4-21-2257/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-21-2257 21.juunil 2021 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi esindaja Kristel Proos ja Kaebuse esitanud isiku EL Isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxx xx-xx xxx töökoht: xxx kaitsja Henno Nurmsalu Vaatas 17.06.2021 avalikul kohtuistungil läbi EL kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proos 07.05.2021 otsuse väärteoasjas nr xxxxxxxx tühistamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proos 07.05.2021 otsuse väärteoasjas nr xxxxxxxx kohaselt 06.04.2021 kell 22:30 aadressil Lossi platsi 1 Tallinn, isik postitas Facebookis "Muusikute infovahetus" grupis üleskutse 07.04.2021 toimuva avaliku koosoleku kohta, kutsudes

07.04.21 kell 12.00 inimesi Toompeale ühinema koosolekuga ning koos esitama professionaalset emakeelset muusikat kodanikualgatusel toimuval üritusel. Nimetatud teoga isik rikkus avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõudeid. Rikkus korrakaitseseadus § 67 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 2641 lg 1 järgi. KarS § 2641 lg 1 järgi määrati ELle karistuseks rahatrahv

40 trahviühikut s.o 160 eurot. EL vaidlustas 07.05.2021 otsuse väärteoasjas nr xxxxxxxx paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et ei ole koosolekut kokku kutsunud ja rikkumist toime pannud. Teda ei ole ka varem sellise õigusrikkumise eest karistatud.

EL jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik EL ja tunnistaja US.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - Väärteoprotokoll (lk 1); - 07.04.2021 vaatlusprotokoll (lk 4-6); - Tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 7); - 08.04.2021 vaatlusprotokoll (lk 9-11);

2

- Vastulause väärteoprotokollile (lk 12-14); - Kaitsja esindusõigust kinnitavad dokumendid (lk 15-18); - Ettekanne (lk 19); - Otsus väärteoasjas (lk 20-21); - Karistusregistri väljatrükk (lk 22); - Kaebus lisadega (kohtutoimik lk 2-12). Kohus vaatas videosalvestist.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et väärteomenetlus EL suhtes KarS § 2641 lg 1 järgi tuleb VtMS § 29 lg 1p1 alusel lõpetada ning seda alljärgnevatel põhjustel:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristina Allika koostas 09.04.2021 väärteosasjas nr xxxxxxxx väärteoprotokolli, mille kohaselt 06.04.2021 kell 22:30 aadressil Lossi platsi 1 Tallinn, isik postitas Facebookis "Muusikute infovahetus" grupis üleskutse 07.04.2021 toimuva avaliku koosoleku kohta, kutsudes 07.04.21 kell 12.00 inimesi Toompeale ühinema koosolekuga ning koos esitama professionaalset emakeelset muusikat kodanikualgatusel toimuval üritusel. Nimetatud teoga isik rikkus avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõudeid. Rikkus korrakaitseseadus § 67 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 2641 lg 1 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 07.05.2021 otsuses väärteoasjas nr xxxxxxxx.

Väärteoprotokolli kohaselt on teo toimepanemise kohaks Lossi plats 1. Tallinn. Teokirjelduse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette Facebooki grupis postituse tegemist 06.04.2021 kell 22:30. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et oli sel ajal oma kodus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on isiku aadressiks xxx xx-xx, xxx. Väärteomaterjalidest ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et isik oleks asunud 06.04.2021 kell 22:30 aadressil Lossi plats 1 ning pole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et isik Facebooki postitust just Toompeal tegemas käis. Eluliselt usutavam on variant, et kohtuväline menetleja on märkinud ekslikult teo toimepanemise kohaks aadressi, kuhu isik oma postituses inimesi kutsus, mitte kus isik väärteoprotokollis märgitud teo toime pani. Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et EL oleks viibinud 06.04.2021 kell 22:30 Lossi plats 1 Tallinn. Ei saa väita, et väärteo toimepanemise koht oleks ebaoluline kuivõrd VtMS § 12 lg 1 kohaselt toimub üldreeglina väärteoasja menetlemine väärteo toimepanemise koha järgi.

Riigikohus on lahendi 4-17-3969 punktis 7.2 selgitanud, et: „Kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse“ Sama lahendi

3

punktis 8.1 on kohus leidnud, et otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluse kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-16-09, pd 9–11). Samuti ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid.

Väärteotoimikust ei nähtu isiku asukoht väärteoprotokollis määratud ajal, kuid menetlusalune isik on kohtuistungil kinnitanud, et sel kellaajal oli ta oma kodus. Väärteoprotokollis on teo toimepanemise koht määratud väga täpselt ning see erineb oluliselt isiku elukohast, mistõttu on kohtu jaoks mõistetav menetlusaluse isiku väide, et antud aadressil tema väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pole pannud. Riigikohtu praktikast juhindudes tuleb hinnata, kas teo toimepanemise koha muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist.

Ei saa väita, et antud juhul ei ole täpne teopanemise koht oluline. On oluline vahe kas isikule heidetakse ette väärteotoimepanemist oma kodus või Lossi plats 1. Antud juhul oli kohtuvälisel menetlejal võimalus märkida väärteoprotokolli õige teo toimepanemise koht (isiku elukoht või postitamisel kasutatud IP aadress), kuna seda oli võimalik täpselt tuvastada, erinevalt näiteks olukorrast, kus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta ei ole alati meetri täpsusega võimalik määratleda. ELle heidetakse ette korrakaitseseaduse § 65 lg 1 ja 67 lg 1p2 nõuete rikkumist.

Vastavalt esiteks siis koosoleku korraldaja poolt piisava arvu korrapidajate määramata jätmist või ise korrapidaja ülesannete täitmata jätmist. Teiseks koosoleku pidamise koha prefektuurile teatamata jätmist hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas kasutada helivõi valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. 06.04.2021 kuulutust postitades ei olnud veel teada, kas 07.04.2021 inimesed Lossi plats 1 kogunevad, kas seal kasutatakse heliseadmeid ja kas seal on olemas korrapidajad.

Seega 06.04.2021 kodus postitust tehes ei rikkunud EL veel talle väärteoprotokollis etteheidetud seadusesätteid. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul õige väärteo toimepanemise koha ja kuupäeva märkimine äärmiselt oluline. Märkides väärteo toimepanemise kohaks Lossi plats 1 ja rikutavateks normides korrakaitseseaduse § 67 lg 1p2 ja § 65 lg 1 ajas kohtuväline menetleja segamini, millised teod võis EL panna toime 06.04.2021 ja millised 07.04.2021, mistõttu ei ole ei väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteotoimepanemise koht ja teokirjeldused selged ja arusaavad.

Väärteoprotokolli teokirjeldus peab olema selge, üheselt arusaadav ning kajastama kõiki süüteokoosseisu faktilisi asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab VTMS § 87, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13, p 7;

5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-90-12, p 7;

9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12;

2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on

4

võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9).

Käesolevas asjas ELle koostatud väärteoprotokoll nendele nõuetele aga ei vasta. Väärteoprotokolli teokirjelduses heidetakse isikule ette Facebooki postituse tegemist, millega kutsus inimesi ühinema koosolekuga. Väärteoprotokollis märgitud sätete kohaselt heidetakse isikule ette korrakaitseseadus § 67 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1 nõuete rikkumist ning sellega KarS § 2641 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. Kuivõrd EL ei ole väärteoprotokollis märgitud kohas Lossi plats 1 pannud toime väärteoprotokollis märgitud ajal 06.04.2021 väärteoprotokollis kirjeldatud tegu „postituse tegemist“, tuleb ainuüksi sel põhjusel lõpetada väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1p1 alusel.

KarS § 2641 lg 1 näeb ette vastutuse avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest. Avaliku koosoleku reeglid on sätestatud korrakaitseseaduses ning ELle heidetakse ette KorS § 67 lg 1 p 2 ja § 65 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist.

KorS § 65 lg 1 kohaselt kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.

KorS § 67 lg 1 p 2 kohaselt koosoleku korraldaja teatab koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada helivõi valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9).

KorS § 65 lg 1 sõnastus eeldab koosoleku toimumist. Peab toimuma koosolek, millele on vaja määrata korrapidajad. Antud juhul puudub väärteoprotokolli teokirjelduses igasugune faktiline seos Facebooki postituse tegemise ja KorS § 65 lg 1 sätestatud nõude vahel, kuivõrd isikule heidetakse teokirjelduses ette Facebooki postitusega inimeste üleskutsumist. KorS § 65 lg 1 nõuete rikkumise tuvastamiseks olulised faktilised asjaolud, nt korrapidajata ürituse toimumine ja kaebuse esitaja seos sellise üritusega, väärteoprotokollis puuduvad.

Kuivõrd KorS § 67 lg 1 p 2 sätestatud nõude rikkumiseks piisab kavatsusest, siis on võimalik nimetatud sätte vastu eksida ka Facebooki postituse tegemisega, kuid seda eeldusel, et väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus võimaldab tuvastada kõik koosseisulised asjaolud.

5

Kuigi blanketset koosseisutunnust sisustavate sätete nõuetekohane kirjeldamata jätmine ei too automaatselt kaasa menetluse lõpetamist, sest üldjuhul ei ole sellise rikkumise puhul tegemist menetlustakistusega, mis teeks võimatuks isiku teos süüteo tunnuste tuvastamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016. otsus asjas nr 3-1-1-12-16, p 10), on maakohus väärteoasja arutamisel VTMS § 87 kohaselt aga seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2016. a otsus asja nr 3-1-1-56-16, p 14). Väärteoprotokolli teokirjeldusest ei selgu antud juhul, mida täpsemalt isikule ette heidetakse, kuivõrd teokirjelduses heidetakse isikule ette üleskutsuva postituse tegemist avaliku koosolekuga ühinemiseks, kuid puudub igasugune faktiline seos väärteoprotokolli märgitud sätetega.

Kohtuvälise menetleja 07.05.2021 otsuses märgitud põhjendustest on võimalik järeldada, et isiku teo muudab (KorS § 67 lg 1 p 2 nõude rikkumise aspektist) karistatavaks asjaolu, et avalikul koosolekul, millega EL kutsus inimesi Facebooki grupis ühinema, oli kavas kasutada helivõi valgustusseadmeid. Tegemist on ühe KorS § 67 lg 1 p-s 2 sätestatud alternatiiviga (koosseisuline asjaolu). Väärteoprotokolli teokirjeldusest seda asjaolu ei nähtu. Samuti on KorS § 67 lg 1 p 2 koosseisuline asjaolu prefektuuri teavitamata jätmine. Ilma selle asjaoluta ei ole võimalik kohtul objektiivse koosseisu täitmist tuvastada.

On üldteada asjaolu, et meeleavaldused Toompeal toimusid aprilli alguses 2021 juba mitu päeva ja EL ei olnud selle ürituse algatajaks. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, kas ja kes kogunesid 07.04.2021 Toomepeale EL poolt muusikute kinnises grupis tehtud postituse tulemusena. On eluliselt usutav, et videosalvestiselt nähtud isikud oleks olnud Toompeal ka ilma EL postituseta. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tema saab aru, et süüks arvatakse temale postituse tegemist, et kas ta reaalselt üritusel kohal käis, ei ole oluline. EL ütlustest nähtub, et ta ei olnud ise seaduseelnõud lugenud ja tema arvamus oli mõjutatud hoopis teiste isikute seisukohtadest, mis näitab, et ta oli tegelikult üks nendest, kes ühines Toompeal mitmeid päevi toimunud üritusega, olles mõjutatud juba toimunud meeleavaldustest ja sellega seonduvatest laialdastest diskussioonidest. Ta ei olnud ürituse algatajaks või korraldajaks. Isiku poolt Facebooki tehtud postitusest on selgelt väljaloetav tema eesmärk toetada ühislaulmisega inimesi, kes olid seisnud Toompeal juba 7 päeva. Ei saa välistada võimalust, et ta nägi juba mitmeid päevi kestnud ürituses lauljana võimalust esineda avalikkusele ajal, mil avalikud kontserdid olid keelatud.

Kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et juhul, kui EL oleks läinud ise üritusele, mitte teinud üleskutsega postitust, milles oli plaanis kasutada helivõi valgustehnikat, siis ei oleks isik rikkunud korrakaitseseaduse punkti.

Samuti on kohtuvälise menetleja esindaja vastanud kaitsja küsimusele, et analoogseid menetlusi on lõpetatud kui inimesed kohale ei läinud ning postitusele ei reageerinud. Kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, kas kohtuvälise menetleja jaoks oli ürituse reaalne toimumine kaebuse esitaja karistamise aluseks ning milliste tõendite alusel kohtuväline menetleja leiab, et just EL üleskutse peale inimesed kohale tulid. Samuti ei ole tuvastatud, kas ELl oli seos 07.04.2021 Toompeal olnud helitehnikaga. Kuid eelnimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus juba väärteoprotokolli kantud teokirjelduse piiridest.

Kõrvutades väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja seisukohaga kohtuistungil, jääb tegelikult selgusetuks, mille eest kaebuse esitajat täpsemalt karistatakse – kas ainult üleskutsuva postituse tegemise eest (nagu on märgitud väärteoprotokolli teokirjelduses) või 07.04.2021 toimunud ürituse kooskõlastamata ja korrapidaja määramata jätmise eest (millest on rääkinud kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil vastuseks kaitsja küsimustele) või kooskõlastamata ja korrapidajata üritusega ühinemise üleskutse eest (millele on viidatud väärteoprotokollis KorS § 67 lg 1 p 2 näol ning võib järeldada ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast kohtuistungil).

6

Väärteoprotokollis märgitud faktilised asjaolud puudutavad vaid postituse tegemist, kuid väärteoprotokollis märgitud sätted korraldajapoolsete nõuete rikkumist. Omavahel neid mingilgi moel teokirjelduses seostatud ei ole.

Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Alternatiivaktilise väärteokoosseisu puhul on peetud võimalikuks isiku süüditunnistamist sellise teoalternatiivi järgi, mille toimepanemist süüdlasele kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses ette ei heidetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-39-11, p-d 7-8). Kõik eeltoodu eeldab aga seda, et faktiliste asjaolude kirjeldus väärteoprotokollis on piisav ning võimaldab kohtul tuvastada nii rikkumine kui anda sellele õiguslik hinnang. Käesoleval juhul faktiliste asjaolude kirjeldus väärteoprotokollis seda ei võimalda.

Kõigest eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus on puudulik ning sellise teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik tuvastada kõiki koosseisulisi asjaolusid, mille alusel lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kuigi kohus peab tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 tõendeid ise uurima, puudub kohtul siiski võimalus moodustada kohtuistungil uuritud tõenditest iseseisvalt uus väärteo kirjeldus. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli teokirjelduses toodud faktide ja asjaolude piirest. Ainuüksi üleskutsuva postituse tegemine ei võimalda isikut karistada avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise eest.

Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja 07.05.2021 otsusest nähtus esmakordselt asjaolu, et KorS § 67 lg 1 p 2 rikkumist heideti isikule ette seetõttu, et menetlusaluse isik tegi üleskutse avalikuks koosolekuks, kusjuures kavas oli heli-ja valgustehnika kasutamine. Facebooki postituse tegemine ei tee isikust automaatselt ürituse korraldajat, et ilma ühegi täiendava faktilise asjaoluta heita isikule ette avaliku koosoleku korraldajale kehtestatud nõuete rikkumist. Arvestades, et isik sai alles kohtuvälise menetleja 05.07.2021 otsusest esimest korda aimu, milles teda täpsemalt süüdistatakse, on rikutud ka VTMS § 19 g 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada juba väärteoprotokolli koostamisel, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 loetletakse asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuleb väärteomenetlus lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tuginedes kõigele eeltoodule, asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis kirjeldatud teos need tunnused puuduvad, mistõttu tuleb väärteomenetlus EL suhtes KarS § 2641 lg 1 järgi lõpetada. Kohus märgib lisaks, et täiesti vale on kohtuvälise menetleja otsuses toodud väide, et isikut on varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Karistusregistri andmed seda väidet ei kinnita.

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

7

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada EL kaebus.

2 Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proos 07.05.2021 otsus väärteoasjas nr xxxxxxxx ja lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus EL suhtes KarS § 2641 lg 1 järgi.

CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 09.08.2021