2-21-109924/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-109924 Tsiviilasi J K hagi N I vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2295 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J K (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): XXX (e-post XXX) Kostja: N I (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista N Iilt (I) igakuiselt elatis summas 255 eurot J K kasuks alates 12.04.2021, kuni J K täisealiseks saamiseni (s.o 12.08.2025). 3. Elatise summad kanda igakuiselt kuu 10. kuupäevaks J K arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatis“. 4. Menetluskulud jätta N I kanda, kuid jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu. 5. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on J K hagi N I vastu elatise nõudes. 09.07.2021 võttis kostja hagi õigeks.

2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale elatist. Sellega on kostja ka nõustunud, kuivõrd ei omanud hagi osas vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud kostja kanda, kuid kostjalt välja mõistetavaid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik