2-21-8698/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.
Legislator headnote
AI generated2-21-8698/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2.1 Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 1022,86 eurot, intressid 77,32 eurot, haldustasu 7,50 eurot, viivised summas 256,67 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, riigilõivu ½ määras, s.o summas 112,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kokku 1721,85 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-21-8698
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2021. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-21-8698 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi KxxlxxKxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post: carlo.kask@plusplus.ee); Kostja: Kxxxx Kxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond; e-post: x Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada poolte taotlus.xx
2. Kinnitada PlusPlus Capital AS lepingulise esindaja Carlo Kask ja Kxxxx Kxxxxxx lepingulise esindaja Inna Bodagovskaja vahel 03.08.2021. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
2.1 Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 1022,86 eurot, intressid 77,32 eurot, haldustasu 7,50 eurot, viivised summas 256,67 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, riigilõivu ½ määras, s.o summas 112,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kokku 1721,85 eurot.
2.2 Kostja on kohustatud võlgnevuse summas 1721,86 eurot tasuma 18 osamaksena järgmiselt: alates 15.09.2021. a kuni 15.01.2023. a iga kuu 15ndaks kuupäevaks 100 eurot, s.o 17 osamakset summas 100 eurot ning viimane, s.o 18nes osamakse summas 21,85 eurot tuleb kostjal tasuda 15.02.2023. a.
2.3 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EE082200221053320701 AS-is Swedbank, märkides viitenumbriks 24788447.
2.4 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub kompromissi punktis 2.1 toodud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 2.1
2-21-8698 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1022,86 eurot ulatuseni.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-8698 menetlus PlusPlus Capital AS hagis Kxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus
1. Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
Menetluse käik PlusPlus Capital AS esitas 31.05.2021. a kohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse, sh põhinõude summas 1022,86 eurot, intressid 77,32 eurot, haldustasu 7,50 eurot, viivised 256,67 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise välja mõistmist põhinõudelt selle täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 12,90% aastas ning seda alates 01.06.2021. a. PlusPlus Capital AS lepinguline esindaja Carlo Kask ja kostja Kxxxx Kxxxxxx lepinguline esindaja sõlmisid 03.08.2021. a tsiviilasjas nr 2-21-8698 kompromisslepingu, mille esitasid samal päeval allkirjastatult kohtule. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
2-21-8698 võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et käesolevas asja menetluse lõpetamisel jäävad kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on PlusPlus Capital AS hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot hageja arveldusarvele nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik