Legislator Case Law & Legislation
4-21-44/35 AI generated

4-21-44/35 · 4-21-44/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-21-44/35
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-44 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja Toomas Lihtmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 11. ...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-21-44/35

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-44 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja Toomas Lihtmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PPA Lõuna Prefektuuri 22.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,003785 määrati Kerth Kuusniidule (Kuusniit) NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Otsus jõustus 10.08.2019. K. Kuusniit rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 189/2019/658). 09.12.2020 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 01.05.2021 esitas PPA taotluse K. Kuusniidule mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 2. Tartu Maakohtu 18.01.2021 määrusega asendati PPA 22.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,003785 K. Kuusniidule karistuseks mõistetud ja senini tasumata rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, mis vastab 7-le päevale arestile, K. Kuusniidu kohtule 18.01.2021 kohtuistungil antud nõusolekul 7 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha hiljemalt 01.06.2021. VTMS § 207¹ lg 3 ja selles osundatud 22.12.2011 siseministri määruse nr 27 alusel vastu võetud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra alusel edastatakse jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö kohaldamise täitmiseks süüdlase elukoha järgsele PPA prefektuurile ja üldkasuliku töö koordineerimiseks eelviidatud korra § 2 lg 1 alusel PPA-le. 3. Tartu Maakohtu 11.06.2021 määrusega VTMS § 212 lg 1 alusel lõpetas maakohus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamise menetluse, tõlgendas kujunenud olukorda K. Kuusniidu kasuks ja määras, et PPA täitmata jäänud 18.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud

2

üldkasulik töö ei kuulu uuesti enam arestiks tagasi arvestamisele ja K. Kuusniidu suhtes kohaldamisele. Maakohus oli seisukohal, et politsei jättis 18.01.2021 kohtumääruse täitmata ning 10.06.2021 väljastati määrus uuesti täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg möödus 01.06.2021. Maakohtu hinnangul tuli tekkinud olukord lahendada K. Kuusniidu kasuks ja VTMS § 212 lg 1 alusel lõpetada asenduskaristuse kohaldamise menetlus. 18.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud üldkasulik töö ei kuulu uuesti enam arestiks tagasi arvestamisele. 4. Tartu Maakohtu 11.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse PPA, kes palub tühistada maakohtu määruse, saata väärteoasi uueks arutamiseks või teha asjas uus määrus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda – s.o millega on menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemiseks antud uus tähtaeg ning milline VTMS § 2071 lg 1 ette nähtud korras saadetakse süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 4.1. Kohtuväline menetleja ei nõustunud järeldusega, mille kohaselt on politsei jätnud täitmata 18.01.2021 kohtumääruse, kuna seadusest tulenevalt puudub politseil õiguslik alus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks. VTMS § 2071 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning et VTMS § 2071 lg 2 alusel määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Nimetatud muutus rakendus alates 2017. aastast, mil politseist viidi seadusemuudatuse alusel kriminaalhooldusosakonnale üle nii üldkasuliku töö täitmisele pööramise korraldamine kui ka selleks vajalik ressurss. Kriminaalhooldusosakonnale edastati määrus täitmiseks 10.06.2021, kuid üldkasuliku töö tegemise tähtaeg möödus 01.06.2021. 4.2. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole käesoleval juhul maakohus oma 11.06.2021 määrust põhjendanud, pannes toime rikkumise VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus on oma määruses toonud ära üksnes järeldused, kuid määruse tekstist ei nähtu põhistust selle kohta, kuidas on maakohus nende järeldusteni jõudunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Tartu Maakohtu 11.06.2021 määruse tühistamiseks. 6. Tartu Maakohtu 11.06.2021 määrusele saab teha etteheiteid VTMS §-s 48 toodud vorminõuetele mittevastavuse osas. Nimelt tuleb põhistatud menetlusotsustuses, milleks on ka kohtumäärus, esitada põhjendused ja menetlusõiguslik alus määruse põhiosas, mitte resolutsioonis. Põhistava määruse lõpposas (resolutsioonis) esitatakse vaid lahendamisel tehtud otsustus ja edasikaebamise kord (VTMS § 48 lg 4). Maakohtu määruse resolutsiooni teine alapunkt aga sisaldab kohtu seisukohta, mille lisamine resolutsiooni ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused. Asjaolu, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei anna alust öelda, et tegemist on põhistuste puudumisega. Maakohtu seisukoha kujunemine selles, miks tuleb K. Kuusniidu suhtes asenduskaristamise kohaldamise menetlus lõpetada, on lugejale siiski jälgitav. Seetõttu ei ole alust rääkida VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes väärteomenetlusõiguse olulisest rikkumisest. 7. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud etteheitega, mille kohaselt ei edastanud maakohus määrust üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks selleks pädevale asutusele. Maakohus jättis tähelepanuta VTMS § 2071 lg-s 1 antud sõnaselge suunise, mille kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö tegemiseks täitmiseks süüdlase

3

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Selle asemel tugines maakohus vääralt VTMS § 2071 lg-le 3, mis on volitusnorm: üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu poolt viidatud siseministri määrust ei ole tühistatud, kuid juba 02.01.2017 jõustus VTMS § 2071 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määrus, mis reguleerib üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korda kriminaalhooldusasutustes. Kuna politseiprefektuurid ei korralda juba alates 2017 üldkasuliku töö täitmist, ei olnudki politseil võimalik Tartu Maakohtu 18.01.2021 määrust täita. 8. Kuigi maakohtu eksimuse tõttu polnud võimalik K. Kuusniidu suhtes üldkasuliku töö täitmist korraldada, ei ole ka ringkonnakohtul võimalik üldkasuliku töö tegemiseks uut tähtaega anda. Seda ei oleks võimalik teha ka maakohtul. KarS § 69 lg 6 sätestab ühe alternatiivina, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pikendada üldkasuliku töö üldist tähtaega. K. Kuusniit ei ole üldkasulikust tööst kõrvale hoidnud, samuti pole ta rikkunud temale pandud kontrollnõudeid või kohustusi. Kuivõrd 01.06.2021 möödus K. Kuusniidu antud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, käitus maakohus korrektselt, kui tõlgendas kujunenud olukorra K. Kuusniidu kasuks ning sellest tulenevalt lõpetas VTMS § 212 lg 1 alusel asenduskaristuse kohaldamise menetluse. Küll on kummastav, et maakohus, kes leidis, et üldkasuliku töö tegemist peab korraldama politsei, saatis üldkasuliku töö tegemise tähtaja möödumisel määruse täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2, 3 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. juuni 2021 määruse muutmata ja PPA Lõuna prefektuuri määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik