2-21-3285/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

9. august 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3285 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A L vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5944,92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja A L (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A L (L; isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank AS-i ja A L vahel 16. juunil 2017 sõlmitud laenulepingust nr 17-079694-VL tulenev põhinõue 4084,83 eurot, intressid 235,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 854,12 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista A L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4084,83 eurolt alates

4. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista A L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 485 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 60 eurot (koos käibemaksuga).

6. Kohustada A L tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2(4)

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 3. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule A L (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4084,83 eurot, intressid 235,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 854,12 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 4. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

Nõude aluseks on kostja ja Swedbank AS-i vahel 16. juunil 2017 sõlmitud väikelaenuleping nr 17-079694-VL (laenuleping), mis on kehtivalt üles öeldud (11. oktoober 2019) ning nõuded 30. septembril 2020 hagejale loovutatud. Laenulepinguga sai kostja laenu 6000 eurot intressiga 18% aastas, mille kohustus tagastama kokkulepitud maksegraafiku järgi. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuna jättis kolm järjestikust osamakset tasumata. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks tasumata põhivõlg 4084,83 eurot ja intressid 235,70 eurot. Intresse on arvestatud kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Sissenõudmiskulud tekkisid seoses hageja volitatud esindaja PlusPlus Baltic OÜ poolt kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega kokku 35 euro eest (VÕS § 1132 lg 2). Sissenõutavad viivised on arvestatud põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisest määras 18% aastas kuni hagi esitamiseni (425 x 18% aastas).

3(4) KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis hagi 8. märtsi 2021 määrusega menetlusse. Menetlusdokumendid toimetati kostjale avalikult kätte 6. juuli 2021 määruse alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetlusdokumendid loeti kostjatele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel hagiavalduse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 5. augustil 2021. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse otsuse koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub välja mõista ka viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (koos käibemaksuga) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja osaliselt

4(4) lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida esialgsete võlausaldajatega sõlmitud (väike)laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud juba eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (koos käibemaksuga). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund ), millele lisandub käibemaks 20%.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 60 eurot (koos käibemaksuga) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 425 eurot. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik