4-21-1416/384-21-1416/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06 2021.a, Tallinna kohtumajas, Tallinnas Väärteoasja number 4-21-1416 (2315,21,000682 ja 2315,20,005774) Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Väärteoasi E.J karistamises KarS § 262 lg 1 järgi; Menetlusalune isik

E.J , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, xxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Harju maakond; Kohtuväline menetleja

Politsei

– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskond; RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p st 2 ja § 107 lg 1 p - -st 1, maakohus otsustas:

Arestimajas, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30. augustiks

2021.a. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti tähtaega arvestatakse

alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest

kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest, s.o alates 04.juunist 2021.a. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 20.juulist 2021.a. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates viimati nimetatud kuupäevast.

Väärteoprotokollides kajastatud rikkumised

2

Politsei tuuri Ida Harju politseijaoskond edastas Harju – ja Piirivalveameti Põhja prefek –

Maakohtu Tallinna kohtumajale väärteoasjades nr 2315,21,000682 ja 2315,20,005774 E.J-i suhtes

koostatud väärteoprotokollid.

28.02.2021.a on 2315,21,000682 menetluse raames E.J-i suhtes väärteoasja nr koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et tema 28.02.2021.a kella 03:03 ajal, xxx xx-xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harju maakonnas, viibides kodus alkoholijoobes, jäi magama ajahetkel

mil saabus öörahu ja öörahu hetkel mängis Tiidul kodus raadio sedavõrd valjult, et sellega segati naabri öörahu oluliselt. Öörahu rikkumine on keelatud: P.-N.ni 22.00-06.00ni ning R.- L.ni 00.00-07.00ni. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellise käitumisega Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 keeldu ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo.

13.03.2021.a väärteoasja nr 2315,20,005774 menetluse raames on koostatud väärteoprotokoll,

millise kohaselt E.J 20.09.2020. kella 04:00 ajal xxx xx-xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harju maakonnas korteri xx elanikuna kuulas valjult muusikat, millega segati naabri AA öörahu

oluliselt, st et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni,

puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00 ni on keelatud tekitada kestvalt või -st kuni 7.00- korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Samuti tema 13.10.2020.a kella 04:15 ajal xxx xx-xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harju

maakonnas korter elanikuna kuulas valjult muusikat, millega segati naabri xx AA öörahu

oluliselt, st et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni,

puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Samuti tema 16.11.2020.a kella 00:41 ajal, xxx xx-xx xxx alevikus, xxx vallas, Harju ,

maakonnas, korter elanikuna kuulas valjult muusikat, millega segati naabri xx AA öörahu

oluliselt, st et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Samuti tema 02.12.2020.a kella 22:26 ajal - 03.12.202.a kella 02:00 ajal xxx xx-xx, xxx

alevikus, Kuusalu vallas, Harju maakonnas, olles korter xx elanik kuulas valjult muusikat, millega segati naabri AA öörahu oluliselt, st et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Samuti tema 22.02.2021.a kella 23:12 ajal, xxx xx-xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harju

maakonnas, korter elanikuna kuulas valjult muusikat, millega segati naabri xx AA öörahu

oluliselt, st et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt

teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellise käitumisega Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätte ja pani toime KarS id § 262 lg 1 ettenähtud väärteod.

Menetlus kohtus

3

Kohus, kontrollinud väärteoprotokolle, samuti väärtotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud kohtus üle menetlusaluse isiku E.J-i ning käesolevas väärteoasjas olevad tunnistajad, analüüsinud kohtuvälise menetleja arvamust, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Mõlemas väärteoasjas on E.J-i süüdistatud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega korrakaitseseaduse § 56 lg 2. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat

müra või valgusefekte.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.05.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajana AA, kes kinnitas, et tema teab E.J-i naabrina. Tunnistaja ütluste kohaselt

E.J elab xxx xx, korteris number xx, nimetatud korter asub esimesel korrusel. Omavahel nad ühes ja samas trepikojas ei ole, kuid tema – AA magamistoa ja E.J-i korteri köögisein on vastakuti.

Tunnistaja AA kinnitas, et tema öörahu rikkumine on seisnenud selles, et ta naaber kuulab valjusti muusikat ja see kostub ta korterisse s.t magamistuppa, see häirib ta und ja segab öörahu. Korteris elab ta üksinda. Need muusika kuulamised on tavaliselt hakanud pihta õhtul kella 7-8 paiku kuni hommikuni välja või kuni saabub politsei. Tunnistaja märkis, et ta on selles majas

elanud 19 aastat kindlasti ning see probleem on kestnud alates sellest, kui ta tegi esimese

väljakutse politseisse ehk, siis alates eelmise aasta märtsist ning nüüdseks on see toimunud korduvalt. Täpseid kuupäevi, millal ta on teinud väljakutseid ta peast ei mäleta. Kui politsei kohal käis, siis enamus kordadel nad ka sisenesid. Kinnitab ta seda, et kõik avaldused, mis on dokumentaalsed, siis nendel kordadel ta ka politseisse pöördus ja siis oli tegemist tema öörahu rikkumisega. Politseiväliselt tal naabriga juttu olnud ei ole, miks nii on.

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimusele selgitas tunnistaja AA, et E.J kuulab

raadio st eesti keelset muusikat, mida on selliselt kuulda, et võiks isegi ise kaasa laulda, raadiokanalit ta ei oska nimetada. Tunnistaja teada teistel naabritel sellist probleemi ei ole, see

muusika kostub ainult tema korterisse ja politseinikud kuulisid seda ka, kui ta korterisse sisenesid (kohtutoimik tl

Kohtuistungil kuuulati menetlusaluse isikuna üle ka E.J, kes andis ütlusi selle kohta, et ta kinnitab, et magab sisselülitatud raadioga, tavaliselt kuulab 3-4 lugu ja jääb siis ise juba magama s.t kui ta läheb õhtul magama, siis jääb raadio mängima. Kinnitab ta seda, et kõik need korrad, millal politsei käis kohal, mängis tal ka raadio, helitugevus oli normaalne, ise ta magas. E.J märkis, et tema hinnangul on muusika helitugevus normaalne siis, kui see heli teisi ei sega ja nii see ka oli ning seetõttu ta ei ole pidanud vajalikuks ka midagi ette võtta.

Menetlusaluse isiku E.J-i hinnangul raadio kuulamine ei ole seaduse rikkumine (kohtutoimik tl 60).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.06.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Sergei Karotam, kes kinnitas, et tema teab E.J-i, kes elab xxx alevikus, xxx xx- xx tööalaselt, sest ta on tema juures käinud. Tunnistaja kinnitas, et E.J-i juures on ta

käinud mitmel korral ning seda seoses öörahu rikkumisega, kuupäevad võisid olla 02- 03.2020.a. E.J-i korteris töötas raadio kõvasti. Tunnistaja tõdes, et kuid ja kuupäevi ta ei mäleta, aga ta mäletab nii palju, et sügisel ja talvel sai ta väljakutseid. E.J-i naaber, kõrval paraadnast, noor naisterahvas helistas, et tema öörahu rikutakse, sest selle isiku

4

toas mängib valjusti raadio. Nad (poli ei) läksid kohale ja, kui ta õigest mäleta, siis nad koos ts paarimehe Kalle Kitsinguga käisid ka helistaja korteris ja kuulasid ise ja tõepoolest oli kuulda, et kõrvalkorteris mängib raadio valjult. Nad proovisid saada kõrval paraadnas esimesel korrusel elava lärmaja korterisse, kuid keegi ei teinud ust lahti. Nad proovisid koputada akendele, kuid

keegi ei reageerinud. Siis nad rääkisid avaldajaga ja jõudsid kokkuleppele, et nad võtavad avalduse ja alustavad menetluse ning, et kogutud materjal läheb kohaliku piirkonnapolitseiniku kätte, kes tegeleb selle asjaga edasi. Tunnistaja Sergei Karotam selgitas kohtus, et kui nad viibisid toas ja kuulasid muusika tugevust, siis tegid nad seda elutoas, oli kuulda, kuidas magamistoa seina taga raadio töötas s.t see sein,

läbi mille see muusika kostus oli avaldaja magamistoas, ühine sein naabriga, kes muusikat mängis. Tunnistaja Sergei Karotam kinnitas kohtus, et avaldaja elutoas seistes oli kosta muusika heli ning kinnitab ta erapooletu kõrvalseisjana seda, et muusika tugevus oleks ka teda seganud magamast, kui ta oleks soovinud seda teha. Kui rikkuja uksele koputati, siis keegi koputusele ei reageerinud, koputasid nad üsna kaua nii vastu ust kui ka akendele, kuid reaktsioon oli null. Seda, kas märgitud päeval oli mitu väljakutset või mitte ta ei mäleta, võis olla, täpselt ta ei mäleta, sest väljakutseid on nii palju (kohtutoimik tl 70 – 70 pöördel).

Tunnistajana üle kuulatud Gitte Lees kinnitas kohtus, et tema isiklikult E.J-i ei tunne,

kuid ta teab teda seoses sellega, et eelmisel aastal, novembrikuus sai ta koos paarilise ja abipolitseinikuga väljakutse xxx aadressile xxx xx, kus väljakutsetegija ütles, et tema kõrval paraadnas elav isik kuulab liiga valjult muusikat ja ta ei saa magada. Kui nad kohale jõudsid, siis ta mäletab, et nad said teatajaga kokku, rääkisid omavahel ja teataja läks tuppa.

Nemad läksid isiku ukse taha, koputasid, algselt isik neile ust ei avanud, kuid nad kuulsid ikka muusikat. Nad koputasid d isikuga kontakti saada, kõvemini, siis tuli isik ukse peale, proovisi et küsida, miks ta siis muusikat nii valjusti . Isik ütles korduvalt, et tema jaoks muusika kuulab valjult ei ole, palusime isikul muusika vaikseks panna, kellaaega ei mäleta, aga isik ütles, et tema muusika vaiksemaks ei pane. Nad vestlesid isikuga pikalt, soovitasime viimasel isegi panna raadio magamistoaseina juurest kööki, kasvõi nii vältida seda, et ta teatajat ei segaks. Isik sellega nõus ei olnud, samuti ei nõustunud viimane ütlesid muusikat vaiksemaks panema. Siis nad isikule, et kui ta muusikat vaiksemaks ei pane, siis nad peavad Selle raadio kaasa võtma. peale isik veel vaidles neile vastu, aga pani raadio vaiksemaks ja sellega asi lõppes ja nad läksid minema. Seda, kas nad ka avaldaja korteris sees käisid ta enam ei mäleta, ta ei mäleta ka seda, kas teda üle selles osa kuulati võis nii olla. Tunnistaja kinnitas, et kui ta on varasemalt märkinud sedasi, et teataja magamistuppa kostus muusika ja väga hästi oli aru saada, et see tuleb korterist xx, siis nii võis olla. Kinnitab ta seda, et kui nad menetlusaluse isiku korteriuksele koputasid, siis oli samuti koridori kosta muusikat (kohtutoimik tl 70 pöördel – 71).

Tunnistajana üle kuulatud Stanislav Podjaštšuk kinnitas kohtuistungil 03.06.2021.a videosilla vahenduse politseinikuna , et tema töötas patrull alates 11.11.2020.a kuni aprilli lõpuni 2021.a.

mäletab ta seda, et 28.02 said nad väljakutse seoses öörahu rikkumisega. xxx xx-xx, xxx

Tunnistaja kinnitas, et väljakutse võis olla 01:51 paiku. Kohale jõudes sisenesid nad trepikotta, läksid E.J-i ukse juurde ja sealt kuulsid nad muusikat. Kuna uks oli kinni, siis nad sisse

ei saanud. otsustati, et kohale kutsutakse Välijuhiga kokkuleppes et päästjad ja uks lammutatakse

maha eesmärgiga rikkumine kõrvaldada.

Tunnistaja Stanislav Podjaštšuk kinnitas kohtus ka seda, et nad käisid ka avaldaja korteris,

viimaselt võeti avaldus ja avaldaja ütles nendele, et see on pidev probleem, et mitmes kord

toimub öörahu rikkumine. Kui nad viibisid avaldaja korteris, siis läbi seina oli kuulda

5

naaberkorteri muusikat. Kui nad avaldaja korteris viibisid, siis ta täpselt ei mäleta, kus ruumis nad olid, see oli ammu, samuti ei mäleta ta korterinumbrit, kuid mäletab seda, et see korter oli

kõrval trepikojas. Tunnistaja arvas, et ta viibis avaldaja elutoas, sest tegemist oli väikse

korteriga, toad olid kohakuti. Tunnistaja kinnitas ka seda, et avaldaja korteris oli kuulda muusikat nii kõvasti ja selgelt, et viimane ei saanud magada ja tema hinnangul oleks see ka teda seganud, kui oleks pidanud samas olukorras olema, ta oleks ise ka politseisse helistanud.

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja Stanislav Podjaštšuk, et E.J-i korterisse said nad päästjate abil. Menetlusalune isik E.J magas oma diivanil ja raadio mängis. Nad ajasid E.J-i üles, viimane ei saanud arugi, et nad ta tuppa sisenesid, isegi ukse lõhkumine ei ajanud viimast üles. Nad selgitasid E.J-ile, miks nad sisse tulid, viimasel olid alkoholijoobe tunnused ja seetõttu ta ei tea, kas E.J sai üldse aru, miks korterisse siseneti või mitte (kohtutoimik 71). tl

Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus käesolevas väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid ja nimelt:

30.03.2021.a koostatud kohtualluvusse saatmise määrust, millisest nähtub, et E.J väärteoasi nr 2315,21,000682 määrati kohtuvälise menetleja poolt saata Harju Maakohtusse (kohtutoimik tl 3-4).

E.J suhtes 28.02.2021.a väärteoasja nr 2315,21,000682 menetluse raames koostatud

väärteoprotokolli AB1489137, millisest nähtub, et viimasele on etteheidetud seda, et tema

28.02.2021.a kella 03:03 ajal viibides kodus xxx xx-xx, xxx vallas, Harju maakonnas

alkoholijoobes olles jäi magama ajahetkel, mil saabus öörahu. Viimasele etteheidetud rikkumine seisnes selles, et E.J mängis kodus raadio sedavõrd valjult, et sellega segati naabri öörahu oluliselt. Öörahu rikkumine on keelatud P-N kella 22.00 kuni 06:00 ja R- L kella 00:00 kuni 07:00. Eelpool kirjeldatud tegevusega E.J rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo milline kvalifitseeriti KarS § 262 lg 1 järgi (kohtutoimik tl 5).

Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku E.J suhtes 28.02.2021.a kell 03:03 koostatud isiku kinnipidamise protokolli, millisest nähtub, et E.J peeti VtMS § 44 lg 1 p 3 tulenevalt xxx xx-xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harju maakonnas kinni seetõttu, et

viimane võis jätkuvalt toime panna väärtegusid, isikule heideti ette KarS § 262 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Kinnipidamise hetkel oli E.J

alkoholijoobes. Isik vabastati 28.02.2021.a kell 20:40 (kohtuotsimik tl 8).

Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku E.J suhtes 28.02.2021.a kell 03:13 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millisest nähtub, et märgitud ajal tuvastati E.J alkoholijoove 0,67 mg/l kohta (kohtutoimik tl 9).

Valdusesse sisenemise protokolli, millisest nähtub, et 28.02.2021.a kella 02:58 ajal KorS§ 50 alusel siseneti Politsei ja Piirivalveameti Ida Harju politseijaoskonna ametnike poolt xxx – –

xx-xx, xxx alevik, xxx vallas, Harju maakonnas asuvasse, E.J-ile kuuluvasse

eluruumi kuna korterist kõlas vali muusika, mis häiris oluliselt kolmandate isikute öörahu (kohtutoimik tl 10 ).

Vallasasja hoiule võtmise protokolli, millisest nähtub, et 28.02.2021.a kell 03:03 ajal xxx xx- xx, xxx alevik, xxx vallas, Harju maakonnas oli menetlusele allutatud isikuks E.J

ning KorS § 52 alusel võeti viimase valdusest hoiule 1 halli värvi raadiomakk, sest Tiit

6

E.J oma käitumisega rikkus kolmandate isikute öörahu ja oli oht, et rikkumine võinuks jätkuda (kohtutoimik tl 11).

E.J suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millise andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on 16.07.2020.a karistatud KarS § 262 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 tr - ahviühikut s.o summas 180. eurot ning karistus täideti 30.09.2020.a. (kohtutoimik tl 13).

30.03.2021.a koostatud kohtualluvusse saatmise määrust, millisest nähtub, et E.J väärteoasi nr 2315,20,005774 määrati kohtuvälise menetleja poolt saata Harju Maakohtusse (kohtutoimik tl 16-18).

11.03.2021.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoasjade ühendamise määrust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kohtväline menetleja juhindudes VtMS § dest 48 ja § - 63 lg 1 määras ühendada väärteoasjad nr 2315,20,005774 ja väärteoasjad nr 2315,20,006552,

nr 2315,20,006553, nr 2315,20,007112 ja nr 2315,21,000616 ühiseks menetluseks ning ühendatud väärteoasja numbriks loeti väärteoasi numbriga 2315,20,005774 (kohtutoimik tl 19).

E.J suhtes 13.03.2021.a väärteoasja nr 2315,20,005774 menetluse raames koostatud väärteoprotokolli, mida kohus on varasemalt refereerinud.

AA 20.09.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on kohtväline menetleja saanud avaldajalt saanud teate selle kohta, et avaldaja pidi järjekordselt 20.09.2020.a kella 04:00 ajal teavitama politseid, tegema avalduse, sest tema naaber E.J kuulab oma korteris kõvasti muusikat ja häirib öörahu. Avalduses märgitakse, et E.J on teinud seda mitu nädalat järjest ja igal korral ta ei ole väljakutset teinud. Esitatud avalduses AA kinnitab, et elamine ja magamine on tal korteris juba täiesti võimatu, sest üks inimene pidevalt rikub öörahu, ei võta kuulda keelamisi politsei poolt, kuulates muusikat kõvasti ka päevasel ajal (kohtutoimik tl 28).

Politsei ja Piirivalveameti Ida Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. Tobi – – 16.11.2020.a koostatud ettekannet, millisest nähtub, et tema olles 16.11.2020.a patrullis koos patrull xxx xx-xx, xxx alevik. Kutse sisuks oli politseinik G. Leesiga said kell 01.03 väljakutse

naaber kuulab valjusti muusikat, tegemist pideva probleemiga. Sündmuskohale saabudes kontrolliti avaldaja korterit ja tuvastati, et viimase magamistu AA ppa kostub muusika väga hästi, samuti oli muusikat kosta koridori ja õue. Alguses korteri nr xx omanik ust ei avanud.

Lõpuks, kui nad said korterisse, siis E.J ei saanud aru, et ta rikub teiste isikute

öörahu, viimase sõnul pidi muusika mängima normaalselt ja ei pidanud segama kedagi. Muusikat oli kuulda igale poole. Kuna Tiit vestlusest aru ei saanud, siis võeti kaasa tema makk (kohtutoimik tl 35).

Vallasasja hoiule võtmise protokolli, millisest nähtub, et 16.11.2020.a kell 01:50 ajal xxx xx- xx, xxx alevikus oli menetlusele allutatud isikuks E.J ning KorS § 52 alusel võeti

viimase valdusest hoiule Philips AQ5150 raadio, sest E.J kuulas oma raadioga kõvasti muusikat, segades sellega teiste öörahu, isik ise sellest aru ei saanud (kohtutoimik tl 36).

AA 16.11.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja andnud teada, et 16.11.2020.a kella 00:40 ajal on ta naaber E.J häirinud jätkuvalt ta

öörahu, kuulates valjult muusikat. Avaldaja annab teada, et see häirib ta ööund ja ta ei saa

7

magada s.t ta on pidanud mitmeid kuid magama teises toas, mitte oma voodis. Muusika on vali ja kostab ta korterisse (kohtutoimik tl 37).

AA 02.12.2020.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja andnud teada, et tema soovib esitada lisaavaldust eelnevale. Märgitud kuupäeval kella 01:40

ajal käis kohal patrull, ta vestles pikalt antud olukorrast ning viimased soovitasid teha lisaavalduse. Nad lubasid samuti infoks juurde märkida, et käisid kohal, aga sisse ei pääsenud. Süüteoteates märgitakse, et patrull käis ka tema juures toas kuulamas, kuidas muusika kostub ta korterisse. Samuti käisid nad naabri ukse taga ja aknale koputamas, aga ei pääsenud sisse, sest tema naaber E.J arvatavasti magas (kohtutoimik tl 43).

Valdusesse sisenemise protokolli, millisest nähtub, et 23.02.2021.a kella 02:02 ajal KorS§ 50 alusel siseneti Politsei ja Piirivalveameti Ida Harju politseijaoskonna ametnike poolt xxx – –

xx-xx, xxx alevik, xxx vallas, Harju maakonnas asuvasse, E.J-ile kuuluvasse

eluruumi kuna korterist mängis öörahu ajal valjusti muusika, mis oluliselt häiris teist

majaelanikku. Korterisse sissetungimiseks kasutati Päästeameti abi, teostatud menetlustoimingu käigus lõhuti ukselukk, korteris viibis E.J (kohtutoimik tl 45).

Vallasasja hoiule võtmise protokolli, millisest nähtub, et 23.02.2021.a kell 02:18 ajal xxx xx- xx, xxx alevikus oli menetlusele allutatud isikuks E.J ning KorS § 52 alusel võeti viimase valdusest hoiule Philips, sest E.J tekitas müra, mis oluliselt häiris naabreid ja nimelt E.J kuulas öörahu ajal kõvasti muusikat (kohtutoimik tl 46).

Ida Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. E. Jahu 23.02.2021.a koostatud ettekannet – selle kohta, millises on kirjeldatud, kuidas 23.02.21.a kella 00:12 ajal saadi väljakutse aadressile xxx xx-xx, xxx alevik, xxx ab vald, Harjumaale ning seda teataja põhjendusel, et naaber kuul valjult muusikat, tõenäoliselt on joobes ja see on pidev probleem. Kohale jõudes kella 00:50

ajal kuulas politseipatrull korteri xx ukse ta valju muusikat, see kosutus koridori. Koputati uksele ning akendele, aga keegi ust ei avanud. Avaldaja AA kinnitas sündmuskohal, et tegemist on pideva probleemiga ning antud olukord mõjutab tema igapäevast und, kuna tal on vaja vara

ärgata ja tööle minna ning naabri pidevad öised muusikakuulamised rikuvad ta öörahu.

Korrarikkumist ei olnud märgitud päeval muudmoodi kõrvaldada, kui kohale kutsuti

Päästeamet, kes ukseluku lõhkumise teel sisenes korterisse. Korteris oli alkoholijoobes

meesterahvas – E.J, kes magas ning, kes äratati ülesse. Isikule selgitati, et tema raadio mängimine segab naabri öörahu. Kuna oli alust arvata, et korrarikkumine võib jätkuda, siis otsustati kaasa võtta raadio Philips (kohtutoimik tl 47).

AA 22.02.2021.a esitatud süüdteoteadet, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on avaldaja

andnud teada, et 22.02.2021.a kella 23:10 ajal on ta naaber E.J korteris nr

xx

järjekordselt kuulanud valjult muusikat. Viimane ei kuula, kui talle öeldakse, et võtku

vaiksemalt. Algas see umbes kella 7-8 ajal õhtul. Politsei on välja kutsutud. See on pidev probleem ning märgitud käitumine rikub tema unekvaliteeti (kohtutoimik tl 48).

Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et E.J-i

süü temale etteheidetud väärtegudes on tõendamist leidnud, tuvastatud on viimase tahtlus, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule süüks arvatavad väärteod on aset leidnud ja toime pandud. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalust isikut E.J-i rahalise karistusega karistada ei ole mõttekas, sest see teda ei mõjutaks ning viimast tuleks toimepandu eest karistada 5 päeva pikkuse arestiga (kohtutoimik tl 71 pöördel).

8

Kohtus viimast sõna E.J-ile ei olnud võimalik anda, kuna viimane ei ilmunud

03.06.2021.a kell 12:00 kohtusse ja oma mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud.

Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli menetlusalune isik teadlik, kinnitades märgitud teadmist omakäelise allkirjaga (kohtutoimik tl 61, 70-71)

K

ohtuotsuse põhjendused

Karistusõiguslik vastutus oluliselt häiriva müra tekitamise eest on sätestatud KarS §-is 262

(avaliku korra rikkumine), mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § is 55 või § is 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. - -

Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS § is 54. Selle normi tähenduses on avalik koht - määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist

isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00 ni. Kohus leiab, et KarS § 262 hõlmab nii -st kuni 7.00- KorS § 56 lg 1 kui ka lg 2 kirjeldatud nõudeid. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus

rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale.

Kohus hinnate ale s tõendeid kogumis leiab, et menetlusaluse isiku E.J-i süü tem inkrimineerituid väärtegudes on tõendamist leidnud ning seda vaatamata sellele, et kohtus üle

kuulatud tunnistaja

gu, millal E.J AA ei osanud detailselt enam välja tuua kuupäevi ja kellaae

tema öörahu on rikkunud. Nimelt on tunnistaja AA kohtus kinnitanud, et ta tõepoolest ei mäleta, mis kuupäevadel ta politsei korrarikkumise tõkestamiseks kutsus, kuna E.J rikub tema öörahu pidevalt. Samas on tunnistaja kinnitanud, et need korrad, mil ta süüteoteate tegi või politsei kohal käis, siis E.J poolt muusika valjusti kuulamine hilisõhtusel või öisel ajal ka aset leidis. Kohus peab kohtus antud ütlusi tunnistaja poolt AA

usaldusväärseteks tõenditega, ja eluliselt usutavaks ning haakuvateks teiste kohtus uuritud

eelkõige kohtus tunnistajate Sergei Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Podjaštšuk kohtus antud ütlustega, samuti väärteomenetluse käigus esitatud süüteoteadetes sisalduva in AA foga.

K elab aadressil xxx äesolevas väärteoasjas ei ole kahtluse alla seatud fakti, et E.J

xx-xx, xxx alevik, xxx vald, Harjumaa ning et sellel aadressil asuv korter on ka väärteo

toimepanemise kohaks. Seda fakti on kinnitanud tunnist , Sergei ajatena ülekuulatud AA Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Podjaštšuk (kohtutoimik tl 59 pöördel, 70 ärgitud fakti -71). M

kinnitavad ka kirjalikud tõendid, nimelt 23.02.2021 ja 28.02.2021.a E.J suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll , valdusesse sisenemise protokollid ning 23.02.2021.a id koostatud ettekandes - sisalduv teave ja nimelt antud väärteoasja menetluse raames kohtuvälise menetleja ametnikud käinud korduval eelpool märgitud aadressil ning tuvastanud, et xxx xx-

xx, xxx alevikus, xxx vallas, Harjumaal asuvas eluruumis viibib ja viibis E.J

(kohtutoimik tl 8, 10, 45, 47). Märgitut arvesse võttes loeb kohus tõendatuks väärteo toimepanemise koha.

E.J-ile heitetakse ette KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemist

20.09.2020.a. kella 04:00 ajal, 13.10.2020.a kella 04:15 ajal, 16.11.2020.a kella 00:41,

9

02.12.2020.a kella 22:36 ajal kuni 03.12.2020.a kella 02:00 ajal, 22.02.2021.a kella 23:12 ajal

ja 28.02.2021.a kella 03:30. Juba eelnevalt on d, et tunnistaja ei suutnud märgitu AA ülekuulamisel meenutada täpseid kuupäevi ja kellaaegu, mil menetlusalune isik tema öörahu

on rikkunud. Kohtu hinnangul ei saa antud asjaolu . Tunnistaja kohtus pidada tavapäratuks AA

antud ütluste alusel on võimalik asuda seisukohale, et tema jaoks on E.J-ile

väärteoprotokollides etteheidetud süüline käitumine niivõrd tavapärane, igapäevane, et kuupäevade ja kellaaegade ülitäpne meenutamine on võimatu. Vaatamata sellele on tunnistaja välja tuua omapoolse selgituse, et kõik sai alguse juba eelmise aasta kevadest, mil ta hakkas

teavitama toimunust ka politseid ning täpsemad kuupäevad tulevad välja tema politseile

esitatud avaldustest. Võttes arvesse kohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust

loeb kohus tuvastatuks selle, et E.J kuulas valjult st

AA öörahu häirival viisil

muusikat 20.09.2020.a kella 04:00 esitanud politseil ajal, sest märgitud fakti kohta on AA e

süüteoteate, millises toob välja detailelt aset leidnud asjaolud, millised kinnitavad E.J-i poolt kella 04:00 ajal toime pandud avaliku korra rikkumist (kohtutoimik tl 28).

Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et nii 20.09.2020.a kui politsei sündmuskohal käis, siis viimased on tulnud ta korterisse samuti kuulama, kuidas muusika valjult mängib (kohtutoimik tl 60).

Käesolevas väärteoasjas on tunnistajatena kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud tunnistajad Sergei Karotam, Gitte Lees ja Stanislav Po

djaštšuk on sündmusele reageerinud politseinikud,

kes sõitsid AA avalduste peale E.J poolt toime pandud avaliku korra rikkumist

tõkestama. Kuna politseiametnikud puutuvad igapäevaselt kokku paljude

erinevate õigusrikkujatega, siis ei saa pidada tavapäratuks, et ka nemad väga detailselt kõiki sündmusi

kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ei mäleta. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et E.J-i poolt toimepandud avaliku korra rikkumist - - valju muusika kuulamist öisel ajal, käis 13.10.2020.a kella 04:15 ajal sündmuskohal Gitte Lees, samuti on kinnitanud, et käis ta

sündmuskohal novembrikuus. Väärteoprotokolli kohaselt 16.11.2020.a kell 00:41. ka Tunnistaja Gitte Lees selgitas kohtus, et ta ei välista, et võis käia ka avaldaja korteris kuulamas, kuidas muusika kostab, aga ta kinnitab, seda et muusikat oli kosta trepikotta ning sai vesteldud isikuga, kes muusikat valjult kuulas ning isik pani peale pikka vaidlust muusika vaiksemaks.

Tunnistaja sellekohaseid ütlusi toetab ka 16.11.2020.a sündmuskohal kaasas olnud teise

politseiametniku J. Tobi koostatud ettekandes sisalduv teave selle kohta, et 16.11.2020.a kella

01:03 ajal läksid nad alevik. Sündmuskohal tuvastati, et avaldaja xxx xx-xx, xxx AA magamistuppa kostis väga hästi kõva muusika, see tuli korterist nr xx, muusikat oli kuulda ka koridori ja õue. Korteris oli kohal E.J, kes ei saanud aru, et ta rikub teiste öörahu. Tunnistaja Gitte Lees kohtus antud ütlused toimunud sündmuse osas toetab veel 16.11.2020.a vallasasja hoiulevõtmise protokollis sisalduv teave ja nimelt, et 16.11.2020.a kella 01:50 võeti hoiule menetlusaluselt isikult raadio ning seda põhjusel, et viimane kuulas valjult muusikat,

segades selliselt teiste öörahu. Tähelepanuta ei saa jätta teadmist, et märgitud väärteo aset leidmise fakti on 16.11.2020.a kinnitanud Ka AA, kes on polisteile esitanud süüteoteate selle

kohta, et tema naaber E.J jätkuvalt häirib tema öörahu kuulates valju muusikat selliselt, et ta ei saa öösel magada. Teade on politseile esitatud 16.11.2020.a kella 00:40 ajal toimunud sündmuse kohta. (kohtutoimik tl 36, 37).

Käesolevas väärteoasjas kuulati tunnistajana üle Sergei Karotam, kes kinnitas, et ka tema on korduvalt käinud E.J elukohas xxx xx-xx ning seda seoses sellega, et viimane rikub valju muusika kuulamisega naabri öörahu. Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et sündmuskohal käis ta 02 03.12.2020.a siis kui oli öises vahetuses tööl (kohtutoimik tl 70) ning ta tõdes, et -

tõepoolest sündmuskohal oli kuulda, kuidas avaldaja kõrval korteris kostus kõvasti töötav

raadio, kuulasid nad seda avaldaja kaminatoas ning tunnistaja julges väita, et ka teda oleks

10

selline heli seganud. Kinnitab ta seda, et nad koputasid ka õigusrikkuja korteriuksele ja akendele, aga keegi neid ei avanud. AA poolt 02.12.2020.a kell Tunnistaja ütlused haakuvad

01:40 aset leidnu A kohta esitatud süüteoteatega (kohtutoimik tl 43). valduses välja toodud asjaolud toetavad tunnistaja Sergei Karotame

ütlusi selles, et sündmuskohal käis patrull, kes ei

pääsenud sisse, patrull käis ka AA korteris kuulamas, kuidas muusika ta korterisse kostub, politsei

käis õigusrikkuja ukse ja akna taga koputamas, kuid korterisse sisse ei pääsenud.

Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas oleva 2.02.2021.a esitatud süüteoteat AA 2 ega ning 23.02.2021.a Ida Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. E Jahu ettekandes sisalduva –

teabega saab tuvastatuks lugeda, et E.J 22.02.2021.a kella 23:10 ajal kuulas järjekordselt valjult muusikat. Kohtu hinnangul avaldaja süüteoteate sisu ja ettekandes sisalduv teave on omavahel kattuv ja nimelt, et väärteo – häirival viisil valju muusika kuulamine –

oli

toime pandud E.J poolt. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõendites ja nimelt 23.02.2021.a koostaud vallasasja hoiule võtmise protokollist ning samal kuupäeval koostatud

valdusesse sisenemise protokollist nähtub, et õigusrikkumist – öörahu ajal valju muusika

kuulamist - tõkestati öiselt ajal ning, et õigusrikkumise toimepanijaks oli sündmuskohal viibinud E.J. Kohus ei näe põhjust kahelda eelpool märgitud menetluslike tõendite s.t tõendites sisalduva teabe tõepärasuse õigsuses, sest valdusesse sisenemise protokollis ning

vallasasja hoiulevõtmise protokollis sisalduv info haakub nii tunnistaja kohtus antud AA

ütlustega kui ka tema süüteoteates märgitud teabega, selles kohta, et just E.J on

selleks isikuks, kes järjepidevalt oma ükskõikse suhtumisega – öörahu ajal valjult muusika

kuulamisega rikub avalikku korda.

E.J-ile etteheidetud väärteo 28.02.2021.a kella 03:30 ajal loeb kohus tõendatuks

kohtus ülekuulatud tunnistaja Stanislav Podjaštšuk antud ütlustega. Nii on i tunnistaja 03.06.2021.a kohtus kinnitanud, et tema isiklikult E.J-i ei tunne, kuid 28.02.21 käis ta xxx xx-xx sündmuskohal, kuhu tuli väljakutse seoses öörahu rikkumisega. Kinnitab ta seda, et kui sündmuskohale jõudsid, siis kohal oli avaldaja, kes selgitas, et öörahu rikkumine E.J-ini

poolt toimub mitmes kord. Kinnitab ta ka seda, et sündmuskohal oli kuulda naaberkorterist, kõrval trepikojast kõva muusikat, mis oli nii kõva, et magada ei saanud, ka teda oleks see muusika häirinud. Õigusrikkumine tõkestati päästjate abil, E.J-i korterisse saadi sisse, viimane oli alkoholi joobes ja magas. Kohtu hinnangul tunnistaja kohtus antud ütluste usaldusväärsust toetab 28.02.2021.a kella 03:03 ajal E.J suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll, antud tõendist saab ühese järelduse selle kohta, et menetlusalune

isik peeti õigusrikkumise toimepanemise s.o KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise tõkestamiseks kinni varahommikul s.o öörahu ajal ning viimane oli

alkoholijoobes

atorvahendi kasutamise protokoll – kinnitab märgitut sellekohane indika

(kohtutoimik tl 8-9). i Samuti kinnitab tunnistaja Stanislav Podjaštšuk kohtus antud ütluste

usaldusväärsust valdusesse sisenemise protokollis sisalduv teave selle kohta, et tõepoolest

õigusrikkumise – e, milline häiris kolmandate isikute rahu valju muusika kuulamis - tõkestamiseks 28.02.2021.a kella 02.58 ajal sisenes E.J-i elukohta päästeamet ning

E.J-ilt võeti ära raadiomakk Philips, kinnitab märgitut vallasasja hoiule võtmise protokoll 28.02.2021.a (kohtutoimik tl 10-11)

Ülekuulamisel kohtus kinnitas menetlusalune isik küll E.J, et ta kuulab raadiost

muusikat, kuid teeb seda enda hinnangul selliselt, et see ei saa rikkuda teiste rahu. E.J-i selgituste kohaselt kuulab ta raadiot normaalse helitugevusega ja ta võib seda teha (kohtutoimik tl 59-60). Kohtu hinnangul ei vasta E.J-i ütlused muusika kuulamise

helitugevuse osas tõele ning ei haaku teiste tõenditega, menetlusalune isik ei tunnista õigusrikkumiste toimepanemist.

11

Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et E.J-ile on mitmete kuude kestel olnud tavapärane oma naabri öörahu ri öörahu ajal raadiost valju muusika

AA kkumine xxx xx majas

kuulamise teel. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik E.J on oma

käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning öisel ajal raadiost

muusika valjult kuulamisega häirinud korduvalt kõrvaltrepikojas, korteris nr xx elava

AA öörahu. Menetlusalune isik on sellise teg on läinud vastuollu evusega rikkunud avalikku korda, ühiskonnas omaks võetud üldtunnustatud käitumistavade ja heade kommetega ning rikkunud sellega korrakaitseseaduse 56 lg 2 keeldu.

Kohus leiab, et juhul kui kortermajas kuulatakse valjult muusikat ja selle käigus tekkiv müra häirib teise kortermajas viibiva isiku rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga.

Seega on väärteoprotokollis kirjeldatud ja väärteomenetluses tuvastatud kõik faktilised asjaolud, mis täidavad KorS § 56 lg 2 ja seega ka KarS § 262 eeldusi.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et E.J-i käitumises sisaldub KorS § 56 lg 2 sätestatud

keelu rikkumine ning E.J on mujal kui avalikus kohas käitumise üldnõuetes kehtestatud keeldu rikkudes tekitanud kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra, mis seisnes

teise inimese

häirimises – kuulas valjult muusikat väärteoprotokollides välja toodud kuupäevadel ja kellaaegad naabri korterisse, õue kui ka el enda korteris, mis kostus nii maja koridori. E.J-i poolt

. Seetõttu on toime pandud süüteod õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona.

Arvestades E.J-ile etteheidetud süütegude toimepanemise asjaolusid, korduvaid

väljakutseid politseile ja politseiametnike korduvaid külastuskäike menetlusaluse isiku eluruumi ning eluruumi ukse taha, millest E.J on olnud teadlik, leiab kohus, et on ta kõik süüteo episoodid toime pannud teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist otsese tahtlusega toimepandud süütegudega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et E.J on rikkunud korrakaitseseaduse §

Karistuse mõistmine

KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku karistusandmetest. Kohtule on teada, et

E.J-i on ka varasemalt karistatud KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, , kuid karistus ei ole olnud piisavaks trahv on küll tasutud mõjutamaks hoiduma uute väärtegude toimepanemisest isikut (kohtutoimik tl 13).

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isik süü suurusest ning sellest, et tegusid on toime pandud korduvalt. E.J kohus toimepandu osas kahetsust avaldanud ei ole, vaid on pigem õigustanud oma käitumist, asunud seisukohale, et tema võibki talle sobival viisil ja

12

ajal raadiost muusikat kuulata ning ta enda hinnangul selline teguviis ei saa kellegi teise rahu rikkuda.

Kohtuliku arutamise käigus E.J on avaldanud, et ta ei tööta, on pensionär

(kohtutoimik tk 59). Seega on tema igakuiseks sissetulekuks pension, millest ei pruugi rahatrahvi tasumiseks jätkuda, kui arvestada isiku igakuiseid tavapäraseid kulusid nt korteri

ülalpidamise kulud, võimalikud kulutused toidu ja ravimitele . Seega võib rahatrahv kui jne karistusliik osutuda menetlusalusele isikule ülejõukäivaks ja mõis etav karistus ei oleks täi t detav

ning mä et E.J suhtes ei ole võimalik rgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnista väärtegude da temale inkrimineeritud toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest.

Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

keskmises i raskendavad määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad võ asjaolud, siis tuleks karistus määrata kas vastavalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval hetkel ei ole ühtegi karistust kergendavat või raskendavat asjaolu tuvastatud.

Väärteoa tamist leidnud, et E.J on toime pannud 6 süüteo episoodi. sjas on tuvas Seega karistuse mõistmisel peaks lähtuma toimepandud süütegude arvust ning avaliku korra

rikkumise intensiivsusest. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on elumajaga, kus majaelanikud soovivad öösel magada, ennast välja puhata ning oma tavapärast elu rahulikult

elada. Kohus arvestades E.J et viimase süü ei ole väga suur, võttes arvesse

menetlusaluse isiku vanust, teadmist, et viimane on pensionär, samuti, et E.J-i

karistatakse esimest korda arestiga, siis peab kohus võimalikuks mõista E.J-ile karistuseks aresti sanktsiooni keskmisest madalamas

määras s.o 5 päeva.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)