1-21-210/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-210

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-210 (20230100894)

Kohtukoosseis

Kohtunik

Elina

Elkind,

rahvakohtunikud

Tanya

Tõnisson ja Ülle Vassar

Sekretär

Liis Kaar

Kriminaalasi

Urmas Gerasimovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Urmas Gerasimov (isikukood: 36208050313; elukoht:

xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: E

OÜ; kehtivad karistused puuduvad; kahtlustatavana

kinni

peetud

16-18.

august

2020,

seejärel

kahtlustatavana kinni peetud 22. augustil 2020, 24.

augustil 2020 vahistatud)

Kaitsja

Vandeadvokaat Liis Suik (määratud korras)

Tõkend

Vahi all

Prokurör

Eneli Laurits

Kannatanu

Lehte Kattai

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Urmas Gerasimov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 9 (üheksa) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

16. august 2020 - 18. august 2020, s.o 3 päeva ja lugeda seejärel karistuse – 8 aastat

11 kuud ja 27 päeva vangistust – kandmist alates isiku kahtlustavana

kinnipidamisest 22. augustil 2020.

3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahend

liigendnuga pruuni värvi puidust detailidega käepidemel.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Urmas

Gerasimovilt

riigituludesse

menetluskuluna

esimese

astme

kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0908

kulu 399 euro ulatuses, DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0895 kulu 570 euro ulatuses,

surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0056/403 ja sellega seotud lisauuringute

kulu 343 eurot ja määratud kaitsja tasu 1760,40 eurot, s.o kokku 4532,40 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul

otsuse jõustumisest igakuiselt 377,70 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99921700028524 ja selgitus „kriminaalasi 1-21-210, sundraha ja menetluskulud.“

Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku järgses täitemenetluses.

7. DNA-ekspertiisi kulu 171 euro ulatuses ja DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0895 kulu 855

euro ulatuses jätta riigi kanda.

8. Asitõendid – DVD-plaadid – jätta kriminaalasja juurde.

9. Asitõendid – sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud riideesemed, suitsukonid,

määrdunud salvrätik, viinapudel, hõbedast värvi metallist torujas relvataoline ese ja

sündmuskohalt võetud puuteproovid hävitada.

10. Asitõendid – sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud esemed, s.o viinapitsid, tass,

plekk-kruus, kaks punase käepidemega nuga ja musta värvi mobiiltelefon –

tagastada M. K.le.

11. Asitõend – Urmas Gerasimovi 22. augustil 2020 kahtlustavana kinnipidamisel

äravõetud mobiiltelefon „Nokia“ – tagastada Urmas Gerasimovile.

12. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate

esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja

kriminaalkantseleis

16. juulil

2021.

Otsusele

võib

esitada

Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu

kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest

eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 16. juulil 2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 13. jaanuaril 2021 süüdistusakti,

mille kohaselt Urmas Gerasimovile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi H. K. tapmises.

Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määrusega anti süüdistatav talle esitatud süüdistuses

kohtu alla. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid 1. aprillil, 7. aprillil, 9. aprillil ja 14. mail

2021.

2. Kohtuvaidluses taotles prokurör U. Gerasimovi süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja

tema karistamist 9 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistuse hulka tuleb arvata

isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16-18. august 2021 ehk 3 päeva ja lugeda

karistusaja alguseks 22. august 2020, mil U. Gerasimov peeti uuesti kahtlustatavana kinni.

Samuti palus prokurör konfiskeerida liigendnuga KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo

toimepanemise vahend. Asitõendite osas taotles prokurör jätta DVD-plaadid toimiku juurde;

sündmuskohalt äravõetud H. K. riideesemed, suitsukonid, määrdunud salvrätiku, viinapudeli,

hõbedast värvi metallist torujas ese ja sündmuskohalt võetud puuteproovid hävitada;

sündmuskohalt äravõetud tarbeesemed – viinapitsid, tass, plekk-kruus, kaks punase

käepidemega nuga ja mobiiltelefonid – tagastada M. K.le või U. Gerasimovile.

3. Kaitsja palus süüdi mõista U. Gerasimov KarS § 117 lg 1 järgi ja jätta talle mõistetav

vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistatav ei tunnistanud end süüdi tapmises ja

palus muuta teo kvalifikatsiooni ning mõista talle kergem karistus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. U. Gerasimovile heidetakse ette KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, mis seisnes järgmises. Süüdistuse kohaselt U. Gerasimov lõi 16. augustil 2020

xxxx eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kl 17:47 tahtlikult, eesmärgiga

põhjustada teise inimese surm ühe korra H. K.d terariistaga rindkeresse, millega tekitas H.

K.le vasakule poole rindkere eespinnale rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos südame

vasaku vatsakese vigastuse ja vasakpoolse vererinnaga. Vigastuse tüsistusena esines äge

verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel H. K. suri.

5. KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlaks

tegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas

tagajärjena teise inimese surma. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et U. Gerasimov lõi H. K.d

noaga rindkeresse, mis põhjustas H. K. surma ja seda kinnitavad järgmised tõendid.

6. Esmalt tõendavad U. Gerasimovi tegu ehk noaga löömist süüdistatava enda kohtuistungil

antud ütlused, milles ta kirjeldab sündmust. U. Gerasimovi ütluste kohaselt oli H. K.

16. augusti 2020. a õhtul „nagu zombi“ ehk oli nii uimane, et ei teadnud, mida ta teeb. Samas

ütleb süüdistatav, et kannatanu oli agressiivne, reageerides järsult. Konflikt sai süüdistatava

sõnul alguse sellest, et kannatanu kõrvetas peki põhja ja seetõttu U. Gerasimov keelas H. K.l

keeta suppi. Selle peale läks kannatanu endast välja ja röökis köögis, et ta lööb U. Gerasimovi

maha, nimetades viimast värdjaks või raisaks. Vahetult enne seda lükkas kannatanu M. K.

köögis pesumasina otsa, röökides, et tapab kõik ära. Seejuures kinnitab U. Gerasimov, et ise

ta koos H. K.ga köögis ei viibinud, M. K. lükkamist nägi istudes elutoas tugitoolis. H. K. tuli

köögist ja jäi seisma elutoa ukselävel, uksepiida juures, hoides vähemalt 20 cm pikkust

kööginuga langetatud vasakus käes. Süüdistatava sõnul sel hetkel kannatanu talle midagi ei

öelnud. U. Gerasimov selgitab, et ilmselt soovis H. K. algselt selle kööginoaga tükeldada

porgandeid, kuid kui süüdistatav teda keelas, tuli ta noaga tuppa. U. Gerasimov, kes istus

elutoas tugitoolis, tunnetas selle peale endale ohtu, haaras laua alt korvist noa, tõusis püsti,

tegi ühe sammu kannatanu suunas ja soovis lüüa kannatanut noaga õlga, et teda ähvardada või

hirmutada ning et viimane maha rahuneks. U. Gerasimovi oletuste kohaselt nuga seejuures

kas libises rindkeresse või kannatanu pööras end löögi hetkel, mistõttu tabas löök rindkeret,

kuid süüdistatav sellest kohe aru ei saanud. Pärast löömist pani süüdistatav noa kokku ja

viskas voodi alla. H. K. haaras õlast kinni ja väljus toast koridori suunas. Siis tuli sisse M. K.,

kes oli sündmuse ajal tualetis. U. Gerasimov valas viina ja M. K. ütles, et käis tümps. Selle

peale U. Gerasimov läks kööki, keeras mõlemad pliidiplaadid kinni, pani kannatanu käes

olnud usta käepidemega noa köögilaua peale, läks koridorist välisukse juurde, nägi, et

verelomp on ukse peal ja H. on ukse ees pikali. Edasi ta enam ei läinud, palus M. K.l kutsuda

kohe kiirabi. U. Gerasimovi ütluste kohaselt ei mäletanud ta, et helistas eelnevalt veel A. T..

7. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluse usaldusväärsuses selles osas, et ta

lõi H. K.d noaga. See on kooskõlas ka H. K. vigastustega. 1. detsembril 2020 koostatud surnu

ekspertiisiakti nr 20E-AOS0056/403 (kd II, tl 37-49) eksperdiarvamusest nähtub, et

kannatanu H. K. surnukehal tuvastati tervisekahjustusena rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav

vasakul pool rindekere eespinnal koos südame vasaku vatsakese vigastuse ja vasakpoolse

veririnnaga, mille tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mis

oligi kannatanu surma põhjus. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et torke-lõikehaav on tekitatud

löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, tera laiusega

orienteeruvalt 2-2,5 cm ja tera pikkusega vähemalt 7-8 cm, löögi suund on eest taha.

Eksperdiarvamuse kohaselt on sellise vigastuse tekitamine võimalik nii asitõendina asja

juurde võetud punase käepideme noaga kui ka liigendnoaga, kuid tõenäolisem on sellise

vigastuse tekitamine liigendnoaga. U. Gerasimov kirjeldab kohtumenetluses antud ütlustes

noaga toimetamist, s.o lisaks selle viskamisele voodi alla pärast sündmust, ka voodi alt välja

võtmist ning K. M. hävitamiseks andmist, mille käigus süüdistatav selgitas, et see on ainuke

süütõend tema vastu. Samuti tõendab just selle noa kasutamist 22. septembri 2021

jälitustoimingu protokoll. Nimelt 21. augustil 2020 ajavahemikus 15:45:00 – 15:55:00 (kd II,

tl 83-88) räägib U. Gerasimov menetlejaga, mida kinnitavad ka tema kohtus antud ütlused ja

seejärel avaldab ta M. K.le ja K. M., et „õiget nuga“ ei ole leitud. Seejärel hakatakse nuga

voodi alt otsima ja leitaksegi üles, misjärel U. Gerasimov ülevoolavalt rõõmustab ja tänab

jumalat ning selgitab, et nüüd on ta puhas. Kohe palub süüdistatav K. M. viia nuga rattaga ära

ja visata ära (nn Pässa merre). Süüdistatav räägib, et nuga peaks happega kokku tegema ja

K. M. vastab, et ta pesi noa ära, mis kõik viitab kuriteojälgede peitmise soovile. Ka K. M.

kinnitab kohtus antud ütlustes, et ta viibis 21. augustil 2021 M. K. ja U. Gerasimovi kodus

xxxx tänavas. Samal ajal kui tunnistaja oli seal, helistas U. Gerasimovile mingi S., kas

prokurör või midagi sarnast ja juttu oli noast, mida ei ole leitud. Seejärel otsisid nad koos

süüdistatavaga nuga diivani ja voodi alt ja leidsidki noa üles. Tegemist oli kinnises asendis nn

nupunoaga, pruuni värvi. U. Gerasimov väitis tunnistajale, et see ongi nuga, millega ta

H. K.d lõi. Kuna süüdistataval on jalad haiged, oli tunnistaja K. M. tema palvel nõus nuga ära

viima. Ta pesi selle ära, pani kilekotti ja sõitis metsa, visates nuga metsatukka, sest ei

teadnud, kus on karjäär, kuhu ta pidi nuga viskama. Tunnistaja ütlusi kinnitab K. M. ütluste ja

olustiku seostamise protokoll (kd II, tl 116-125), mille kohaselt tunnistaja näitab ette koha

Pääsküla metsas, kuhu ta noa jättis ja sealt leitakse liigendnuga. Asitõendi vaatlusprotokolli

(kd I, tl 126-135) kohaselt leiti nuga xxxx lähedal asuvast metsast. Tegemist on pruuni värvi

puidust detailidega käepidemel liigendnoaga, mis käib lahti nupust. Noa üldpikkus on 225mm

ja tera pikkus on 100mm ning tera kõige laiemas kohas on 20mm. Noalt võeti DNA-proovid.

Ekspertiisiakti nr 20E-GEO895 kohaselt leiti proovilt noa keskosas olevalt nupult ja noa

pealmisel oleva rõnga tera poolselt küljelt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis langevad kokku U.

Gerasimovi DNA-profiiliga, kuid mitte H. K., M. K. või K. M. DNA-profiilidega.

Tõepärasuhte arvutamisel leiti, et on 1023 korda tõenäolisem, et vastav DNA-profiil pärineb

U. Gerasimovilt kui tundmatult isikult. Koostoimes muude tõenditega näitab see veenvalt, et

seda nuga kasutas just süüdistatav. Kirjeldatu kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et

U. Gerasimov lõi H. K.d just selle noaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud

seegi, et just U. Gerasimovi tegevus, s.o noaga löömine põhjustas lõpptulemusena H. K.

surma, s.o KarS § 113 lg 1 kooseisupärase tagajärje.

8. Süüdistatav väitis kohtu küsimustele vastates muu hulgas seda, et tema tegu oli tingitud

H. K. käitumisest, s.o karjumisest ja M. K. ründamisest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

Riigikohtu praktikast kontrollib kohus, kas U. Gerasimov võis tegutseda erilise hingelise

erutuse seisundis KarS § 115 tähenduses. Kuna KarS § 113 ja KarS § 115 subjektiivsed küljed

õiguslikult ei erine ja provotseeritud tapmise puhul on tegemist olemuslikult tapmise

privilegeeritud koosseisuga, saab kohtu hinnangul anda vastava hinnangu juba enne tahtluse

küsimuse lahendamist. KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud

äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne

vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Senises kohtupraktikas on

selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile

tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus

(KarS § 24 lg-d 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal.

Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida

võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu

olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis

võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla-

ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund

ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks

küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti. Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes

toimepandud

vägivallale

või

solvamisele.

(Vt nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi

19. veebruari

2015. a

otsus

asjas

nr 3-1-1-1-15,

p 11.1

ja

1. juuli 2021. a otsus asjas nr 1-18-10214/92, p 17).

9. Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleks

kohtu arvates vältimatult analüüsida noalöögile eelnenud sündmusi. Selle kohta on

kohtumenetluses andnud ütlusi süüdistatav ise ja tunnistaja M. K.. Nagu juba märgitud,

selgitas süüdistatav, et H. K. oli tarvitanud alkoholi ja ilmselt ka mingeid ravimeid ning oli sel

päeval „nagu zombi“, kuid samas ka agressiivne, mis väljendus tema järsus reageerimises

teiste, s.o U. Gerasimovi ja M. K. sõnadele. Nii süüdistatav kui ka M. K. kirjeldasid muu

hulgas, kuidas enne süüdistuses kirjeldatud sündmust lükkas H. K. köögis M. K. jõuga

pesumasina otsa. U. Gerasimovi sõnade kohaselt röökis kannatanu samal ajal, et lööb kõik

maha. M. K. kohtumenetluses antud ütluste kohaselt ütles aga kannatanu, et läheb lööb

Urmase maha, mille peale M. K. ütles vaikselt, et „löö maha, jah“. Süüdistatava ütlustest

nähtub seejuures, et pärast lükkamist läks kannatanu köögilaua juurde, tunnistaja räägib

seevastu, et kannatanu tuli köögist ja läks tuppa. Lisaks selgitab M. K. ise, et H. K. on ka

varem talle kallale tunginud, lüües teda vahetevahel isegi vastu nägu, suvel lõi teda rinna

peale. Samuti andis U. Gerasimov ütlusi selle kohta, et pärast M. K. lükkamist kannatanu

karjus köögis ähvardusi, s.o et „ma su raisa ära tapan“. M. K. seevastu kinnitas kohtule, et ei

kuulnud mingit karjumist, kui ta oli WC-s (köögi kõrval), kuigi ta enda hinnangul oleks

kindlasti kuulnud, kui midagi sellist oleks juhtunud.

10. Iseenesest võib süüdistatava elukaaslase lükkamine ja ähvardus tappa teda ennast vastata

KarS § 115 ühele eeldusele, s.o kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema

lähedase isiku suhtes. Kohtu hinnangul ei ole aga süüdistatava ega tunnistaja M. K. ütlused

väidetava lükkamise ja H. K. agressiivsuse osas usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist

välja jätta. Lisaks väljatoodud vastuoludele nende ütluste vahel, on märkimisväärne, et

vägivalda M. K. vastu ei maini süüdistatav ega ka tunnistaja teo põhjusena või muul viisil

kordagi omavahelistes vestlustes ega suhtlemises teiste isikutega, mis on kajastatud 22.

septembri 2020. a või 27. oktoobri 2020. a jälitustoimingu protokollis. Samuti ei ole usutav, et

H. K., kes elas M. K. juures ja sõltus süüdistatava ja M. K. ütluste kohaselt tunnistajast ka

materiaalselt, ründaks M. K. ilma nähtava põhjuseta ja seda M. K. elukaaslase ja endast

füüsiliselt tugevama mehe ehk U. Gerasimovi juuresolekul. 1. detsembri 2020. a surnu

ekspertiisiaktist (kd II, tl 37 – 49) nähtub, et kannatanu oli süüdistatavast väiksemat kasvu ja

oluliselt kõhnem (175 cm pikk ja kaalus 71 kilo). Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et tema

kasv

on

cm

ja

ta

kaalus

siis

kilogrammi.

Lisaks

mainib

U. Gerasimov ise vestluses vahejuhtumit, mil ta väidetavasti peksis isikut, kes (vaid) solvas

M. K. (22. septembri 2020. a jälitustoimingu protokoll, kd II, tl 53). Ka kohtumenetluses

kinnitas süüdistatav prokuröri küsimustele vastates, et on olnud vägivaldne isikute suhtes, kes

tegid liiga tema lähedastele. Samas selgitas süüdistatav, et kannatanu vägivald tunnistaja vastu

ei olnud tema asi, kuna tegemist on nende omavaheliste suhetega. Vastupidi, tunnistaja

A. T., kes tundis nii süüdistatavat kui ka H. K.d pikemat aega, ei osanud tuua näiteid viimase

vägivaldsest käitumisest.

11. Kohus märgib samas, et iseenesest ei ole välistatud, et H. K. võis ropendada või karjuda.

Sõltumata eeltoodust kinnitab süüdistatav igal juhul ise kaitsjale vastates, et ta ei tundnud eriti

midagi sel ajal, kui H. K. väidetavasti lükkas M. K. või karjus köögis, s.t kontrollis ennast.

Alles siis kui kannatanu hakkas süüdistatava sõnul tema poole liikuma, s.o tuli noaga toa

ukselävele, mõjus see süüdistatavale ärritavalt ja siis pidas süüdistatav enda sõnul vajalikuks

H. K.d hirmutada, et viimane maha rahuneks. Selliseid väited analüüsib kohus teo

õigusvastasust kontrollides, s.o eeskätt võimaliku hädakaitse kontekstis. Samas prokurörile

vastates selgitas süüdistatav enda ärritust ka kannatanu eelneva käitumisega ja täpsustas, et sel

hetkel ei suutnud end kontrollida. Seega ei ole süüdistatava ütlused selles osas ka

järjepidevad, mis kohtu hinnangul kinnitab veelgi nende ebausaldusväärsust. Ka süüdistatava

käitumine pärast tegu ei viita erilisele psüühilisele seisundile. Tema enda sõnul istus ta maha

ja valas endale viina; kuuldes M. K.lt, et kostis tümps, läks vaatama, mis juhtus, siis ütles M.

K.le, et tuleb kutsuda kiirabi. Kohtu hinnangul ka see kirjeldus ei vasta täiel määral tõele.

Ilmselgelt ei kiirustanud süüdistatav ega tunnistaja M. K. kutsuma välja kiirabi. 23. augusti

2020. a asitõendi, s.o Häirekeskuse salvestise vaatlusprotokollist (kd II, tl 1-4) nähtub, et U.

Gerasimov suhtleb koos M. K.ga Häirekeskusega, kuigi ei järgi Häirekeskuse töötaja juhiseid.

Samuti on kohtu hinnangul märkimisväärne, et 16. augusti 2020. a sündmuskoha

vaatlusprotokolli (kd II, tl 8-15) kohaselt vaatluse käigus leitud telefonist nähtub, et vahetult

enne Häirekeskusele kõne tegemist kell 17.45 helistati samalt telefonilt kell 17.42

telefoninumbrile +37259034627, millist 27. oktoobri 2020. a jälitustoimingu protokollis (kd

II, tl 94-115) identifitseeriti tunnistaja A. T. telefoninumbrina. Tunnistaja A. T. kinnitas

kohtuistungil antud ütlustes, et U. Gerasimov helistas talle 16. augustil 2020 ja ütles, et „see

lammas pani endale nuga“. Kui tunnistaja küsis, kellest jutt on, vastas U. Gerasimov, et jutt

on H.ist. Tunnistaja soovitas kutsuda kiirabi, kuid selle peale U. Gerasimov arvas, et kiirabi

kutsub politsei. Seejärel soovitas A. T. kutsuda ise kohe politsei. Ka eelviidatud kõnest

Häirekeskusele nähtub, et M. K. esitab versiooni, et H. K. lõi end ise noaga. Seega nähtub

nendest tõenditest koostoimes, et juba enne kiirabi väljakutsumist pidid süüdistatav ja

tunnistaja M. K. leppima kokku, et väidetakse vigastuse põhjustamist H. K. enda poolt.

Selline

käitumine

ei

viita

U. Gerasimovi hingelise erutuse seisundile, vaid ratsionaalsele soovile välistada enda

vastutust. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et U. Gerasimovi tegu ei vasta KarS § 115 tunnustele.

12. KarS § 113 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. Seega peab isiku

süüditunnistamiseks selle sätte järgi tuvastama, et U. Gerasimov tegutses H. K. löömisel

vähemalt kaudse tahtlusega tema surma suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega,

kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu

surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse

elemendid - intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning voluntatiivne element

(möönmine). Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel on seejuures võimalik just

voluntatiivse elemendi ehk tahte kaudu. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela

kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta need tagajärjed

kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku tagajärge

puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast

ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8).

13. Kohus leiab, et süüdistatav tegutseski teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega,

pidades võimalikuks ja mööndes, et põhjustab oma tegevusega kannatanu surma. Süüdistatava

enda kohtumenetluses antud ütluste kohaselt ei soovinud ta lüüa kannatanut rindkeresse, vaid

hoopis õlga ja sedagi, et viimast hirmutada. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused ka

selles osas usaldusväärsed ja seda järgmistel põhjustel. Esmalt ei suuda U. Gerasimov isegi

kohtus selgitada, miks ta siiski tabas kannatanu rindkeresse, vaid esitab selle kohta erinevaid

versioone, s.o kas kannatanu pööras end või nuga libises. Võttes arvesse surnu ekspertiisiakti

kohaselt kannatanule tekitatud haava sügavust, ei pea kohus võimalikuks, et see on tekitatud

noa libisemise tagajärjel – tegemist on tugeva löögiga, mis tekitas 3-4 cm sügavuse haava

siledate servadega. Samuti on haava asukoht vasakul rinnapoolel nibuga külgmiselt, õlast

kaugel. Samas selgitab süüdistatav isegi, et kannatanu H. K. oli sündmuse ajal alkoholi ja

ravimite mõju all „nagu zombi“, liikus aeglaselt ja ei saanud aru, mida ta teeb, muu hulgas ei

suutnud suppigi keeta. Seda kinnitab iseenesest ka surnu ekspertiisiakt nr 20E-AOS0056/403

(kd II, tl 37-49), mille kohaselt oli H. K. veres 4,20 mg/g etanooli ja uriinis 3,78 mg/g

etanooli; samuti leiti tema uriinist metoklopramiidi (iiveldusevastane ravim) ja paroksetiini

(antidepressant). Antidepressandi ja suure alkoholikoguse kombinatsioon usutavalt põhjustab

isikul raske joobeseisundi, millega kaasneb uimasus ja reaktsioonide aeglustumine.

Süüdistatav vastas prokuröri küsimusele, et ta tegi vaid ühe sammu, tõustes püsti ja lüües

kannatanut. Sel juhul on ebausutav, et kannatanu, kes oli uimane ja joobes ning süüdistatava

enda sõnul tema suhtes küljega, jõudis reageerida ja pöörata end seejuures rinnaga n-ö

süüdistatava ründe suunas. Prokuröri küsimustele vastates rääkis süüdistatav seejuures, et

tahtis kannatanut hirmutada või ähvardada, et H. K. maha rahuneks. Seejuures teise isiku

rahustamine tugeva noalöögiga õlga ei ole just tavapärane isegi hädakaitse kontekstis. Kui

tegemist on süüdistatava enda sõnul n-ö mõlemakäelise isikuga, ei oleks löök vasakusse õlga

takistanud kannatanul enda rünnaku jätkamist.

14. Olulisim tõend süüdistatava tahtluse tuvastamisel, mis on vastuolus süüdistatava enda

kirjeldusega sündmust, on 22. septembri 2020. a jälitustoimingu protokollis kajastatu

(kd II, tl 50-93). Kuigi U. Gerasimov väidab ka oma tuttavatele korduvalt, et ei soovinud

H. K.d lüüa rinda, on märkimisväärne 21. augustil 2020 kell 00:18:30 – 00:20:00 toimuv

vestlus (tl 67), milles süüdistatav möönab, et tal oli äkkviha. M. K. kinnitab seejuures

süüdistatavale, et U. Gerasimov ütles enne kannatanu löömist: „Raisk, ma löön su maha“,

tõusis püsti, läks kööki ja lõi kannatanut. U. Gerasimov vastab selle peale: „Mhm“ ehk

nõustuvalt. Edasi väidab M. K. 21. augustil 2020 kell 00:38:50 – 00:43:40 toimuvas vestluses

(tl 70), et just süüdistatav oli närvis ja ütles: „Oh sa raisk, ma löön su maha“. Kuigi

tavakasutuses kasutatakse sedalaadi väljendeid ka hüperboolina, siis koostoimes noalöögiga

rinda viitab sõnakasutus ilmselgelt sellele, et U. Gerasimov pidas H. K. löömisel võimalikuks,

et ta põhjustabki viimase surma. Seejuures nähtub M. K. öeldust, et just U. Gerasimov tõusis

püsti ja läks kööki. Kohtumenetluses eitas M. K. sündmuse pealt nägemist, kuid ei osanud

kuidagi seletada vastuolu jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Tegemist on kriminaalasja

lahendamise seisukohalt keskse asjaoluga. Seetõttu jätab kohus kohtuotsuse tegemisel

tunnistaja M. K. ütlusi tervikuna kõrvale kui ebausaldusväärsed.

15. Lisaks näitab süüdistatava kaudset tahtlust kannatanu surma suhtes teojärgne käitumine –

süüdistatav ei tundnud huvi kannatanu vigastuste või seisundi vastu enne, kui viimane kukkus

ehk oli ükskõikne võimaliku tagajärje osas. Täiesti ebausutav on süüdistatava väide, et H. K.

lahkus toast, hoides kinni õlast – kuna haav on rinnus, ei olnud kannatanul mingit põhjust

hoida kinni oma õlast. Ka seejärel ilmselgelt ei kiirustanud süüdistatav ega tunnistaja M. K.

kutsuma välja kiirabi, sest nagu juba varem välja toodud, helistati enne A. T.le ja ka

kiirabikaardilt (tl 5-7) nähtub, et kiirabi tulekul oli H. K. surnud. Ka 23. augusti 2020. a

asitõendi, s.o Häirekeskuse salvestise vaatlusprotokollist (kd II, tl 1-4) nähtub, et U.

Gerasimov suhtleb koos M. K.ga Häirekeskusega, kuigi ei soovi järgida Häirekeskuse töötaja

juhiseid.

16. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et U. Gerasimovi tegu vastab KarS § 113 lg 1 objektiivse ja

subjektiivse koosseisu tunnustele.

17. Järgnevalt kontrollib kohus, kas U. Gerasimov võis tegutseda hädakaitseseisundis.

Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o

vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu

(vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub

faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal

(nn ex ante hindamine). Kohtu hinnangul ei olnud praeguses asjas tegemist hädakaitsega ja

seda põhjusel, et praeguses asjas ei ole tuvastatud H. K. õigusvastast rünnet, mis tinginuks

hädakaitse vajaduse. Isegi lähtudes süüdistatava enda teokirjeldusest ei nähtu, et kannatanu

oleks vahetult alustanud tema ründamist. U. Gerasimovi ütluste kohaselt tuli kannatanu

ukseläve peale, ei öelnud mitte midagi ja hoidis kööginoa langetatud vasakus käes. Vahetult

enne viibis H. K. köögis, kus tegeles juurviljade lõikamisega. Kannatanu noaga löömiseks

pidi U. Gerasimov võtma noa, tõusma toolilt ja liikuma H. K. poole, olgu siis ukselävele või

otse kööki. Seega objektiivset füüsilist rünnet kannatanu poolt ei olnud. Iseenesest peab selles

olukorras kaaluma ka võimalust, et süüdistatav tegutses eksimuses KarS § 31 lg 1 mõttes,

kujutades ekslikult ette, et kannatanu soovib teda rünnata. Seda lükkavad kohtu hinnangul

ilmekalt ümber 22. septembri 2020. a (kd II, tl 50-93) jälitustoimingu protokollis kajastatud

vestlused, millest nähtub, et pärast kahtlustatavana kinnipidamiselt vabastamist arutab

U. Gerasimov erinevate tuttavatega ja M. K.ga võimalust tugineda politseis sellele, et

H. K. ründas teda ja suurendada menetleja silmis kannatanu ohtlikkust, viidates seejuures

kannatanu minevikule Nõukogude sõjaväeteenistuse koosseisus, s.o Afganistanis viibimisele

ja psühhotroopsete ainete ja alkoholi kuritarvitamisele. U. Gerasimovile antakse nõu, et tuleb

suurendada kannatanu ohtlikkust, mille peale U. Gerasimov kinnitab: „Jah. Ta Afgaanis on

põrutada saanud ju.[…]Ta pani tablette, viina, õlut segamini kõiki kolme asja.“ (Vt 20.

augusti 2020. a vestlus kell 20:07:40 – 20:14:40, tl 55). Seejärel U. Gerasimov esitab ka

teisele tuttavale versiooni, et H. K. ründas teda noaga, sest oli tarvitanud segamini alkoholi ja

tablette ning oli „Afganistanis põrutada saanud“ (20. augusti 2020. a vestlus kell 20:47:45 –

20:52:20, tl 60). Vestlustest nähtub muu hulgas, et U. Gerasimov ei kirjelda tegelikult

toimunut, vaid kõneldakse sellest, mida oleks parem politseis ja kohtus väita, sest toimunu

asjaolud tema kirjeldustes muutuvad. Olulist rolli omistatakse seejuures M. K. võimalikele

ütlustele, U. Gerasimov ütleb talle: „Pead ütlema, et ta ründas mind ja kõik“ (20. augustil

2020. a ajavahemikus 20:37:00 – 20:39:30, tl 58). Tuttavatega ühiselt leitakse, et tegemist

peab olema hädakaitsega (vt nt 20. augusti 2020. a vestlus 19:59:50-20:04:20, tl 52).

Vahepeal räägitakse lauanoast, millega kannatanu olevat süüdistatavat rünnanud – U.

Gerasimov ütleb: „Ei, ta ründas mind millega, M., - lauanoaga, noh. Väikese teraga

lauanoaga“. (Vt 20. augusti 2020. a vestlus ajavahemikus 20:07:40-20:14:40, tl 55.) Hiljem

väidab süüdistatav, et H. K. vehkis „oma vintnugadega“ ja ähvardas kõiki ära tappa (vt 21.

augustil 2020 kell 00:18:30 – 00:20:00 toimuvat vestlust, tl 67). M. K. 21. augustil 2020

ajavahemikus 08:55:00 – 09:20:00 ja 09:40:25 – 09:46:00 toimunud vestluses ütleb

süüdistatav M. K.le: „Sa pead ikka rääkima: uks oli lahti, sa nägid, kui H. nugadega vehkis

Urmase vastu, noh, lubas Urmase ära tappa, noh? Sa pead ikkagi rääkima, midagi valetama“

(kd II, tl 75). Seega ütleb süüdistatav tunnistajale otsesõnu, et viimane peab valetama

oletatava ründe kohta. Samuti ei kinnita nendes vestlustes M. K. kordagi, vaatamata U.

Gerasimovi

pealekäimisele,

et

ta

oleks

kuulnud

H. K. ähvardusi või karjeid. Eeltoodust tulenevalt oli U. Gerasimovi tegu õigusvastane. Süüd

välistavaid asjaolusid ei esine.

18. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus U. Gerasimovi süüdi KarS § 113 lg 1 järgi.

Karistus

19. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse

mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tapmise sanktsiooni keskmine määr on 10

aastat 6 kuud vangistust. Kergendava asjaoluna arvestab kohus U. Gerasimovi kahetsust.

Kuigi kohtu hinnangul ei tunnistanud süüdistatav teo toimepanemist täielikult ja tema

teojärgne käitumine oli suunatud eeskätt enda süü välistamisele ning ta kahetseb vanglasse

mineku vajadust, avaldas siiski süüdistatav kohtus, et ta kahetseb ka H. K. surma, mida tuleb

karistuse mõistmisel arvestada. Karistust raskendava asjaoluna tuleb kohtu hinnangul

KarS § 58 p 4 tähenduses lugeda teo toimepanemist isiku suhtes, kes elas süüdlasega koos,

ühises majapidamises. Kuigi tegemist ei olnud süüdistatava pereliikmega, andsid nii

süüdistatav kui ka M. K. ütlusi selle kohta, et kannatanu elas pikalt nendega koos. Koos

tarvitati alkoholi, soetati toitu ja peeti majapidamist. Isiku süü suurust hinnates arvestab

kohus, et surma põhjustati ühe noalöögiga ega tekitatud kannatanule pikaaegseid kannatusi.

U. Gerasimovil ei ole kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljavõte, kd II, tl 193). Samas

tuleb süüd suurendava asjaoluna arvesse võtta ka seda, et süüdistatav üritas varjata teo

toimepanemise relva, kaasates selleks ka kolmanda isiku. Kõike seda arvestades tuleb

süüdistatavat karistada vangistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o

9 aastat.

20. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

16. august 2020 - 18. august 2020 (vt kd II, tl 172-176), s.o 3 päeva ja lugeda seejärel

karistuse – 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust – kandmist alates isiku kahtlustavana

kinnipidamisest 22. augustil 2020 (vt kd II, tl 177-181). Isikule kohaldatud tõkend –

vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel (vt kd II, tl 182-192; kd I, tl 10-11).

Konfiskeerimine

21. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo

toimepanemise vahend liigendnuga pruuni värvi puidust detailidega käepidemel (vt asitõendi

vaatlusprotokoll, kd II, tl 126-135). Kohus põhjendas eelnevalt, miks ta peab tõendatuks, et

kuritegu pandi toime just selle noaga. Tegemist ei ole tavapäraselt majapidamises kasutatava

ehk nt kööginoaga ja sellega pandi toime raske isikuvastane kuritegu ehk tapmine. Kohtu

hinnangul on selles olukorras noa konfiskeerimine proportsionaalne.

Kriminaalmenetluse kulud

22. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista

Urmas Gerasimovilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1460 eurot, DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0908 kulu 399 euro ulatuses (kd II,

tl 35), DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0895 kulu 570 euro ulatuses (kd II, tl 145), surnu

kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0056/403 ja sellega seotud lisauuringute kulu 343 eurot

(kd II, tl 48) ja määratud kaitsja tasu 1760,40 eurot (kd II, tl 161-170, kd I, tl 47-48), s.o

kokku 4532,40 eurot.

23. Tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.2) tuleb DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0908 kulu 171 euro ulatuses ja

DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0895 kulu 855 euro ulatuses jätta riigi kanda. Mõlemas

ekspertiisiaktis on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu. Viidatud

kohtuotsuse kohaselt tuleb aga analüüsiobjekti all mõista objekte, mis on eksperdile

ekspertiisi teostamiseks üle antud, s.o eeskätt erinevatelt esemetelt võetud proove. Seega tuleb

ekspertiisikulu osas, mis ületab kirjeldatud metoodika järgi arvutatud kulu, jätta riigi kanda.

Selleks on DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0908 puhul tasu 3 nn analüüsiobjekti eest (eksperdile

esitatud 7 proovi, läbi viidud 10 reaktsiooni) ja DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0895 puhul tasu

15 nn analüüsiobjekti eest (eksperdile esitatud 10 proovi, läbi viidud 25 reaktsiooni).

24. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline

vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3

alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest

igakuiselt 377,70 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99921700028524 ja selgitus „kriminaalasi 1-21-210,

sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

25. Asitõendid – DVD-plaadid – jätta kriminaalasja juurde. Sündmuskoha vaatluse käigus

äravõetud riideesemed, suitsukonid, määrdunud salvrätik, viinapudel, hõbedast värvi metallist

torujas relvataoline ese ja sündmuskohalt võetud puuteproovid (vt kd II, tl 171 – asitõendite

üleandmise-vastuvõtmise akt ja tl 194 – M. K. nõusolek relvataolise eseme hävitamiseks)

hävitada. Asitõendid – sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud esemed, s.o viinapitsid, tass,

plekk-kruus, kaks punase käepidemega nuga ja musta värvi mobiiltelefon (vt kd II, tl 171) –

tagastada M. K.le. Asitõend – Urmas Gerasimovi 22. augustil 2020 kahtlustavana

kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon „Nokia“ (kd II, tl 177-181) – tagastada Urmas

Gerasimovile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Tanya Tõnisson

Ülle Vassar

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik