2-20-10109/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10109

Kohtuasi

Y OÜ hagi XX vastu 9275 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 017 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Rainer Osanik

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-20-10109, kuid muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Y OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks XX apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Y OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulud 440 eurot.

5. Kohustada

Y

OÜ

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt

XX-le

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y OÜ (hageja, tööandja) esitas 13. juulil 2020 Harju Maakohtule XX (kostja, töötaja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 9275 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 14. juulist 2020 kuni põhinõude täitmiseni

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli hageja ja kostja vahel tööleping, mille järgi asus

kostja hageja juurde tööle 1. augustil 2019 lihunik-müüja ametikohale. Töölepingu järgi oli

kostja kohustatud valmistama ette tooted ning tegelema toodete väljapanekuga, müügiga ja

klientide teenindamisega. Kostjale andis tööülesandeid DD, kes teostas ka kassas oleva raha

inkassatsiooni (sularaha korje).

2020. a aprillis läbiviidud inventuuri ja auditi käigus avastati, et kostja on omavoliliselt võtnud

kassast raha, mistõttu lõpetas hageja kostjaga töölepingu. Kostja leidis programmis süsteemivea

ning parandas igapäevaselt kassajäägi. Täiendava kontrolli käigus selgus, et kostja omastas raha

9636 euro ulatuses, seega on hagejale põhjustatud kahju suurem kui hagis esitatud nõue. Kostja

sisestas päeva lõppsaldona kassas selle jäägi, mis oli pärast tööpäeva jooksul raha omastamist.

Lisaks sisestas kostja oma vahetuse alguses võrreldes eelmise päevaga tegeliku kassa sularaha

jäägi väiksemana. Kostja omastas raha ka kolleegide nime all. Kuivõrd kostja ei teavitanud

hagejat ega DD, et kassas on ebakõla ning alates hetkest, kui kostja sai teada auditi teostamisest,

viibis kostja haiguslehel rohkem kui 4 kuud, siis omastas kostja raha sihilikult. Tegemist ei

olnud üksikjuhtumite või selliste summadega, mille puhul saaks eeldada eksitust sularaha

tagastamisel kliendile.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on tõendamata töötaja süü ja kahju ning hageja väited on

vastuolulised. Kõik hageja esitatud kassa väljatrükid on tehtud pärast 23. novembrit 2020.

Kuivõrd hageja sõnul on lihtne teha muudatusi programmis, siis võib arvata, et need ei ühti

aprillikuus arvestuse aluseks olnud kassa väljatrükkidega. Samuti oli kostja oluliselt rohkemal

arvul päevadel tööl, kui nähtub hageja kassa väljatrükkidest, mistõttu võib järeldada, et

vastupidiseid numbreid ehk plussmärgiga kassa väljatrükke ei esitatud. Lisaks, kuivõrd

müügiga tegeles DD ajal, mil kostja oli müügisaalist ära või töötas tagaruumis, siis ei saa

välistada DD süüd raha kadumises. Kassas olevale rahale oli ligipääs ka kõigi kolme vahetuse

töötajal, samuti olid poe võtmed kõigil. Veel ei ole eluliselt usutav, et kostja pani toime varguse

74 või 24 sendi täpsusega ning olukorras, kus oli teada, et poes on 5 kaamerat. Asjakohatu on

hageja viide kriminaalasjale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 20. aprilli 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

400 eurot koos viivisega ning riigituludesse hagilt vähemtasutud riigilõivu 50 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vahetuse aruanded ega koostatud tabelid piisavad

tõendamaks, et kostja opereeris kassaaparaati CC nime all ja kostja tekitas hagejale märgitud

ulatuses kahju. Nimetatud dokumendid on hageja enda koostatud ja allkirjastamata. Samuti on

tõendamata hageja väide, et kostja leidis programmis süsteemivea, mille käigus ta parandas

igapäevaselt kassajäägi. Isegi, kui see oleks tõendatud, on see väide vastuoluline, sest hageja

nõuet tõendavadki kassajääki kajastavad aruanded. Tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega,

kui nende sisu on võimalik jooksvalt muuta. Hageja tõendid muudab ebausaldusväärseks ka

asjaolu, et hageja opereeritavas poes töötas mitmeid müüjaid mitmes vahetuses ning hagejal

puudus selge ülevaade, kes igakordselt kassaaparaati opereerib. Samuti see, et kassaaruanded

koostati käesoleva menetluse ajal. Eelnevat arvestades on tõendamata rikkumine, kahju ja

põhjuslik seos.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jättis selgitamata, kelle poolt oleks pidanud vahetuse aruanded olema allkirjastatud.

Kohtumenetlus toimub sündmuste osas, mis toimusid enam kui aasta tagasi. Arusaamatuks

jääb, milline on kohtu arvates hageja motiiv tõendite fabritseerimiseks. Samade poolte vahel on

pooleli üks tsiviilasi ja teises tsiviilasjas lõppenud kohtuvaidlus hageja kasuks. Kostja suhtes

on hageja avalduse alusel alustatud kriminaalasja menetlus. Eluliselt ei ole usutav, et hageja

peab vaidlusi fabritseeritud tõenditega või tegeliku põhjuseta. Isegi vahetuse aruandeid

arvestamata on kostja omastanud kassaaparaadist enda nime all opereerides vähemalt 8155

eurot. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht seoses hageja koostatud tabelitega. Need

põhinevad vahetuse aruannetel ning on esitatud eesmärgiga lihtsustada arusaamist.

Arusaamatuks jääb, millel põhineb maakohtu järeldus kassajäägi parandamise ja hagejal

kassaaparaadi opereerimise osas ülevaate puudumise kohta. Hageja ei ole väitnud, et kassajääki

kajastavaid aruandeid sai muuta. Hagejal on selge ülevaade, kes kassaaparaati opereeris ja seda

tõendavad ka vahetuse aruanded. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes pidi hageja koostama

teostatud kontrolli kohta eraldi dokumendi. Kontroll teostati raamatupidamise aruannete ja

arvutisüsteemi vahendusel kassaaparaadist saadud elektroonsete aruannete põhjal. Kuivõrd ka

kassaaparaadi vahetusaruanded edastatakse arvutivõrgu kaudu, siis on väljatrükk tehtud

käesoleva menetluse ajal, sest eelnevalt puudus selleks vajadus. Samas ei muuda väljatrüki

tegemise kuupäev aruannetes olevaid andmeid.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 1. augustil 2019 sõlmitud tööleping, millega

kostja asus hageja juurde tööle lihunik-müüja ametikohale. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle,

kas kostja on rikkunud töölepingut ning peab hüvitama hagejale tekitatud kahju 9275 eurot.

8. Hageja nõuab kostjalt tekkinud varalise kahju hüvitamist. Maakohus on õigesti leidnud, et

hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, arvestades

seejuures töölepingu seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud erisusi. Maakohus hindas hageja

kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldisi eeldusi ja leidis, et kostjapoolne rikkumine, kahju

tekkimine ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel on tõendamata. Kolleegium nõustub

maakohtu otsuse lõppjäreldusega hagi rahuldamata jätmise kohta, kuid peab vajalikuks muuta

ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.

9. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et töötaja on rikkunud

töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72). Hagiavalduses toodud asjaoludel seisnes

kostjapoolne töölepingu rikkumine selles, et kostja võttis tööpäeva jooksul kassast raha, sisestas

teadvalt ja süstemaatiliselt kassasüsteemi valeandmeid (sisestas kassa jäägi väiksemana, kui oli

tegelik ja õige kassajääk) ning omastas müüdud kauba eest saadud rahalisi vahendeid. Oma

väidete tõendamiseks esitas hageja mh vahetuse aruanded (tl 64–94 pöördel). Maakohus leidis,

et vahetuse aruanded ei ole usaldusväärsed tõendid. Kolleegium ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et vahetuse aruanded tuleb asja lahendamisel jätta arvestamata, kuid see

menetlusõiguse normi rikkumine ei toonud asja lahendamisel kaasa ebaõiget lõppjäreldust.

10. Kuigi maakohus ei ole selgelt välja toonud, saab vaidlustatud otsuse põhjendustest

järeldada, et maakohus jättis hageja väiteid kinnitavad tõendid nende ebausaldusväärsuse tõttu

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu

hinnang asjas esitatud tõenditele oli üllatuslik. Kolleegium märgib, et kohus ei või tulla

kohtuotsuses üllatuslikult välja väitega, et poole esitatud tõend ei vasta protsessinormidele või

ei ole usaldusväärne. Maakohus ei teavitanud hagejat menetluses, et kaalub esitatud tõendite

osas TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaldamist, ei teinud TsMS § 238 lg 4 alusel tõendite

vastuvõtmisest keeldumise määrust ega andnud hagejale TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi

võimalust tõendada asjaolu muude tõenditega. Maakohtu otsustus hageja tõenditega

mittearvestamise kohta nähtub alles kohtuotsusest. Samas ei esitanud hageja asjaolude, mida ta

soovis maakohtu arvestamata jäetud tõenditega tõendada, tõendamiseks uusi tõendeid ka

ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 4).

11. Maakohus jättis hagejale andmata võimaluse esitada oma vastuväited vahetuse aruannete

ebausaldusväärsuse väitele. Ringkonnakohus kõrvaldab selle maakohtu menetlusõiguse normi

rikkumise. Hageja selgitas, et vahetuse aruanded on automaatselt kassasüsteemi poolt koostatud

aruanded, mis on välja trükitud, neid ei ole võimalik muuta ega modifitseerida (vt hageja

28. juuni 2021. a menetlusdokumendi p 2.1, tl 176). Kolleegium nõustub ka hageja

seisukohaga, et hageja ei ole väitnud, et kostja neid samu vahetuse aruandeid muutis. Eelnevat

arvestades leidis kolleegiumi hinnangul maakohus ebaõigesti, et vahetuse aruanded on

ebausaldusväärsed tõendid.

Vahetuse aruannete mõistmiseks on hageja esitanud selgituse (tl 95) ja tabelid väidetavalt

omastatud sularaha summadest (tl 96–97 pöördel). Kuna viimased on koostatud hageja enda

poolt vahetuse aruannete põhjal, siis ei ole need dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 mõttes.

Samuti ei ole dokumentaalseks tõendiks „Hageja selgitused ja ülevaade kostja poolt teise

töötaja nime alt kassa kasutamise kohta“, sest ka see on hageja enda poolt koostatud dokument

(tl 98–102). Riigikohus on selgitanud, et kuna TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi ei ole

hagimenetluses tõendiks poole seletus, siis ei saa näiteks lugeda tõendatuks hageja kulutusi

üksnes tema enda koostatud kulutuste nimekirja ja kalkulatsiooni alusel (Riigikohtu 3. aprilli

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12).

Seega tuleb hinnata, kas vahetuse aruanded tõendavad kostjapoolset töölepingu rikkumist.

12. Esmalt tuleb selgeks teha, millist tööülesannet võis kostja hageja väidetud toimingutega

rikkuda. Selles osas täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

12.1. Kostja ametijuhendist tulenevalt oli tema tööülesandeks mh toodete väljapanek, müümine

ning klientide teenindamine ja aktiivne osalemine müügiprotsessis. Hageja tugines maakohtu

menetluses sellele, et kostja omastas kassast raha kahel erineval meetodil: (i) võttis kassast raha

tööpäeva jooksul; (ii) sisestas oma vahetuse alguses eelmise päeva sularaha jäägi väiksemana.

Samuti märkis hageja, et sularaha kassast panka viimisel, mis märgiti kassasüsteemis „Muu

väljamakse – Sularaha“, ei kontrollinud DD kassa sisestatud jääki tegeliku jäägiga.

Ringkonnakohus pidas vajalikuks küsida hagejalt täpsustusi tööprotsessi korraldamise kohta

TsMS § 640 lg 1 p 7 järgi. Hageja selgitas tööprotsessi järgnevalt: töötaja loeb tööpäeva alguses

üle kassas oleva sularaha jäägi ning sisestab vastava summa, mis kajastub aruande real „Muu

sissemakse – Sularaha“, töötaja loeb päeva lõpus üle kassas oleva sularaha ning märgib summa

kassasüsteemi, mis kajastub aruande real „Kupüürid“. Hageja väidab, et kostja sisestas järgmise

tööpäeva hommikul sularaha kassajäägi väiksemana, kui see oli tegelikult eelmise päeva lõpus

ning kassasüsteem teostas arvutused edasi sisestatud kassa sularaha jäägist („Sularaha kassas“),

sest kassaga ühendatud arvutiprogramm ei teinud saldode võrdlust.

12.2. Hageja esitatud töölepingus ega ametijuhendis ei ole sätestatud kostjale reegleid rahaliste

vahendite ega kassasüsteemi kasutamise kohta – kostja ei pidanud sularaha üle andma hagejale

allkirja vastu, samuti ei kontrollinud hageja tööpäeva lõpus ja järgmise päeva hommikul

kassasüsteemi sisestatud summade suurust. Samas võivad töölepingulises suhtes töötaja

kohustused tuleneda nii töölepingust, kollektiivlepingust kui ka muudest õigusaktidest.

Arvestades hageja esitatud asjaolusid võis kostja kolleegiumi hinnangul rikkuda TLS § 15 lg-

st 1 ja lg 2 p-st 5 tulenevat lojaalsuskohustust. Nimetatud sätete järgi tuleb töötajal täita oma

kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja vara.

13. Järgmisena tuleb hinnata, kas hageja on oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.

Nagu kolleegium märkis, siis ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et vahetuse aruanded on

ebausaldusväärsed tõendid. Kolleegium leiab aga, et need ei tõenda seda, et väidetav kahju

tekkis hagejal kostja rikkumise tõttu.

13.1. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis kassast sularaha tööpäeva

jooksul. Nimetatud väidete tõendamiseks ei ole hageja turvakaamera salvestusi esitanud (vt

maakohtu 19. märtsi 2021 istungi protokoll, tl 132). Samuti ei tõenda vahetuse aruanded, et just

kostja oli see, kes sisestas oma vahetuse ajal hommikul ja õhtul sularaha jäägi kassasüsteemi

või võttis kassast raha tööpäeva jooksul. Ainuüksi asjaolust, et vahetuse aruande järgi oli

teenindaja kostja, ei saa järeldada, et kostja pani toime hageja väidetud rikkumised. Hageja

selgituste kohaselt oli ka DD kassaaparaadi juures vähemalt sularaha korje ajal ning hageja on

pidanud võimalikuks ka seda, et kassat sai kasutada kolleegi nime all. Lisaks ei ole hageja

koostatud „Hageja selgitused ja ülevaade kostja poolt teise töötaja nime alt kassa kasutamise

kohta“ dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, mistõttu ei saa sellega tõendada hageja

väidetud asjaolusid ning seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja opereeris kassasüsteemi

ka CC nime all. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et

väidetav kahju tekkis tal kostja rikkumise tõttu.

13.2. Maakohus on hagejale tõendamiskoormist vajalikus ulatuses selgitanud (vt maakohtu

12. novembri 2020. a määrus, tl 58–59 pöördel). Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa

kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude

aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kuna kahju hüvitamise nõude aluseks olevate

asjaolude tõendamise koormis lasus hagejal, võis kostja kasutada hagi vastu kaitsena

vastuväidet enda tõendeid esitamata (vt Riigikohtu 11. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-

17-1722/31, p 14). Seejuures ei olnud praeguses asjas ka alust pöörata tõendamiskoormist hea

usu põhimõttest tulenevalt ümber, sest hageja saab tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid,

kuna kogu müügiprotsessi puudutav dokumentatsioon on hageja kontrolli all.

14. Kuivõrd vähemalt üks kahju hüvitamise nõude eeldustest ei ole täidetud, siis asus maakohus

õigesti seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kolleegiumil

puudub vajadus kontrollida ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Põhinõude rahuldamata

jätmise tõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata ka hageja viivisenõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta

kostja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud,

määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

16.1. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista 593,34 euro suuruse

lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 17157 järgi on kostjale

osutatud õigusabi kokku 6,9167 tundi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), millele lisandub

menetluskulude nimekirja koostamise kulu 40 eurot. Kostja palub mõista menetluskulude

hüvitise välja ilma käibemaksuta.

16.2. Kuigi

kostja

menetluskulude

nimekirjaga

esitatud

arve

sisaldab

ebatäpseid

menetlustoimingu kirjeldusi, on selles näidatud kulude koosseis menetluses tehtud

toimingutega seostatav.

16.3. Kostja apellatsioonistme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Arvestades, et menetlusdokumentide maht ei ole suur ega ole need õiguslikult

keerukad, on apellatsioonkaebusega tutvumise, sellele vastamise ning täiendava seisukoha ja

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud 5,5 tunni ulatuses.

16.4. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 80 eurot ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Seega tuleb kokku hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 440 eurot

(käibemaksuta). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)