasuliku töö korraldamist puudutavad muudatused viidi määrusse sisse 2017. aastal. Nii sätestabki justiitsministeeriumi määrus, et alates 2. jaanuarist 2017 korraldavad üldkasuliku töö ettevalmistamist, täitmist ja järelevalvet kriminaalhooldusosakonnad. Et see regulatsioon on siseministeeriumi määrusest hilisem, tuleb lähtuda sellest. See on ka kooskõlas VTMS § 2071 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Seetõttu toimis maakohus ekslikult, kui saatis 18. jaanuari 2021 määruse täitmiseks PPA-le ning heitis PPA-le ette nimetatud määruse täitmata jätmist.

11. Samas ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et 11. juuni 2021 kohtumääruse tegemisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p

7 mõttes, kuna jättis määruse põhjendamata. Nimelt saab kehtiva kohtupraktika kohaselt VTMS § 150 lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumist jaatada vaid olukorras, kus puudub kohtulahendi põhistus kui tervik. Kui kohtulahendi põhjendused on pelgalt ebapiisavad või -veenvad, võib tegemist olla väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014 otsus asjas nr 3-1-1-77-14, p 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2020 määrus asjas nr 1-17-11182, p 25)

12. Kuigi ringkonnakohus nendib, et praegusel juhul on maakohtu määruse põhjendused võrdlemisi napid, ei saa määruse põhistuse kui terviku puudumist maakohtule siiski ette heita. Ka ei saa maakohtu määruse põhjendusi pidada selgelt ebapiisavateks või -veenvateks, et jaatada väärteomenetlusõiguse rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes. Määruse põhjendustest on aru saada, et esmalt arvestas kohus sellega, et üldkasulik töö jäi tähtaegselt tegemata

K. Kuusniidust mitteolenevatel põhjustel. Nii ka oli. Küll mitte seetõttu, et PPA jättis

18. jaanuari 2021 määruse täitmata, nagu märkis maakohus, vaid seetõttu, et kohus edastas ekslikult nimetatud määruse kriminaalhooldusosakonna asemel täitmiseks PPA-le. Nagu eelnevalt märgitud, siis PPA-l ei olnudki kohustust määrust täita. Kuna määrust tegelikult täitma pidanud kriminaalhooldusosakond ei teadnud aga enne üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaja möödumist määruse täitmisvajadusest, ei saanud kriminaalhooldusosakond õigeaegselt

K. Kuusniiduga ka ühendust võtta ega tema üldkasuliku töö tegemist korraldada. Et üldkasulikku tööd ette nägeva määruse täitmisele pööramisel tekkinud segadus ei olnud aga tingitud K. Kuusniidust, ei saa temale üldkasuliku töö õigeaegset tegemata jätmist ette heita. Teiseks arvestas kohus sellega, et K. Kuusniidule üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg on möödunud, mistõttu ei saa temalt üldkasuliku töö tegemist enam ka eeldada. Ka selles on maakohtul õigus: üldkasuliku töö tegemist saab süüdlaselt nõuda vaid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui süüdlane ei tee kohtu määratud tähtaja jooksul üldkasulikku tööd ära, saab

4(4) otsustada vaid selle üle, kas lõpetada kohtumääruse täitmine ja asenduskaristuse kohaldamise menetlus või pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või pöörata üldkasuliku tööga asendatud arest täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt saab üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ja üldkasuliku tööga asendatud aresti täitmisele pöörata vaid siis, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Kuna K. Kuusniidul jäid üldkasuliku töö tunnid tegemata temast mitteolenevatel põhjustel ja seega ei saa öelda, et ta hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei tule üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine ja üldkasuliku tööga asendatud aresti täitmisele pööramine tema puhul kõne alla. Pealegi saab kohus üldkasuliku tööga asendatud aresti täitmisele pööramist otsustada VTMS § 2101 kohaselt vaid kriminaalhooldusametniku taotluse alusel, mida praegusel juhul ei olnud. Seega sisuliselt jäigi kohtul vaid üks variant: lõpetada 18. jaanuari 2021 määruse täitmine ning asenduskaristuse kohaldamise menetlus. Määruse põhjendustest on aru saada, et sellest kohus lähtuski: kohus lõpetas K. Kuusniidule asenduskaristuse kohaldamise menetluse ning määras, et 18. jaanuari 2021 kohtumäärusega kohaldatud üldkasulik töö ei kuulu uuesti enam arestiks tagasi arvestamisele ega K. Kuusniidu suhtes kohaldamisele. Seega on siiski võimalik aru saada, miks kohus resolutsioonis märgitud otsustuse tegi, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada.

13. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. juuni 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)