2-17-129351/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.08.2021, Tallinna kohtumaja

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-129351

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi V L vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

384,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659,

asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn),

e-post elisa@elisa.ee,

juhatuse liige S J P S (isikukood xxx),

Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (isikukood

xxx,

Julianuse

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

jurist@julianus.ee);

Kostja: V L (isikukood xxx, elukoht xxx),

Kostja lepinguline esindaja: Sulev Mander (isikukood

xxx, Afford Õigusbüroo OÜ, e-post sulev@afford.ee).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista välja kostjalt V Llt (isikukood xxx) hageja Elisa Teleteenused AS

(registrikood

10069659)

kasuks

põhivõlgnevus

summas

215,13

eurot,

sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas

93,39 eurot.

3. Mõista välja kostjalt V Llt (isikukood xxx) hageja Elisa Teleteenused AS

(registrikood 10069659) kasuks viivised põhinõudelt summas 215,13 eurot alates

24.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,05%

päevas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt V Llt hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 460 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 360 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (460 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuostus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas 07.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V L (kostja) vastu 392,91 euro nõudes. Pärnu Maakohus koostas

20.03.2018 maksekäsu, millele kostja esitas 10.04.2018 määruskaebuse. Pärnu Maakohus

rahuldas määruskaebuse 09.05.2019 määrusega ja andis avalduse Pärnu Maakohtule

hagimenetluse alustamiseks.

2. Pärnu Maakohus küsis 11.05.2018 määrusega hagi. Hageja esitas hagiavalduse tähtaegselt

23.05.2018. Pärnu Maakohus keeldus 28.05.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest

kohtualluvuse puudumisel ning saatis hagi lahendamiseks Harju Maakohtule.

3. Harju Maakohus võttis hagi 26.06.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile. Kostja vastas hagile 23.07.2018. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse

30.08.2018.

4. Hageja vähendas 30.08.2018 oma põhinõuet 10 eurot võrra (leppetrahv 100 eurolt

90 euroni).

5. Kohus lahendas 24.04.2019 määrusega lahendamata taotlused ja määras lõplikud tähtajad

lõplike seisukohtade, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning esitatule

vastamiseks. Ühtlasi määras kohus, et lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

6. Hageja vastas 13.05.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

7. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 215,13 eurot (hageja vähendas põhinõuet 10 euro võrra),

sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 93,39 eurot ja edasiulatuvat viivist

alates 24.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

8. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Pooled sõlmisid 09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-xxx (edaspidi

leping). Hageja osutas lepingu alusel kostjale järgmiseid teenuseid: XL-ZUUMnet

aadressil xxx ning rentis teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kohustus

teenuse eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on omapoolsed kohustused

täitnud. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata.

 Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: A-22773472 summas 39,16 eurot

(maksetähtaeg 28.02.2014); A-22946216 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg

31.03.2014); A-23118797 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg 30.04.2014); A-

23288554 summas 27,99 eurot (maksetähtaeg 31.05.2014); A-23451287 summas

0 eurot (maksetähtaeg 30.06.2014); TA-60237 summas 100 eurot (maksetähtaeg

30.06.2014, hageja vähendas nimetatud summat 90 euroni); A-23637543 summas

12 eurot (maksetähtaeg 31.07.2014). Kokku 215,13 eurot.

 Arve nr TA-60237 summas 100 eurot on leppetrahv (hageja vähendas summat

90 euroni). Arve nr A-23637543 summas 12 eurot on teenuse piiramise tasu. Arvel nr

A-23288554 sisaldab võlahaldustasu 5 eurot. Muus osas on arved esitatud kokkulepitud

teenuste eest, vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivale teenuste hinnakirjale.

 Hageja on saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja (esimese maksumus

15 eurot, teise maksumus 5 eurot). Lisaks on hagejale tekkinud seoses kostja

makseviivitusega kulusid 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kokku 25 eurot.

 Kuivõrd kostja on võlgnevuse tasumisega viivituses, siis nõuab hageja kostjalt

sissenõutavaks muutunud viivist 93,39 eurot alates arve maksetähtaja järgnevast

päevast kuni 23.05.2018 määras 0,05 % päevas (arve nr A-22773472 eest 30,25 eurot –

viivitatud päevade arv 1544; A-22946216 eest 17,40 – viivitatud päevade arv 1513; A-

23118797 eest 17,06 – viivitatud päevade arv 1483; A-23288554 eest 20,33 – viivitatud

päevade arv 1452; A-23637543 eest 8,35 – viivitatud päevade arv 1391). Hageja ei

arvesta viivist viiviselt ega leppetrahvilt. Seega arvutab hageja viivist väiksemalt

summalt kui põhivõlg.

 Kostjal oli kohustus teavitada oma andmete muutumisest. Hageja ei vastuta kostja

ebaõigete andmete ja sellest tulenevate tagajärgede eest.

 Hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

9. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on kokku 525

eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv moodustab 100 eurot (45 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja täiendavad 55 eurot hagiavalduse esitamise eest) ning

lepingulise esindaja kulud moodustavad 425 eurot.

Kostja vastuväited

10. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. Kostja toob esile järgmised

asjaolud ja vastuväited:

-

Hageja pole hagiavalduses märgituid arveid kostjale kunagi esitanud. Hageja ei ole

tõendanud arvete esitamist kostjale. Samuti ei ole kostja saanud hagejalt võlateatisi ega

hagihoiatust.

-

Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes võlahaldustasu summas 5 eurot. Kostja pole

saanud ühtegi dokumenti selle kohta, et hageja on tegelenud kostja väidetava võla

haldamisega.

-

Hageja pole esitanud dokumenti poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamise kohta.

-

Leppetrahv saab olla 90 eurot ja võlahaldustasu 2 eurot.

-

Kostja ei saa aru, miks arvestab hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt 225,13 eurot.

-

Hageja nõue on aegunud, kuivõrd hageja nõue muutus sissenõutavaks järk-järgult

perioodil 28.02.2014-31.07.2014, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule

07.12.2017, st rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist.

11. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei

esitanud.

12. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu, kuna see ei vasta seaduse nõuetele ning

puudub kulude detailne koosseis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, hageja täiendavad seisukohad ning

uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud

jätab kohus kostja kanda.

14. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (vt ka Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

15. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise

leping nr. L-xxx (edaspidi leping). Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja osutama kostjale

lepingujärgseid teenuseid ja kostja kohustus teenuste osutamise eest tasuma hagejale

õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on oma kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud

teenuste eest maksmata.

16. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 215,13

eurot, sissenõudmiskulude summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste summas 93,39

eurot hüvitamist.

17. Poolte vahel on vaidlus selles, kas (i) hageja nõue kostja vastu on aegunud; (ii) hageja on

kostjale esitanud hagiavalduses märgitud arved, võlateatised ja hagihoiatuse; (iii) hageja

võlahaldustasu summas 5 eurot on põhjendatud; (iv) pooltevaheline leping on lõppenud; (v)

hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud; (vi) hageja viivisenõue on põhjendatud. Järgnevalt

analüüsib kohus eeltoodud vaidluse all olevaid asjaolusid.

Aegumine

18. Kõigepealt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), kuivõrd kostja esitas aegumise vastuväite.

Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on TsÜS §-de 146 ja 147 alusel aegunud, kuivõrd hageja

nõue muutus sissenõutavaks järk-järgult perioodil 28.02.2014-31.07.2014, kuid maksekäsu

kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 07.12.2017, st rohkem kui kolm aastat pärast nõude

sissenõutavaks muutumist.

Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue

muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Lepingus kokku lepitud internetiteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev

nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et

aegumisele tuleb tehingust tuleneva nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist

lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb aegumise üle otsustamise

eeldusena tuvastada, millal muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 (mis

reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise kohustust) kohaselt algab

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg

selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Pooltevahelise lepingu põhjal on selge, et tasu sissenõutavaks muutumine on seotud arvete

esitamisega, kuivõrd kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete

alusel. Ka Riigikohus on 12.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud otsuse punktis nr 11

märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb

mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kolleegium leidis, et

nii see võib olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud

või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast. Antud juhul on tavaline, et

internetiteenuse osutamisel muutuvad arved sissenõutavaks nende esitamisega.

Antud asjas põhineb hageja nõue järgmistel arvetel: 1) A-22773472, maksetähtaeg 28.02.2014;

2) A-22946216, maksetähtaeg 31.03.2014; 3) A-23118797, maksetähtaeg 30.04.2014; 4) A-

23288554, maksetähtaeg 31.05.2014; 5) A-23451287, maksetähtaeg 30.06.2014; 6) TA-60237,

maksetähtaeg 30.06.2014; 7) A-23637543, maksetähtaeg 31.07.2014. Eeltoodud arved on

kostja jätnud tasumata. Hageja on arved kostjale edastanud ajavahemikus 01.02.2014-

01.07.2014 ning arved muutusid sissenõutavaks pärast maksetähtaegu, st ajavahemikus

01.03.02.2014-01.08.2014.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna antud asjas muutusid

nõuded sissenõutavaks arvete esitamisega, mistõttu algas nõuete aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil hageja kui õigustatud isik võis arve esitada. Seega algas lepingus

kokku lepitud internetiteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147

lg 3 teise lause kohaselt 2014. aasta lõppemisest. TsÜS 147 lg 3 teise lause kohaselt peab nõude

aegumistähtaja alguseks olema kalendriaasta lõppenud. Seega algas hageja lepingust tuleneva

internetiteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2015 kell 00.00.

Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2017 kell 24.00. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.12.2017. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et

TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud hagi (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse) esitamise ajaks möödunud.

19. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded ja õiguskaitsevahendid kostja vastu on

põhjendatud. Ühtlasi käsitleb kohus järgnevalt kostja esitatud vastuväiteid.

I kehtiv võlasuhe

20. Eelnevalt (p-s 15) sai tuvastatud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid

09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-xxx. Kokkuleppe kohaselt kohustus

hageja osutama kostjale lepingujärgseid teenuseid ja kostja kohustus teenuste osutamise eest

tasuma hagejale õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele.

Vastavalt tsiviilasja materjalidele on kohtu hinnangul selge, et pooltevaheline leping on

lõppenud. Nimelt hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja 10.04.2014 edastanud kostjale

hoiatuskirja tasumata arvete tõttu lepingu lõpetamise kohta ning kuna kostja kirjale ei

reageerinud ega arveid ei tasunud, lõpetas hageja pooltevahelise lepingu 01.06.2014.

Eeltoodust tulenevalt on hageja andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks, kuid kuna kostja oma võlgnevusi ei likvideerinud, ütles hageja

õigustatult lepingu 01.06.2014 seisuga üles.

II lepingu rikkumine

21. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Eelnevalt (p-s 15) sai tuvastatud ka see asjaolu (mille üle pooled ka ei vaidle), et kostja ei ole

lepingut nõuetekohaselt täitnud, kuivõrd on jätnud lepingujärgsete arvete eest tasumata. Seega

on kostja lepingut rikkunud.

III vastutus

22. Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid hagile ning tuvastab, kas kostjapoolne

lepingu rikkumine võiks olla kostja toodud asjaoludel vabandatav.

23. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg

2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu

tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise

ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Asja materjalide kohaselt väidab kostja, et ta pole arveid varem näinud ning hageja ei ole arveid

talle esitanud. Kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on arved, võlateatised ja hagihoiatuse kostjale

edastanud, siis on põhjendamatud kostja väited selles osas, et ta pole neid kätte saanud.

Hagiavaldusest nähtuvalt ning hageja esitatu kohaselt on hageja esitanud eeltoodud arved

kostjale lepingus märgitud ja kostja toodud aadressile xxx, xxx ning ka kostja e-posti aadressile

xxx, mille kostja on andnud hagejale liitumislepingut sõlmides ning mille õigsust ta on oma

allkirjaga kinnitanud. Lisaks on hageja märkinud, et kostja pole hagejat teavitanud ka

võimalikust aadressi ega muude andmete muutumisest, mistõttu edastas hageja arved,

võlateatised ja hagihoiatuse eeltoodud aadressidele. Hageja edastas kostjale ka 20.04.2017

võlateatise võla summas 261,68 eurot tasumiseks hiljemalt 27.04.2017 ning 28.04.2017

hagihoiatuse võlgnevuse summas 262,58 euro tasumiseks hiljemalt 05.05.2017.

24. Seega, kuna poolte vahel oli kehtiv leping, kostja rikkus lepingut ja vastutab lepingu

rikkumise eest, siis on hagejal õigus kasutada kostja suhtes seaduses ettenähtud

õiguskaitsevahendeid.

25. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja põhinõue summas 215,13 eurot. Hageja põhinõue

moodustub kostja poolt tasumata jäetud arvetest: A-22773472 summas 39,16 eurot

(maksetähtaeg 28.02.2014); A-22946216 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg 31.03.2014); A-

23118797 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg 30.04.2014); A-23288554 summas 27,99 eurot

(maksetähtaeg 31.05.2014); A-23451287 summas 0 eurot (maksetähtaeg 30.06.2014); TA-

60237 summas 90 eurot (maksetähtaeg 30.06.2014, hageja vähendas nimetatud summat

90 euroni); A-23637543 summas 12 eurot (maksetähtaeg 31.07.2014).

26. Põhjendamatud on kostja vastuväited hageja poolt nõutava võlahaldustasu osas, kuivõrd

pooled on lepingus (p 10.3.) kokku leppinud, et lepingu p-s 9.6. sätestatud kohustuse (arvete

tasumise kohustuse) rikkumisel on hagejal mh õigus nõuda kostjalt igakordsel rikkumisel

hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Lepingule lisatud hinnakirja kohaselt on

võlahaldustasu suuruseks märgitud 5 eurot. Võlahaldustasu summas 5 eurot rakendati, kuna

kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega ega maksnud arveid. Seega on hageja nõue

võlahaldustasu hüvitamiseks põhjendatud.

27. Hageja nõue teenuste piiramise tasu osas summas 12 eurot on samuti põhjendatud, kuivõrd

pooled on selles lepingus kokku leppinud ning lepingu lisaks oleva hinnakirja järgi on teenuste

piiramise tasuks 12 eurot. Nimelt lepingu punkti 5.2.1 kohaselt pidi kostja tasuma osutatud

teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel oli hagejal õigus piirata teenuse

osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või

korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest

tasumisest. Hageja hoiatas arvega nr A23118797 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu

rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega

piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve

summas 12,00 eurot.

28. Hageja leppetrahvi nõude osas leiab kohus, et ka see on põhjendatud. VÕS § 158 lg 1

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on lepingus leppetrahvi osas

kokku leppinud. Algselt nõudis hageja küll leppetrahvi summas 100 eurot, mis ei vastanud

lepingus kokku lepitule, kuivõrd lepingu p 3 näeb ette 90-eurose leppetrahvi. Selles osas on

hageja oma nõuet kostja vastu oma 30.08.2018 seisukohas korrigeerinud, mistõttu nõuab hageja

kostjalt 225,13 euro asemel 215,13 euro tasumist.

29. Lisaks on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot. VÕS § 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagi materjalidest nähtuvalt on hageja 10.04.2014 edastanud kostjale hoiatuskirja tasumata

arvete tõttu lepingu lõpetamise kohta ning kuna kostja kirjale ei reageerinud ega arveid ei

tasunud, lõpetas hageja pooltevahelise lepingu 01.06.2014. Seega on hagejal kostja vastu võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõttes. Hageja on võla

sissenõudmiseks saatnud kostjale 2 tasulist kirja (esimene 15 eurot ja teine 5 eurot). Lisaks on

hagejal makseviivitusega seoses tekkinud muud kulud summas 5 eurot.

30. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue summas 93,39 eurot. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Lepingu punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata

põhisummalt kalendripäevas. Seega tuleb rakendada lepinguga kokkulepitud intressimäära.

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.05.2018 järgmiselt: 1) Arve nr A-

22773472, võlgnetav summa 39,16 eurot, maksetähtaeg 28.02.2014, viivitatud päevade arv

1544, viivis 30,25 eurot; Arve nr A-22946216. võlgnetav summa 22,99 eurot, maksetähtaeg

31.03.2014, viivitatud päevade arv 1513, viivis 17,40 eurot; 3) Arve nr A-23118797, võlgnetav

summa 22,99 eurot, maksetähtaeg 30.04.2014, viivitatud päevade arv 1483, viivis 17,06 eurot;

4) Arve nr A-23288554, võlgnetav summa 27,99 eurot, maksetähtaeg 31.05.2014, viivitatud

päevade arv 1452, viivis 20,33 eurot; 5) Arve nr A-23637543, võlgnetav summa 12,00 eurot,

maksetähtaeg 31.07.2014, viivitatud päevade arv 1391, viivis 8,35 eurot. Arvestatud viivised

kokku summas 93,39 eurot.

31. Eelpooltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning leiab, et põhjendatud on hageja nõue

kostja vastu põhivõlgnevuse summas 215,13 eurot, sissenõudmiskulude summas 25 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viiviste summas 93,39 eurot osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

34. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175

lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

35. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista menetluskulud summas 525 eurot, mille

moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulud summas

425 eurot (koos käibemaksuga).

36. Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise

esindaja töö ning riigilõivu eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

37. Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirjas märkinud teda esindanud juristi tasumäära.

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja

esindaja tasumäär, mis vastaks kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning millist

tasumäära saaks Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks, on 120 eurot. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja

vajalikuks tasumääraks 120 eurot.

38. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude

summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.

39. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

03.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

40. Kuivõrd hageja ei ole esitanud menetluskulude detailset nimekirja, võtab kohus

menetluskulude kindlaksmääramise aluseks käesoleva tsiviilasja materjalid ning määrab

vastavalt kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse.

41. Hageja on käesolevas tsiviilasjas koostanud kokku kolm menetlusdokumenti. Hageja

23.05.2018 koostatud hagi on 5 lk ning sellele on lisatud kokku 8 lisa. Kohtu hinnangul on hagi

sisu poolest lihtsamapoolne ning sellele ei ole lisatud keerukaid tõendeid. Kohus loeb hagi

koostamisel põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Hageja 30.08.2018 koostatud seisukoht on

3 lk, millest sisu ca 1 lk. Kohtu hinnangul on seisukoht sisult lihtsamapoolne, mistõttu loeb

kohus selle koostamise ajakuluks 0,5 tundi. Hageja 13.05.2019 koostatud lõplikud seisukohad

on mahult 2 lk ning kohus loeb ka 13.05.2019 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5

tundi. Seega on käesolevas tsiviilasjas, arvestades tsiviilasja käiku ja materjale, hageja

õigusabikulude põhjendatud ning vajalik ulatus kokku 3 tundi.

42. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja §

139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.

43. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab

hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 460 eurot

ilma käibemaksuta (100 eurot riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest

tasumääraga 120 eurot tunnis).

44. Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

(TsMS § 177 lg 4) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kohtu täiendavad selgitused

45. TsMS § 178 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Kuna mõlema poole seisukohalt moodustab kaebuse ese üle 200 euro, siis saavad mõlemad

pooled menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik