1-10-10160/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 10-10160 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2010. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-10160 Kriminaalasi Meelis Pulst vastu esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi, L.P vastu esitatud süüdistust KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi. Menetlusosalised ja nende esindajad 1.süüdistatav: Meelis Pulst (isikukood 39308213515, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus –Adavere Põhikool, lõpetas kooli 2010, kriminaalkorras karistamata, Tõkendelukohast lahkumise keeld Kaitsja: vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi.

2.süüdistatav: L.P ( isikukood xxx),

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, emakeeleesti keel, haridus

- 7 klassi, töökoht või õppeasutus Adavere Põhikool;

varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral. Tõkendelukohast lahkumise keeld; Kaitsja: advokaat Anu Rannaveski.

Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit LUga;

Kohtuistungi toimumise aeg 05. august 2010. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3, maakohus

o t s u s t a s:

2 RESOLUTSIOON :

p.4,7,8 5(viis Süüdi tunnistada Meelis Pulst KarS § 199 lg.2 järgi ja karistuseks mõista ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 3(kolm) Meelis Pulst kuud vangistust.

KarS § 64 lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista Meelis Pulst*ile kokku karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS§ 87 lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada Meelis Pulst karistusest ja kohaldada tema suhtes

mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 (üks) aastaks koos kohustusega täita käitumiskontrolli nõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) hooldusosakonda ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Meelis Pulst käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4, 7,8 järgi ja karistuseks mõista 5( L.P

viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 3( kolm) L.P kuud vangistust.

KarS § 64 lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega L.P-le kokku karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. ja mõista

KarS§ 87 lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada L.P karistusest ja kohaldada tema suhtes

mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 (üks) aastaks koos kohustusega täita käitumiskontrolli nõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

3

Määrata L.P käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend

- elukohast lahkumise keeld Meelis Pulst ja L.P suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

xxxxxxxxxxtsiviilhagi 1500 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 5000 krooni saamiseks ja xxxxxxxxxtsiviilhagi 2750 krooni saamiseks huldada. ra

Mõista Meelis Pulst*ilt, (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Ene Kaldamäelt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ) ja L.P-lt

Jane Erelinelt) solidaarselt välja hüvitis tekitatud kahju katteks summas 1500 (üks tuhat

viissada) krooni xxxxxxxxxxkasuks ( arve nr. 221018359933 krediidiasutuses), 5000 (viis

tuhat) krooni xxxxxxxxxxkasuks ja 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni xxxxxxxxxxxxxx kasuks.

Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja Meelis Pulst*ilt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt

Ene Kaldamäelt) ja L.P-lt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt jane Erelinelt) sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb mõlemalt kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Määrata Meelis Pulst kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi tasu kohtumenetluses summas 300 krooni. Määrata L.P kaitsja advokaat Anu Rannaveski tasu kohtumenetluses summas 300 krooni.

Mõista välja Meelis Pulst*ilt tasu õigusabi eest kohtueelsesja kohtumenetluses kokku summas 1942.56 krooni riigi tuludesse. bi tasu ja kulud summas 1295. 04 krooni Õigusa jätta riigi kanda.

Mõista välja L.P-lt tasu õigusabi eest kohtueelses

- ja kohtumenetluses kokku summas 2248.80 krooni riigi tuludesse. Õigusabi tasu ja kulud summas 1499.20 krooni jätta riigi kanda. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2800049874.

Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega Meelis Pulst*ile ja L.P-le kuni 01.juunini 2011.a.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtajaks, saadetakse

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

4

Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, karistuse valiku aluseid ja tsiviilhagisse kuuluvaid nõudeid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha

kohtuotsuse. Kriminaalhooldusametniku ettekandes avaldatu ei ole prokurörile siduv ja

prokurör peab karistusest vabastamist ja alaealiste komisjonile saatmist ebapiisavaks mõjutusvahendiks.

Meelis Pulst kinnitab, e tunnistanud. Alaealiste

t ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi

komisjonis ta käinud ei ole, ta on nõus ka alaealiste komisjoni minema. Kokkulepe on arusaadav. Ei oska seletada, miks on lühikese aja jooksul olnud kolm kuritegu. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Alaealise süüdistatava ema Ene Kaldamäe arvates tuleks kohtuotsus teha kokkuleppe

alusel. Ehk on sellest ka kasu ja mõjub poistele rohkem. Kahjude hüvitamist ja menetluskulude tasumist soovib osade kaupa ja võimalikult pikema aja peale. L.P kinnitab, e ta on Ta ei oska t süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. seletada,miks ta koolis ei käi, lihtsalt on õues. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Alaealise süüdistatava ema Jane Ereline palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Kahjude hüvitamis esmalt Jane Ereline. Kui Rene töö est on kodus juttu olnud ja kahjud maksab l saab käia, siis tuleb tagasi maksta.

Meelis Pulst kaitsja kinnitab kokkuleppe sõlmimist süüdistatavate poolt vabatahtlikult ja toimingu seaduslikkust. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Menetluskulude tasumise

osas esitab taotluse vähendada väljamõistetavaid kulusid KrMS § 180 lg.3 alusel, kuna nende kul ja tema emale

ude tasumine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu.

L.P kaitsja kinnitab, et kokkulepe on seaduslik ja L.P vaba tahe.

Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Menetluskulude tasumise osas esitab taotluse vähendada väljamõistetavaid kulusid KrMS § 180 lg.3 alusel, kuna süüdistatav on õpilane, kellel puudub nii sissetulek kui ka vara.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses:

Meelis Pulst `le on esitatud süüdistus selles , et tema alaealisena ööl vastu 24.11.2009 Jõgeva maakonnas Põltsa

maa vallas Adavere alevikus isikute grupis koos alaealise L.P-ga

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis küljeakna purustamise teel

Tallinnxxxxxxxxxxxxx Tartu maantee äärde pargitud sõiduautosse Mitsubisahi Galant

registreerimisnumbriga xxxxxxxxx kust auto mootoriruumist võttis ära aku väärtusega 400

krooni, salongist kõrvaistuja istme alt automagnetoola „ Pioneer” väärtusega 1000 krooni, kõrvalistuja küljesahtlist elektroonilise bloki maksumusega 1500 krooni, pagasiruumist kaks

talverehvi koos velgedega kogumaksumusega 2000 krooni, 1 väärtusetu suverehvi, kokku

võõrast vara 4900 krooni väärtuses, tekitades küljeakna lõhkumisega 1500 krooni suuruse varalise kahju.

Peale selle tema alaealisena , olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, ööl vastu 01.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Pargi tn 6 isikute grupis koos alaealise L.P-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lõhkumise teel ži kust võttis ära rolleri Kymco Agility xxxxxxxxxxxx kuuluvasse garaa 50 väärtusega 17 900 krooni tekitades tabaluku lõhkumisega 200 krooni suuruse varalise

kahju. Seega pani toime

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod

5

Peale selle tema alaealisena ,olles KarS § 215 lg 2 p 1 järgi tähendatud isik, ööl vastu 31.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adaveres Välja 1 isikute grupis koos alaealise L.P-ga võttis hoovist ja kasutas ajutiselt ebaseaduslikult võõrast vallasasja xxxxxxxxxx egistreerimisnumbriga xxxxxxxxxxx sõiduautot Citroen CX r jättes hiljem auto Adavere alevikus asuva hulgilao juurde. Auto kasutamisega rikutud sidur remondimaksumusega 2750 krooni. Seega pani toime

KarS §215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.P `le on esitatud s , et tema üüdistus selles alaealisena ööl vastu 24.11.2009

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus isikute grupis koos alaealise Meelis

Pulstiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis küljeakna purustamise

teel Tallinn-Tartu m xxxxxxxxxxxx aantee äärde pargitud sõiduautosse Mitsubisahi Galant registreerimisnumbriga xxxxxxxxxx kust auto mootoriruumist võttis ära aku väärtusega 400

krooni, salongist kõrvaistuja istme alt automagnetoola „ Pioneer” väärtusega 1000 krooni, kõrvalistuja küljesahtlist elektroonilise bloki maksumusega 1500 krooni, pagasiruumist kaks

talverehvi koos velgedega kogumaksumusega 2000 krooni, 1 väärtusetu suverehvi, kokku

võõrast vara 4900 krooni väärtuses, tekitades küljeakna lõhkumisega 1500 krooni suuruse varalise kahju.

Peale selle tema alaealisena , olles KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, ööl vastu 01.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Pargi tn 6 isikute grupis koos alaealise Meelis Pulstiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lõhkumise teel kuuluvasse garaaži kust võttis ära rolleri Kymco Agility 50 xxxxxxxxxx väärtusega 17 900 krooni tekitades tabaluku lõhkumisega 200 krooni suuruse varalise kahju.

Seega pani toime j

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ärgi kvalifitseeritavad kuriteod

Peale selle tema alaealisena ,olles KarS § 215 lg 2 p 1 järgi tähendatud isik, ööl vastu 31.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adaveres Välja 1 isikute grupis koos alaealise Meelis Pulstiga võttis hoovist ja kasutas ajutiselt ebaseaduslikult võõrast vallasasja xxxxxxxxx sõiduautot Citroen CX registreerimisnumbriga jättes hiljem auto xxxxxxxxx Adavere alevikus asuva hulgilao juurde. Auto kasutamisega rikutud sidur remondimaksumusega 2750 krooni. Seega pani toime

KarS 215 lg 2 p 1,2 § järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu xxxxxxxxxx - on esitanud varalise kahju nõude summas 1500. krooni (lõhutud sõiduauto küljeaken ) Kannatanu xxxxxxxx on esitanud varalise kahj - krooni ( rolleri u nõude summas 5000. vigastused ). Kannatanu xxxxxxxx - krooni (rikutud on esitanud varalise kahju nõude summas 2750. sõiduauto sidur ).

Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe:

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Meelis Pulst*ile karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.

6

itkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista li mõista kokku karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine Meelis Pulst karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 ( üks ) aastaks vastavalt KarS § 75 sätestatule täites järgmisi kontrollnõudeid :

1. xxxxxxxxxxxxxxxxxx elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ooldusosakonda .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalh registreerimisele ;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks ;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks ;

Süüdistatav L.P kohta on esitatud järgmine kokkulepe:

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista kokku karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine L.P karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 ( üks ) aastaks vastavalt Ka

rS § 75 sätestatule täites järgmisi kontrollnõudeid :

1.elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2..ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks ;

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida esitatud süüdistus kui kuriteod § 199 lg.2 p.4,7,8 ja § 215 lg.2 p.1,2 järg KarS

i Meelis Pulst*il ja L.P.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada süüdistatavaid hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 201 lg.2 rakendamist süüdistatavate

suhtes ja materjalide saatmist alaealiste komisjonile. Tegemist ei ole juhuslikku laadi kuritegudega, millele viitab kuritegude toimepanemine süüdistatavate endi aktiivse tahtliku tegevusega. Kuriteod on toime pandud umbes kuuajaliste vahedega, mis osutab, et see ei

olnud toime pandud n.ö. lainena mingi ootamatu meeleolu ajel. Süüdistav Pulst on

alkoholitarvitaja, süüdistatav L.P hulkumisele kalduja, et kodusele kontrollile nad ei

allu, osutab fakt, et kõik kuriteod on toime pandud öösel. Mõlemil puudub õpihuvi. Kohus

leiab, et sellises olukorras süüdistatavate suhtes loobumine kohtumenetlusest ja materjali

7

suunamine alaealiste komisjonile omab negatiivset preventsiooni. Seetõttu peab kohus

õigustatuks süüdistatavate süüdi tunnistamist ja neile KarS § 87 kohtumenetluses vahendite kohaldamist.

Tsiviilhagid on

esitatud kuriteo käigus kahjustatud vara väärtuse hüvitamiseks (lõhutud sõiduauto küljeaken, rollerile tekkinud vigastused, siduri maksumus), kahjustatud (sidur) asja

parandamise kulude hüvitamiseks (siduri vahetamise tööraha) hüvita

miseks. Kannatanu L.Aun , 46-47 Meelis Uueda on esitanud on oma nõuet põhjendanud ja tõendanud (tl.42, 45 ). nõude summas 1500 krooni auto ukseklaasi maksumuse näol (tl.6). Kannatanu A.Aareleidile

on tekitatud kahju 5000 krooni, mis koosneb rolleri lõhutud küljekondlite maksumusest,

esimese porilaua maksumusest, kütusenäidiku klaasi ja spidomeetri klaasi maksumusest, süüteluku parandamise kulu, panipaiga luku maksumus (tl.29, fotod tl.30-31). Sellised nõu VÕS § 127 lg.1, § 128 lg.2, lg.3, § 132 lg.1, lg.3, § 1043, § 1045 lg.1 p.5 ded tuginevad

ja tuleb neil alustel rahuldada. Süüdistatavatelt tuleb hüvitis välja mõista solidaarse

hüvitisena VÕS § 137 lg.1 alusel.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetutelt välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Meelis Pulst kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses:

1.osavõtt kohtuistungist , lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni, kokku tasu - 250 krooni

300 krooni. Kohtueelses menetluses on kaitsja esitanud taotlusi ja temale on määratud tasu ja kulutuste

hüvitamiseks osutatud õigusabi eest 2937.60 krooni (13.aprill 2010, 29.juuni 2010 ja 05.08.2010).

L.P kaitsja advokaat Anu Rannaveski on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses:

1.osavõtt kohtuistungist , lisandub käibema - 250 krooni

ks 20%, s.o. 50 krooni, kokku tasu 300 krooni. Kohtueelses menetluses on kaitsja esitanud taotlusi ja temale on määratud tasu ja kulutuste hüvitamiseks osutatud õigusabi eest 3748 krooni (13.aprill 2010 ja 05.08.2010).

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses ja kohtumenetluses e tasu ja kulude . Süüdistatava Meelis Pulsti puhul on se summa 3237.60 krooni, süüdistataval L.P 3748 krooni. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg.3 alusel on põhjendatud sissenõutavate menetluskulude määra vähendada, kuna

alaealistel süüdistatavatel puuduvad ilmselt piisavad sissetulekud menetluskulude tasumiseks ja menetluskulude tasumine peab KrMS § 188 alusel toimuma nende seaduslike

esindajate poolt. Kohus mõistab tasu õigusabi eest välja 60% ulatuses süüdimõistetutelt

(nende vanematelt) ja 40% ulatuses jätab riigi kanda. Meelis Pulst puhul kuulub

8 väljamõistmisele 1942.56 krooni ja 1295 krooni jääb riigi kanda. L.P puhul on väljamõistetav summa 2248.80 krooni ja 1499.20 krooni jääb riigi kanda.

Süüdimõistetute vanemad taotlevad kulude ähtaja p tasumise t ikendamist nii palju kui

võimalik.. Kohus leiab, et KrMS § 423 ja 424 alusel on põhjendatud pikendada

süüdimõistetutele kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega kümne kuu võrra, s.o. 1.juunini 2011. Kohtu hinnangul on 30-päevane vabatahtliku tasumise tähtaeg ilmselgelt liiga lühike kahju hüvitamise kõrval suuta tasuda riigile kõik menetluskulud. , et selle jooksul - -

Süüdimõistetut, kes soovib oma menetluskulud riigile hüvitada sundtäitmise vahenduseta, tuleb selle juures toetada ja võimaldada pikendatud tähtaeg.

Kohtunik Ü.Raag

9